Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Sõudespordihuvilisi koondav ühendus.
Asutamiskoosolek toimus 26.08.1884. Põhikirja kinnitas 20.11.1885 siseminister. Klubi eesmärk oli arendada sõudesporti ja korraldada regatte. Kuni 1939. a-ni olid klubi liikmed ainult sakslased.
Alates 1907. a-st kuni keisririigi lõpuni allusid veespordiühingud kaubandus- ja tööstusministeeriumi kaubandusliku meresõidu osakonnale.
Kuni I maailmasõjani tegutses klubi vahelduva eduga ja suhtles peamiselt Riia Sõudeklubiga.
Osaleti vastastikku mõlema klubi korraldatud sõuderegattidel.
I maailmasõja ajal klubi ei tegutsenud.
Sõudeklubi taastas oma tegevuse 1919. a, põhikirja registreeris Pärnu-Viljandi rahukogu.
05.08.1934 tähistas Pärnu Sõudeklubi oma 50. aastapäeva rahvusvaheliste sõudevõistlustega Pärnu jõel. Osalesid võistlejad Tartust, Riiast, Königsbergist, Lötzenist (Giżycko).
Klubide, seltside ja ühingute tööd reguleeris 21.03.1919 Ajutise Valitsuse poolt vastu
võetud „Seltside, ühisuste ja nende liitude registreerimise kord“, mille põhjal sai asutatav selts tegevusloa ministeeriumilt, mille alla ta oma tegevuse sihilt kuulus. Varem asutatud seltsid, ühingud ja klubid pidid ennast ümber registreerima oma ringkonna rahukohtus. 26.03.1926 võttis Riigikogu vastu „Ühingute, seltside ja nende liitude registreerimise seaduse“, mille kohaselt tuli kõik ühingud, klubid, seltsid ja nende liidud registreerida Eesti Vabariigi siseministeeriumis.
19.04.1938 anti välja „Ühingute ja nende liitude seadus“ (jõustus 06.05.1938).
Pärast Nõukogude okupatsiooni kehtestamist 1940. a pidid seltsid, klubid ja ühendused
oma tegevuse lõpetama.
Alates 1991. a-st jätkab õigusjärglasena Sõudeklubi Pärnu.

Materjal

Osa sõudeklubi materjale on *Pärnu Jahtklubi materjalide hulgas (EAA 4532-1-16....18c).
Kirjavahetus (1866–1939); protokolliraamatud (1884–1939); liikmete nimekirjad (1884–1940); kassaraamatud (1893–1938); pearaamatud (1908–1909, 1914–1922); aastaaruanded (1896–1934); reklaambrošüürid.