Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Võimlemist propageerinud ja võimlemishuvilisi koondanud ühing.
23.01.1863 kogunes Tartus rühm võimlemisentusiaste, et Saksamaal tegutsevate seltside eeskujul võimlemisselts asutada. Valiti eestseisus ja koostati põhikiri, kuid esialgu tegevuse alustamiseks luba ei saadud. 17.05.1863 peeti Toomemäe võimlemisväljakul võimlemispidu.
Ametlik tegutsemisluba saadi järgmisel aastal ja 24.08.1864 alustas ametlikku tegevust Täiskasvanud Võimlejate Ühing (Verein erwachsener Turner).
Liikmeks võisid astuda vähemalt 21-aastased mehed. Seltsi asjaajamisega tegeles juhatus ja revisjonikomisjon.
Võimlemise propageerimise kõrval oli ühingu eesmärgiks ehitada võimla. Ehituse koordineerimiseks moodustati kolmeliikmeline komisjon. Võimla ehitati Laia ja Magasini tänava nurgale, kuhu ühing ostis 25.05.1889 krundi. Võimla valmis 1890. a; 1901. a sai ühing oma valdusesse Tallinna (Staadioni) tänava vana kruusaaugu. Plats piirati taraga ja seal hakati korraldama mänge ja võimlemist.
04.03.1906 võeti Venemaal vastu seltside ja liitude ajutised eeskirjad, mis reguleerisid ja sätestasid kuni keisririigi lõpuni kõikide ühiskondlike organisatsioonide loomise ja tegevuse juriidilised alused.
19.12.1908 registreeris seltsi uue põhikirja Liivimaa kuberner, selts sai nimeks Tartu
Võimlemisühing (Dorpater Turnverein).
12.09.1919 registreeriti seltsi põhikiri Tartu-Võru rahukogus. Seltsi liikmed olid peamiselt sakslased. Klubide, seltside ja ühingute tööd reguleeris 21.03.1919 Eesti Ajutise Valitsuse poolt vastu võetud „Seltside, ühisuste ja nende liitude registreerimise kord“, mille põhjal sai asutatav selts tegevusloa ministeeriumilt, mille alla ta oma tegevuse sihilt kuulus. Varem asutatud seltsid, ühingud ja klubid pidid ennast ümber registreerima oma ringkonna rahukohtus.
26.03.1926 võttis Riigikogu vastu „Ühingute, seltside ja nende liitude registreerimise
seaduse“, mille kohaselt tuli kõik ühingud, klubid, seltsid ja nende liidud registreerida Eesti Vabariigi siseministeeriumis. 19.04.1938 anti välja „Ühingute ja nende liitude seadus“ (jõustus 06.05.1938).
1939. a ümberasumise käigus lahkus osa liikmeid, sh ka suur osa juhatusest Saksamaale, kuid 17.10.1939 toimunud peakoosolekul valiti uus juhatus ja selts tegutses edasi.
Pärast Nõukogude okupatsiooni kehtestamist 1940. a pidid seltsid, klubid ja ühendused oma tegevuse lõpetama.
Materjal
Ringkirjad (1879–1884); seltsi põhikirja projektid ja põhikirjad; protokollid ja aruanded
(1864–1878, 1881–1883, 1908–1910); liikmete nimekirjad (1864–1878, 1885–1888,1926–1938).
Seonduv aines
ERA 14-10-1225. Akt Tartu Võimlemise Seltsi kohta, 1939.
Seadused
RT 1919, 18, 44; 1926, 37, 73; 1938, 42, 396.
Statuten des Vereins zur Errichtung einer heil-gümnastischen Anstalt. Dorpat 1883.
Устав Юрьевского гимнастического общества. Юрьев 1909.
К. Ильинский. Частные общества: сборник законов, распоряжений правительства и
решений Правительствующаго cената. Рига [1912].
Kirjandus
Enn Mainla. Sport. — Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu. Toimetanud Heivi Pullerits. Tartu:
Ilmamaa, 2005, lk 565–585.