Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Ühing Tartu ülikooli teenistujatele säästude hoidmise ja laenusaamise võimaldamiseks.
Eesmärk: anda oma liikmetele võimalus säästude hoidmiseks ja saada vajadusel laenu.
Liikmeteks võisid olla Tartu ülikoolis riigiteenistuses olijad, eradotsendid ja palgatud
kirjutajad ülikooli raamatukogus ja kantseleides (st mitte lihttöölised). Liikmeks saamiseks tuli teha kirjalik avaldus ja maksta 2 rbl liikmeks astumise maksu ning edaspidi teha iga kuu regulaarseid annetusi. Liikmemaksu suuruse võis igaüks ise määrata aasta algul kogu aasta peale ette. Üldkoosolekul oli õigus kehtestada liikmaksu maksimaalsuurus.
Kapital moodustus liikmemaksudest, väärtpaberi protsentidest ja kassa puhastulust.
Kapital jagunes käibe- ja varukapitaliks, viimast hoiti väärtpaberites. Käibekapital
moodustus liikmemaksudest, vabatahtlikest annetustest, kassaoperatsioonide tuludest ja viivistest.
Laenu ei saanud võtta rohkem kui 90% osaniku arvel olevast summast. Välja võis
astuda igal ajal oma liikmemaksu kaasa võttes ja kuu aega ette teatades. Laene kasutati laste kooliraha tasumiseks, toiduainete ja kütte varumiseks sügisel, korteriüüriks jms.
Ühing oli 1902. a seotud ülevenemaalise literaatide ja teadlaste vastastikuse abistamise kassaga (касса взаимопомощи литератов и ученых), mille keskus asus Peterburis. Üks selle osakondadest asus Tartus (Юрьевское отделение кассы взаимопомощи литератов и ученых). Tegevuse lõpetamise kohta täpsed andmed puuduvad, viimane protokollitud koosolek toimus 26.05.1917.
Materjal
Põhikiri (1893). Protokollid (1904–1917). Liikmete nimekirjad (1901–1908). Aruanded
(1901–1914). Ringkirjad üldkoosolekute kokku kutsumise kohta (1904–1916).
Seadused
EAA 2666–1–1. – Устав Ссудо-сберегательной кассы служащих в императорском
Юрьевском университете. Юрьев, 1893.