Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Narva linna ajaloo uurimise ja muinsuste kogumisega tegelenud selts.
29.02.1856 koostasid 16 narvalast Narva linna ajaloo uurimise ja vanavara kogumise
seltsi loomiseks statuudi. Selle seltsi rajamise idee jäi ainult paberile.
1860. a-te algul võeti ette uus katse, millele eelnes Narva suurgildi initsiatiivil ja kogu
kodanikkonna osavõtul Börsihoonesse ehitatud nn gilditoale (Gildstube) sümboolse nurgakivi panek 29.10.1861 ja toa avamine 17.06.1862. Gilditoas hakati eksponeerima linna ajalooga seotud vanavara. Väljapanekut avalikkusele tutvustades rõhutas Heinrich Johann Hansen, et seal leiduv vanavara on alles algus, ja kutsus kodanikkonda üles linna majades ja perede juures leiduvaid vanu esemeid gildile annetama. Sisuliselt rajati Narva linnamuuseum (vt ka *Narva linna muuseum ja arhiiv).
Täpselt kuu pärast gilditoa avamist, 17.07.1862, võtsid suurgildi liikmed oldermann H. J.
Hanseni eestvedamisel vastu otsuse rajada Narva Ajaloo Uurimise Selts. Selle liikmed ei
pidanud olema ainult suurgildi liikmed, vaid kõik soovijad.
13.12.1863 kinnitas keiser Narva Muinsusseltsi põhikirja ja 25.03.1864 õnnistati selts
sisse. Tegevuse alguses oli seltsil 50 liiget ja esimesel paaril aastal kasvas liikmeskond jõudsalt. Sinna kuulusid suurgildi ja rae liikmed, kohaliku kaupmeeskonna esindajad, linnaametnikud, juristid, vaimulikud, vabrikute juhtkond jt. Seltsil oli auliikmeid. Näiteks osales seltsi töös auliikmena dr Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes saatis seltsile kaastööna eesti muinasjutte. Seltsil oli president. Tegelikult juhtis seltsi selle sekretär ja konservaator H. J. Hansen (ametis 1864–1867).
Linna ajaloo uurimise kõrval alustati kohe ka muinsusesemete kogumist (relvad, garderoobiesemed, iluasjad, mündid, raamatud, käsikirjad, pildid, joonistused, fotod jms), millest tekkisid suured kollektsioonid: raamatukogu, arhiiv, muuseum. Lisaks Narva ajaloo uurimisele seadis selts oma eesmärgiks tegelda kaasaegsete aktuaalsete linnaelu küsimustega.
Juba esimesel korralisel koosolekul 29.04.1864 otsustati luua teaduslikud sidemed Eesti-,
Liivi- ja Kuramaa vastavate seltsidega. Peamiselt vahetati kirju, kuid mainitud ühendused ja eraisikud saatsid seltsile ka raamatuid. Samal istungil märkis H. J. Hansen seltsi soovi saada juurdepääs arhiiviallikatele, mis paiknesid Narva lossis ja olid kindluse komandantuuri kaotamisega 1863. a jäänud peremeheta. Mainitud arhiivi ostis H. J. Hansen üles. Gildituppa koondatud kollektsioone oli huvilistel võimalik uurida. Raamatuid sai koju laenutada.
Seltsi tegevust kajastati põhjalike ülevaadetega seltsi toimetistes, mida ilmus kokku 34
numbrit (Sitzungsberichte der Narvaschen Alterthums-Gesellschaft, 1864–1868). Lisaks
ilmus 1864–1865 neli numbrit Schriften der Narvaschen Alterthums-Gesellschaft.
Seltsi tegevus hääbus 1869. a-ks, selle tingis seltsi „mootori“ H. J. Hanseni lahkumine
Narvast Peterburi 1868. a aprillis. Ametlikult laiali ei mindud. Selts likvideerus Eesti Vabariigi tekkega, kuna ei leidunud isikuid, kes oleks selle uuesti registreerinud.
Narva ajaloo uurimise seisukohalt oli muinsusseltsil kahetine tähtsus. Esiteks, Narva
Muinsusselts ei olnud mitte ainult Narva ainus haritlaste selts, vaid ka esimene linnaajaloo
uurimisega tegelenud ja teadlikult oma linna ajalugu tutvustanud selts Eesti alal. Teiseks,
lühikesest tegevusajast hoolimata jäid seltsist maha rikkalikud kollektsioonid. Kõige olulisemaks saavutuseks oli Narva arhiivimaterjalide koondamine. H. J. Hansen pani sellega aluse *Narva magistraadi arhiivile (EAA 1646). Seltsi enda käsikirjakogu originaalmaterjalidega 17. ja 18. sajandist on ülioluline pärand mitte ainult Narva ajaloo uurimiseks, vaid sel on laiem tähtsus Läänemere provintside ajaloo allikana, samuti võimaldavad need anda ülevaate
Narva vahendajarollist ida-lääne vahel nii kultuuri- kui ka majandussidemete alal.
Materjal
Muinsusseltsi põhikirja kavand (1856); Narva, linnaümbruse, Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa
ning Venemaa ajalugu käsitlevad üksikdokumendid ja väljavõtted arhiiviallikatest (nt
hoonete, mõisate, külade ostu-müügi lepingud, narvalaste isiklikud biograafilised dokumendid,
testamendid, elulookirjeldused, diplomid jms); materjalid Peeter Suure, Narva
lahingute, Narvast Venemaale deporteeritute jne kohta; Narva Muinsusseltsi liikmete
käsikirjalised uurimused, ettekanded ja teated Narva ajaloost; statistilised andmed
Narva linna ja kaubanduse kohta; 17. ja 18. saj Narva kaupmeeste erakirjad ja -arved,
missiivid ja arveraamatud.
Seadused
Statuten der Narvaschen Alterthums-Gesellaschaft. Narva 1864.
Kirjandus
Enn Küng. Narvasche Altertumsgesellschaft (1856/1864–1869/?). Käsikiri autori valduses.
Narvasche Stadtblätter. Narva 1864–1869.
Sitzungsberichte der Narvaschen Alterthums-Gesellschaft, I–XXXIV (1864–1868).
Schriften der Narvaschen Alterthums-Gesellschaft. Narva 1864–1865.
St. Petersburgische Zeitung 1886, nr 240.
Helmuth Weiss. Die historischen Gesellschaften. — Geschichte der deutschbaltischen
Geschichtsschreibung. Hrsg. von Georg von Rauch. (Ostmitteleuropa in Vergangenheit
und Gegenwart, 20). Köln, Wien 1986, lk 121–139.