Fondiloend

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet - EAA.1185
Livländische gemeinnützige und ökonomische Sozietät
Лифляндское общеполезное экономическое общество

Ajalugu

Põllumajandusselts, mis tegeles ratsionaalse põllumajanduse juurutamise ja edasiarendamisega Liivimaal.
Sotsieteedi asutas Liivimaa rüütelkond 18.10.1792 Riias (põhikirja kinnitas 1794. a keisrinna Katariina II), reaalset tegutsemist alustati 1796. a, 1813. a toodi sotsieteet üle Tartusse.
Aastatel 1855–1917 kandis selts nime Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline
Sotsieteet. Sotsieteedi liikmeskonna moodustasid 13 tegevliiget, kes pidid kuuluma Liivimaa aadli hulka ning piiramatu arv auliikmeid. Liikmed valisid endi seast presidendi ja varahoidja.
Oma ridu täiendasid nad Liivimaa rüütelkonna liikmete hulgast koopteerimise teel.
Seltsi igapäevast tööd juhtis alaline sekretär, kes ei pidanud olema Liivimaa rüütelkonna
liige.
Sotsieteet rajas mitmeid haruseltse ja allasutusi (*Liivimaa Lambakasvatajate Selts,
*Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts, *Liivimaa Hobusekasvatuse
Edendamise Selts, *Liivimaa maakultuuri büroo, *Balti Sooparanduse Selts, *Balti Karjakasvatajate Ühing, Tartu Loodusuurijate Selts (vt *Eesti Looduseuurijate Selts), *Balti Anglerikarja Kasvatajate Ühing, *Liivimaa Hollandi-Friisikarja Kasvatajate Ühing, *Liivimaa Vastastikune Rahekindlustusselts, *Liivimaa Naistöö Edendamise Selts). Sotsieteedi ülesandeks jäi selles süsteemis uurimis- ja katsetegevuse üldjuhtimine, suuremate teadusprojektide algatamine, planeerimine ja korraldamine, kirjastamine ning rahaliste vahendite leidmine. Tähtsamate ülesannete hulka kuulus ka põllumajandusstatistiliste andmete kogumine, töötlemine ja publitseerimine. Tööde vahetu tegemine jäi haruseltside hooleks.
Ehkki sotsieteedi tegevuspiirkond hõlmas Liivimaa kubermangu, organiseeris ta ka kõiki
Balti kubermange haaravaid teaduslik-tehnilisi üritusi. Seltsi väljaanded: Abhandlungen
der liefländischen gemeinnützigen ökonomischen Societät (1802–1808), Oekonomisches
Repertorium für Liefland (1808–1811), Neueres ökonomisches Repertorium für Livland
(1812–1825), Livländische Jahrbücher der Landwirtschaft (1825–1837, alates 1837. a-st lisati Neue Reihenfolge, *Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbefleiß und Handel (1864–1915).
Kahe maailmasõja vahelisel perioodil oli sotsieteedi tegevus üsna tagasihoidlik. Sotsieteet
toetas ja nõustas baltisaksa põllumehi Lõuna-Eestis, kogus põllumajandusstatistikat ja
korraldas ettekandekoosolekuid. Katse- ja uurimustöö (nt pinnase uurimine) hõlmas mõnes valdkonnas kogu Eesti ala. Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet lõpetas tegevuse pärast baltisakslaste ümberasumist ja suleti 30.10.1940 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 09.10.1940 poliitharidustöö korraldamise määruse § 8 alusel (vt ka *Tartu organisatsioonide likvideerimise komisjon).

Materjal

Põhikirjad; toimikud ja kirjavahetus sotsieteedi asutamise ja eesmärkide küsimuses; tegevusaruanded
(1795–1936, 1938); koosolekute (1796–1917, 1920, 1938–1939) ja Balti
kubermangude põllumeeste seltside presidentide konverentsi (1901–1903) protokollid;
sotsieteedi liikmete ja ametikandjate (1826–1918) ning haruseltside liikmete nimekirjad
(1892–1918).
Toimikud ja kirjavahetus (1797–1939): Balti kubermangude põllumajanduse olukorra,
Liivimaa talurahva olukorra, talude päriseksostmise, saksa kolonistide asustamise, põllumajandust ja maakasutust puudutavate statistiliste andmete kogumise, maksureformide, rahvaloenduste, mitmesuguste koolide asutamise ja kursuste korraldamise, sotsieteedi haruseltside ja allüksuste, katsejaamade, laboratooriumide, näidisfarmide, krediidiasutuste ja pankade asutamise ja tegevuse, mõisate tööjõuga varustatuse, ülemaailmsetel ja ülevenemaalistel põllumajandus- jm näitustel ja kongressidel osalemise ja kohalike näituste korraldamise, uute põllukultuuride, loomatõugude ja kunstväetiste leviku, taime- ja loomahaigustega võitlemise, kalanduse, piimatoodete tootmise ja turustamise, kodutöönduse, viinapõletamise, piirituse hindade ja aktsiisimaksu suuruse, viinamonopoli kehtestamise, vabrikute, põllutööriistade ja -masinate, kohaliku masinaehituse edendamise, melioratsioonitööde, loodimise ja triangulatsioonitööde, kaardistamistööde ja Liivimaa spetsiaalkaardi koostamise, raudtee-ehituse, veeteede, põllumajandussaaduste müügi ja ekspordi, raudteetariifide ja tollide, toiduainete hindade, Vene-Saksa kaubanduslepingu läbivaatamiseks moodustatud komisjoni töös osalemise, Balti kubermangude Saksamaaga ühendamise, seltsi väljaannete publitseerimise ja levitamise, põllumajanduslike teatmike ja eestikeelsete kalendrite toimetamise, O. W. Masingu eestikeelse nädalalehe väljaandmise toetamise, saksa majandusseltsi Ostland tegevuse, maareformi ja maareformi järel mõisnikele jäänud mõisate valitsemise kohta.
Artiklite käsikirjad; raamatukogu kataloogid (1796–1917); seltsi publikatsioonide süstemaatiline kataloog (1796–1917).
Põllumajandusriistade ja -masinate mudelite ja jooniste kataloog.

Kirjandus

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet 200. Toimetanud Sirje Kivimäe. Tartu:
Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994.
Hans Dieter von Engelhardt, Hubertus Neuschäffer. Die Livländische Gemeinnützige und
Ökonomische Sozietät (1792–1939). Köln, Wien: Böhlau, 1983.