Fondiloend

AS Loode Laevaehitustehas - EAA.4973
Судостройтельный завод северо-западного акционерного общества
AS Põhja-Lääne laevaehitustehas; Metallurgia-, mehaanika- ja laevaehitustehaste aktsiaselts Bekker ja Ko.

Ajalugu

Aastatel 1913–1917 Koplis töötanud laevatehas.
Teisi nimetusi: AS Põhja-Lääne laevaehitustehas; Metallurgia-, mehaanika- ja laevaehitustehaste aktsiaselts Bekker ja Ko.
Kuulus 1898. a Liēpajas asutatud Metallurgia-, mehaanika- ja laevatehaste AS-ile Bekker (Böcker, Boecker) ja Ko. 1912. a sai aktsiaseltsi peamiseks tegutsemiskohaks Tallinn.
1909. a esitati Vene valitsusele sõjalaevade ehitamise programm, mille valitsus kinnitas, kuid Riigiduuma tagasi lükkas. Seejärel esitati valitsusele uus, nn väike sõjalaevade ehitamise programm, mille järgi tuli välja ehitada Tallinna sõjasadam ja rajada Tallinnasse laevaehitustehased.
Tallinna sõjasadama väljaehitamist otsustati alustada 1912. a kevadel.
Tehas oli üks kolmest Venemaa sõjalaevade ehitamise programmi raames Tallinnasse ehitatavast tehasest (vt ka *Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaselts).
1912. a mais eraldas Tallinna linnavalitsus Kopli poolsaarel maa-ala laevatehase rajamiseks Prantsuse laevaehitusfirmale Augustin Normand, mida esindas ja mille tegevust vahendas Peterburi Erakommertspank. Firma omandas endise Lange masinatehase Riias ning Liēpajas tegutsenud aktsiaseltsi Bekker ja Ko ning ühendas need. Seejärel suurendati aktsiakapitali ning Tallinnasse rajati Metallurgia-, mehaanika- ja laevatehaste AS-ile Bekker ja Ko kuuluv laevatehas.
Bekkeri ja Ko tehas asutati ametlikult 24.05.1913, esimeste laevade ehitamist alustati 27.10.1913. Samaaegselt laevade ehitamisega jätkus ka tehase väljaehitamine. I maailmasõja puhkedes sai tehas tellimuse viie miiniristleja ehitamiseks.
1914. a juulis töötas Bekkeri tehases 769 töölist.
1915. a võeti tehas riikliku kontrolli alla.
1916. a nimetati Bekkeri tehas ümber Loode Laevaehitustehaseks.
Põhjarinde evakuatsioonikomisjoni esimehe otsusega tuli Bekkeri tehas 1917. a sügisel evakueerida, enamik seadmeid viidi Novorossiiskisse, kus avati uus laevaehitus- ja remonditehas.
1919–1922 kandis ettevõte nime Põhja-Loode Metallurgia- ja Laevaehituse Tehas. 1921. a mais loodi tehase juhtimiseks hoolekandevalitsus.
1923. a omandas Bekkeri tehased Põhja-Lääne Metallurgia, Mehaanika ja Laevaehituse Tehaste AS.
Alates 1933. a-st haldas endise Vene-Balti ja Bekkeri laevatehase hooneid Kopli kinnisvaravalitsus, mis muudeti 1936. a riiklikuks aktsiaseltsiks Kopli Kinnisvarad. 20.07.1934 müüs Põhja-Lääne Metallurgia, Mehaanika ja Laevaehituse Tehaste AS kogu oma kinnis- ja vallasvara võlgade katteks riigile.
Endised tehasehooned renditi mitmesugustele ettevõtetele (AS Textiil Riidevabrik, Eesti Raadiotööstus jne). Kasutamist leidis ka Bekkeri tehase sadam.

Materjal

Tehasetööliste nimekirjad (1910–1916); Balti laevastiku miiniristleja tehniliste seadmete ja detailide joonised (1914).

Seonduv aines

EAA 219 — *Tallinna rajooni evakueerimiskomisjon, 268 s, 1915–1918.

Kirjandus

Otto Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Eestis. Tööstuse
arenemine 1917. aastani. Tallinn 1963.
Maie Pihlamägi. Eesti industrialiseerimine 1870–1940. Tallinn: Teaduste Akadeemia
Kirjastus, 1999.
Bekkeri tehas. — Tallinn: entsüklopeedia. 1. [kd], A–M. Peatoimetaja Jaan Tamm. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004.
Tallinna Bekkeri sadama koduleht: http://www.tallinnbekkerport.com (14.05.2010).