Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Tekstiiliettevõte.
Teisi nimetusi: Balti puuvillavabrik.
Aktsiaseltsi Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik asutasid Austria-Ungari
konsul John Elfenbein ning Tallinna kodanik Eugen Block. Põhikirja kinnitas 28.10.1898 keiser Nikolai II. Tegevust alustati samal aastal.
Põhikirja järgi tegeles vabrik ketramise, kudumise ja riide värvimise, trükkimise ning
apreteerimisega. Toorainena kasutati puuvilla, kanepit, džuuti ja teisi kiudaineid. Vabrikul oli ka õigus tekstiilisaadustega kaubelda.
Aktsiaseltsi juhatus koosnes viiest direktorist, kes asusid kuni 1921. a-ni Peterburis.
Juhatus valis esimehe ja võis aktsionäride peakoosoleku loal valida vabriku tegevuse juhtimiseks tehnilise direktori. Aktsiaseltsil olid osakonnad Riias ja Kaunases. Kuni 1911. a-ni juhtis vabrikut inglane John Carr.
Aktsiaselts omandas Tallinnas Telliskopli tee ja mere vahelisel alal krundi vabriku rajamiseks. Ehitustöid alustati 23.02.1899, peahoone valmis 1900. a märtsiks. Kõrvalhoonete ja tööliste elamute ehitamine jätkus ka hiljem. Vabriku sisseseade osteti peamiselt Inglismaalt.
1900. a valmisid juurdeveoraudteed. Kuni I maailmasõjani töödeldi peamiselt Ameerika puuvilla, sõja ajal hakati kasutama ka Kesk-Aasia toorainet. Toodang kasvas kiiresti. Valdava osa sissetulekust andis toorriie.
1901. a töötas puuvillavabrikus 910 töölist, 1905. a aga ligikaudu 1400 (umbes kümnendik kõigist Tallinna tööstustöölistest).
I maailmasõja eel saavutas tootmine kõrgpunkti, võeti kasutusele uusi seadmeid. 1908. a-ks töötas vabrikus üle 2000 töölise, 1907–1908 töötas ettevõte kahe vahetusega.
1913. a asutati vabriku juurde haigekassa, mille põhikiri kinnitati 20.09.1913. Haigekassa asutamise aluseks oli Venemaal 23.06.1912 vastu võetud „Tööstusliku töö seadus“. Tegemist oli vanima haigekassaga Eestimaa kubermangus (vt ka *kindlustusühistud).
1920. a alustas tegevust niidiosakond.
17.02.1921 registreeriti aktsiaseltsi põhikiri uuesti ning aktsiakapital tõsteti 4 800 000
margale. Juhatuse (viis direktorit ja kaks kandidaati) valis aktsionäride üldkoosolek. 1924. a oli vabrikus 2000 töölist. Lisaks riidele valmistati ka mitmesugust lõnga ja vatti.
1927. a valmis uus põlevkiviküttele kohandatud katlamaja. Kahe maailmasõja vahel
saavutas tootmine kõrgtaseme 1928.–1929. a, mil toodangut müüdi välisturul 6,4 miljoni ja siseturul 4,3 miljoni krooni eest. Kuni 1940. a-ni oli vabrikus 1100–1300 töölist. Vabriku juures tegutses ka 1922. a asutatud Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku Teenijate Laenu- ja Hoiukassa (vt *Säästuühistud).
1929. a avati tekstiilivabrik Lätis ja Leedus.
Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel aktsiaselts Balti Puuvilla Kudumise ja Ketramise Vabrik natsionaliseeriti.
Ettevõte nimetati ümber Riiklikuks Manufaktuuriks.
1941. a augustis põles vabrik sõjakeerises maha, Saksa okupatsiooni ajal töötasid vaid mõned osakonnad. 1941–1944 kandis ettevõte nime Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik.
1945. a alustati taastamistöödega, aasta lõpul saabusid Venemaalt esimesed ketrusmasinad ning 1946. a juulis valmis esimene tonn toodangut. Taastamistööd lõpetati 1952. a-ks.
Riikliku aktsiaseltsina töötas vabrik kuni Eesti taasiseseisvumiseni.
01.03.1995 erastas RAS Balti Manufaktuuri Tolaram Group ning vabrik sai uueks nimeks AS Baltex 2000.

Materjal

Protokollid ja juhatuse liikmete nimekirjad (1928–1940); põhikirjad ja kodukorrad (1924–1940); kirjavahetus aktsiate trükkimise, annulleerimise, deponeerimise ja ümbervahetamise küsimustes ning aktsiate näidiseksemplarid (1901–1940); kirjavahetus kinnisvarade, nende ümberehitamise, maatükkide vahetamise ja müümise, ruumide üürimise ja inventari (1916–1942), põlevkivi hankimise ja ümbertöötamise (1928–1941), kauba tellimise, müügi ja konfiskeerimise (1925–1940), võlgade, vekslite, obligatsioonide, panditud kauba (1924–1942), maksude (1918–1940), töötajate töötasu, töölepingute ja pensionifondi (1917–1941) ja mitmesugustes muudes eriküsimustes (1932–1940).
Leedu Puuvilla Manufaktuuri, Riia Manufaktuuri ja OÜ Eesti Niidivabriku tegevust puudutavad dokumendid (1929–1940).
Riiklik Balti Manufaktuur: kirjavahetus ärilistes ning tööliste organisatsioonide ja poliitilise haridustöö küsimustes (1940–1941); töötajate nimekirjad ja töötõendid (1941); salajase osakonna kirjavahetus ja registrid (1941). Saksa okupatsiooni aegne kirjavahetus (1941–1943); bilansid ja aruanded (1926–1943); arveraamatud
(1941–1944); tööliste nimekirjad (1903–1947); tööliste ja ametnike palkade
arvestamise raamatud ja palgalehed (1930–1944); kindlustuskaardid (1940–1943); töötajate isiklikud kaardid (1920.–1940. a-d); tööraamatud (1899–1947).
Kirjavahetus võlgade, aktsiate ja ametnike ametisse määramise küsimustes (1929–1941); toimik vabriku natsionaliseerimise kohta (1940); aktid, lepingud ja nimekirjad (1935–1941); pearaamatud (1931–1940); abiraamatud (1937–1940); kassaraamatud (1931–1944); memoriaalid (1931–1942); bilansiraamatud (1926–1936); reskontrod (1931–1940); pangaarvete raamatud (1933–1934); varade ja välisvaluuta arvestusraamatud (1926–1939), masinate nimekirjad (1940); kudumise tööstuslikud programmid (1941).
Balti Puuvillavabriku Haigekassa peakoosolekute ning juhatuse ja revisjonikomisjoni koosolekute protokollid (1913–1939); Balti Puuvillavabriku Haigekassa, Tallinna Ühishaigekassa ja Eesti Haigekassade Liidu põhikirjad (1923–1930); tegevuse ülevaated ja rahalised aruanded (1913–1939); kirjavahetus (1914–1940); volinike nimekirjad (1929–1940); liikmete nimekirjad (1914–1938); arveraamatud (1903–1940); inventarinimekirjad ja üleandmise aktid (1938); lauajuhend (1933); töötasude väljamaksmise teatelehtede näidiseksemplarid
(1932–1940); haigekassa liikmetele abiraha väljamaksmise arveraamatud
(1916–1925).
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku Teenijate Laenu- ja Hoiukassa põhikiri (1922–1929); koosolekute protokollid (1922–1933); isiklike arvete raamatud (1923–1933); kirjavahetus (1924–1934); aastaaruanded (1924–1933); pearaamatud (1924–1927); aruanded ja väljaantud laenude raamat (1825–1933); päevaraamatud (1925–1927); päevaraamat, pearaamatud (1928–1933); bilansi ümberarvestamise protokoll ja aruanded (1926–1928); kassaraamat (1927–1929).