Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Esimene teadaolev arstide teaduslik selts Eestis.
Selts asutati 09.03.1867, põhikirja kinnitas 16.11.1867 siseminister.
Seltsi asutamise algatajad olid patoanatoomia professor Arthur Böttcher, kirurgiadotsent Ernst von Bergmann ja dr W. Schulz. Selts ühendas peaasjalikult ülikooli arstiteaduskonna õppejõude. Liikmeks võis astuda iga teadusliku kraadiga arst (arstiteadlane), samuti võeti liikmeteks farmaatsia ja veterinaaria õppejõude.
Seltsi eesmärk oli anda oma liikmetele võimalus üksteist vastastikku õpetada ja teaduslikku vaatlusmaterjali ette kanda. Selleks kasutati seltsi teaduslikel koosolekutel peetavaid ettekandeid, teadaandeid ja diskussioone. Aruteludel võisid osaleda ka seltsi mittekuuluvad arstid.
Seltsi eesotsas oli juhatus, mis koosnes presidendist, sekretärist ja kassapidajast. Juhatus valiti igal aastal uuesti. 1870–1877 andis selts välja ajakirja Dorpater medizinische Zeitschrift.
Seltsi tegevus soikus Vene-Türgi sõja ajal (1877–1878), tingituna paljude professorite ja arstide minekust sõtta.
Aastatel 1880–1882 töötas selts professor Eduard von Wahli juhtimisel, seejärel vaibus
tegevus taas. Seltsi tegevus taastati tegevarstide eestvõttel 1887. a. Suurt tähelepanu hakati pöörama linna ja maakonna sanitaar-epidemioloogilise seisundi uurimisele, nakkushaiguste
vastu võitlemisele, elanikkonnale sanitaaria ja hügieeni aluste tutvustamisele.
Sajandi lõpupoole olid lühikest aega seltsi liikmeteks tollal Tartus töötanud eesti arstid
Eugen Jannsen, Eduard Kengsep, Henrik Koppel ja Aleksander Paldrock. Peatselt muutus selts kitsalt professionaalseks ja puhtsaksa seltsiks.
I maailmasõja aastatel seltsi tegevus katkes. Tegevust alustati taas 10.03.1917.
Selts lõpetas tegevuse seoses sakslaste lahkumisega Eestist 1939/40. a.

Materjal

Ühingu põhikiri (1867, 1904); koosolekute protokollid (1867–1930); koosolekutel ettekantud referaatide käsikirjad (1887–1930); liikmete nimekirjad (1901–1930); tegevusaruanded (1895–1897); ringkirjad ja kirjavahetus katku vastu võitlemiseks moodustatud arstide reservidest osavõtu, arstide honorari puudutava määruse väljatöötamise, arstide kongressidest osavõtu, süüfilise vastu võitlemise, referaatide ettekandmise jm asjus (1890–1906); professor Karl Dehio haua foto (1927?).