Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Rüütlimõisate omanikest koosnev avalik-õiguslik korporatsioon oma seisuslike õiguste kaitseks.
Pärast Saaremaa vallutamist 1227. a jagati Saaremaa ordu ja Saare-Lääne piiskopi vahel. Saare-Lääne piiskopkonda kuulus suurem osa Saaremaast, Hiiumaast ja Läänemaast ning osa Pärnumaast. 1559. a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taani kuningale. 1645. a läks Saaremaa Rootsi ja 1710. a Vene võimu alla.
Saaremaal hakkas läänindus arenema alles pärast 1343.–1345. a saarlaste ülestõusu mahasurumist. 1524. a saavutasid Saare-Lääne piiskopkonna vasallid õiguse osaleda stifti valitsemises, teha piiskopi valimise endist sõltuvaks ja täita tulusamad ametikohad kohalike ametnikega. 16. saj muutusid vasallid balti-saksa maa-aadliks, nende seisund tugevnes ja nad moodustasid korporatiivse rüütelkonna eesotsas maamarssaliga.
Rüütelkonna kõrgemaks võimuorganiks oli Saaremaa Maapäev, mille töös osalesid vastavalt 1647. aasta Maapäeva korraldusele (Landtagsordnung) kõik rüütlimõisate omanikud. 18. saj oli Maapäeval osalemine kohustuslik kõigile immatrikuleeritud aadli hulka kuuluvatele rüütlimõisate omanikele.
Maapäeva ülesanded olid: maamarssali, maanõunike, kohtunike, maapolitseinike, jt juhtivate ametiisikute valimine; maksude ja koormiste määramine ja korraldamine; Saaremaa omavalitsuste eelarve vastuvõtmine; kiriku ja kooliolude korraldamine; riigivõimu poolt antud seaduste ja korralduste arutamine, talurahvaseaduste projektide koostamine ja täiendamine; Saaremaa sisemise korra kindlustamine; aadli huvide kaitsmine riigivõimu ees.
Maamarssal valiti Maapäeval 3 aastaks, kelle ülesandeks oli rüütelkonna esindamine ja huvide kaitsmine.
Maanõunike Kolleegium koosnes 4 eluaegsest maanõunikust. Iga maanõunik pidi 1 kuu jooksul olema resideeriv maanõunik, kes tegeles rüütelkonna kantseleilise asjaajamisega rüütelkonna hoones. Maanõunike ülesandeks oli ka rüütelkonna finantsasjadega tegelemine, nagu rüütelkonna mõisate majandamine ja postijaamade väljarentimine. Maanõunike Kolleegium koos maamarssaliga moodustasid kõrgeima kohtu Saaremaa talupoegade asjades (f 958 — Õuekohtu talurahva departemang Saaremaa Maanõunike Kolleegiumi juures); resideeriv maanõunik, maamarssal ja kreisifiskaal moodustasid Saaremaa Talurahvapanga Komisjoni (f 960).
Aadlikonvent kujunes välja 17.–18. saj. Sellesse kuulusid maamarssal, maanõunikud, konvendisaadikud ja kassasaadikud. Aadlikonvent tegeles küsimustega, mis ei kuulunud otseselt Maapäeva ega resideeriva maanõuniku kompetentsi. Konvent võttis seisukoha küsimustes, milles maamarssali ja resideeriva maanõuniku seisukohad erinesid, samuti kinnitas erakorralised väljaminekud kuni 600 rubla väärtuses. Aadlikonvendi otsused kinnitas resideeriv maanõunik.
Rüütelkonna kassa oli maamarssali ja kassasaadikute järelevalve all.
Rüütelkonna kantselei koosnes sekretärist, kes valiti Maapäeval immatrikuleeritud aadli hulgast 6 aastaks, tõlgist, arveametnikust (Rendent) ja kirjutajatest. Rüütelkonna kantselei juurde kuulus ka arhivaar. Rüütelkonna juurde loodi vajaduse korral kas alalisi või ajutisi komiteesid, mille eesotsas olid maanõunikud ja maamarssal.
Saaremaa Rüütelkond likvideeriti Eesti Asutava Kogu poolt 09.06.1920 vastu võetud seisuste kaotamise seadusega.
Materjal
2. nimistul on isiku- ja kohanimede register
Ilmalike ja vaimulike valitsejate antud privileegid, läänikirjad, aadlidiplomid jt ürikud Saare-Lääne piiskoppidele, vasallidele ja Saaremaa Rüütelkonnale, sealhulgas Taani kuninga loobumiskiri oma õigustest Saaremaale ja Läänemaale piiskop Hermanni kasuks 1251. a ja leping Saaremaa Taani valdusse ülemineku kohta 1559. a (1251–1856). Kirjad privileegide kinnitamise, mõisate reduktsiooni ja ratsateenistuse kohta (1583–1710). Kuningate, keisrite, Liivimaa Kubermanguvalitsuse ja teiste valitsusasutuste ukaasid, reskriptid, resolutsioonid, patendid ja ringkirjad (1574–1917). Kindralkuberner Johan Skytte publikaat Tartusse akadeemia asutamise kohta (1632).
Rüütelkonna võimuorganite koosolekute protokollid (1699, 1721–1912), eeskirjad ja toimikud Maapäeva, Aadlikonvendi ja rüütelkondade kongresside kohta (1797–1917). Saaremaa Rüütelkonna statuudi projekt (1909).
Aadlimatriklisse kantud aadlisuguvõsade tähestikuline nimekiri (1797–1867). Saaremaa Matriklikomisjoni protokollid, kirjad ja toimikud matriklikomisjoni tegevuse, rüütelkonna liikmeks vastuvõtmise, rüütelkonnast väljaheitmise ja parunitiitli kandmise õiguse kohta (1738–1913). Aadliperekondade toimikud A–W (1495–1919) ja aadliperekondade raamatud (19. saj). Toimikud, statistilised andmed, ülevaated, kirjad, tõendid ja väljavõtted protokollidest ja kirikuraamatutest Saaremaa ajaloo ja aadlike kohta (1645–1922), toimikud ürikutekogu (Urkundenbuch) ja Balti vapiraamatu väljaandmise kohta (1871–1914). Isiklikud ja poolametlikud kirjad (1603–1877).
Ukaasid ja korraldused valimisasjus ja toimikud Saaremaa ametnike valimiste, palkamise, autasustamise, juubelite ja pensionide kohta (1767–1917). Teenistuslehed (1815–1883). Toimik vene keele asjaajamiskeelena tarvitusele võtmise kohta Balti kubermangude riigiasutustes (1867–1870); seadused, määrused, nende projektid ja toimikud agraar- ja talurahvaseaduste, justiits- ja haldusreformi ja nende väljatöötamise kohta (1803–1915).
Aruanded, protokollid, kirjad, kirjavahetus ja toimikud mõisate reduktsiooni, mõisa- ja talumaade revisjonide, ostmise, müümise, kinkimise, rentimise, pantimise, mõõtmise, hindamise, maade väärtuse, adramaade hulga, talu- ja mõisamaade vahetamise, agraarsuhete, piiride reguleerimise, piiritülide, hoonete ehitamise, rekvisitsioonide; talupoegade olukorra, kinkimise, ostmise, vahetamise, põgenemise, vabastamise, mõisateo, koormiste; teede korrashoiu ja nekrutite andmise kohustuse kohta (1540–1920). Lepingud, testamendid, resolutsioonid, protokollid ja toimikud pärandusasjus (1597–1915). Talumaade rendilepingud (1867–1919). Toimikud talupoegade väljarändamise ja ümberasustamise, 1905. a revolutsiooni, viljasaagi ja viljatagavarade ning rekvisitsioonide kohta (1845–1920), Saaremaa Talurahvapanga (1824–1900) ja Liivimaa Maakrediitseltsi (1855–1903) kohta. Talupoegade hingeloendid ehk revisjonilehed (1847,1858). Maahindamise instruktsioonid (1906). Suure-Kaarma talupoegade ning nende vara spetsifikatsioon (1855–1856). Vabadike (1842) ja müüdud talude (1915–1916) nimekirjad.
Toimikud meriinolammaste ja hobuste kasvatamise (1826–1888), tõuloomade impordi (1873–1877), põllumajandusnäituste (1869–1887), metsakasvatuse, metsakaitse ja kalakasvatuse (1903) kohta; maksureformi projekt, protokollid, aruanded ja toimikud maksude ja maksukomisjoni tegevuse kohta (1864–1900); toimikud ja kirjad viinakomitee rajamise (1842–1843), viinamonopoli sisseseadmise (1899–1905), kõrtside asutamise, ehitamise, remondi, rentimise ja viina hinna (1835–1915), soola- ja viljakaubanduse (1553–1888), kariloomade ja hobuste laatade korraldamise (1835–1907) ja vesiveskite (1874–1897) kohta. Narva majade ostu-müügi lepingud (1581–1655).
Toimikud ja kirjad sõjaväe komplekteerimise, ülalpidamise, korteri ja puudega varustamise, sõjaväelastele pensionide maksmise, haigete ja haavatute eest hoolitsemise, sõjaväelaste perekondade toetamise ja sõjasündmuste kohta (1582–1916).
Toimikud ja kirjad teede ja sildade ehitamise, remondi, korrashoiu ja ehituskapitali kohta (1831–1917). Projektid ja aruanne tammi ehitamise kohta Väikeses väinas (1865–1879). Toimikud ja kirjavahetus postijaamade rajamise, rentimise, ehitamise, remondi, varustamise, ülalpidamise ja revideerimise kohta (1818–1917). Postijaamade kaebuste raamatud (1851–1914). Orissaare postijaama ehitusplaanid ja ruumide nimekiri (1897). Toimik mandriga laevaühenduse parandamise, ülemere postiveo sisseseadmise, aurulaevaselts „Osilia” tegevuse (1844–1917), Kuressaare ja Pärnu vahel telegraafi sisseseadmise (1861–1887), Kuressaare telegraafikontori (1912) ning Saaremaal telefonivõrgu rajamise (1907–1914) kohta.
Toimikud evangeeliumi luteriusu ja apostliku õigeusu kirikute ehitamise, remondi, rahalise toetuse, pastoraadi maade, vaimulike, usuvahetuse, kirikukoormiste (1829–1915), ka Jõhvi kiriku (1632–1635) ning Saaremaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi sulgemise (1890–1892) kohta.
Aruanded, protokollid, ettepanekud, toimikud ja kirjavahetus talurahvakoolide ja seminari allutamise kohta Haridusministeeriumile (1885–1889), koolireformi (1906–1907), Saaremaa Koolikolleegiumi tegevuse, Kaarma seminari, merekooli, Kuressaare (aadlike) Maagümnaasiumi, tütarlastekooli, kreiskooli ja talurahvakoolide ning stipendiumide (1820–1918) kohta.
Toimikud Saaremaa Maahaigla (Landeshospital), vaimuhaigla, leprosooriumi, mudaravila, apteekide ja invaliididekodu tegevuse, hoonete ehitamise ja remondi, nakkushaiguste vastu võitlemise, kaitsepookimiste, loomataudide leviku tõkestamise jm tervishoiu ja hoolekande küsimustes (1827–1920). Saaremaa Maahaigla (1840–1917) ja vaimuhaigla (1803–1827) aruanded haigete ja nende ravi kohta. Saaremaa Koolerakomitee ja hoolekandeorganisatsioonide protokollid ja kirjavahetus (1830–1912), Põlisaadli Leskede ja Vaeslaste Kassa põhikiri (1868), raamatupidamisraamatud ja -dokumendid (1860–1902).
Toimikud politsei ja eestkosteametite reorganiseerimise kohta (1885–1914). Toimikud passide väljaandmise kohta (1792–1917), reisipassid (1689–1692); ülekuulamisprotokollid, kohtuotsused, võlakirjad, toimikud ja kviitungid võlgade, päranduse ja kriminaalasjus (1543–1915); toimikud vanglate remondi, vangide ülalpidamise ja transpordi kohta (1835–1917); Saaremaa Rüütelkonna komiteede ja komisjonide protokollid ja toimikud (1820–1910); toimikud ja aruanded rüütelkonna kassa ja selle revideerimise kohta (1873–1880); raamatupidamisraamatud ja -dokumendid (1720–1920); H. Treiali ja A. Soomi ülevaated Saaremaa Rüütelkonna arhiivi ajaloost ja selle korrastamisest (1926, 1930).