Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

1860. a lõpul asutas kümme Tartu käsitööselli kitsama profiiliga sellide seltsi (Gesellenverein).
1861. a veebruaris võeti nimeks Tartu Käsitööliste Selts (Dorpater Handwerker Verein). Seltsi põhikiri kinnitati 1862. a, selle koostamisel juhinduti Berliini ja Riia vastavate seltside põhikirjadest.
Seltsi eesmärgiks oli koondada käsitöölisi, parandada nende kutseoskusi ja haridustaset ning hoolitseda liikmete vaba aja sisuka veetmise eest.
Liikmeskonna moodustasid põhiliselt sakslased, kuid seltsi võisid astuda ka saksa keelt oskavad eestlased. 19. saj lõpul kuulus seltsi nii Tartus kui ka väljaspool Tartut tegutsevaid käsitöömeistreid, selle, kaupmehi, literaate, aadlikke-mõisnikke, pastoreid jne.
Seltsi asjaajamisega tegeles eestseisus koos revisjonikomisjoniga. Oma tegevusaruande esitas selts Liivimaa kubermanguvalitsusele ja siseministeeriumi politseidepartemangule.
Oma eesmärkide täitmiseks arendas selts mitmekülgset tegevust. Liikmete kultuuriliseks meelelahutuseks ja ametialaste oskuste tõstmiseks korraldati loenguid ja kursusi. Seltsi juures tegutsesid mitmesugused ringid ja komiteed — laulu- ja muusikaring, kirjanduskomitee (hoolitses ka seltsi raamatukogu eest), draamasektsioon (hiljem arenes sellest välja *Tartu Dramaatiline Ühing), huumorikomitee, teatrikomitee e teatrikonsortsium, puuviljakasvatuse
ja aianduse osakond (Gartenbauverein), uisutee komitee, keegli- ja piljardimängukomitee jt. Seltsi eestvõttel asutati tööndusmuuseum, mille töö korraldamisega tegeles tööndusmuuseumi komitee (Gewerbemuseumscomité).
Õpipoiste erialaste ja üldteadmiste täiendamiseks asutati täienduskool ja joonistuskursused.
Rahanduse, majanduse ja sihtkapitalide valitsemisega tegeles finantskomitee, majanduskomitee ja kapitalide valitsemise komitee. Seltsi juures tegutses ka kohus.
Liikmetele majandusliku abi andmiseks tegutses seltsi juures hoiu-, matuse- ja haigete toetuskassa.
21.06.1870 avati seltsi asutatud Tartu Suveteater. 1904. a põles hoone maha, uue ehitamiseks algatati korjandus. Korjandust ja ehitust koordineeris teatriehituskomitee. Uus teatrimaja — Tartu saksa teater — valmis 1910. a (praegu Vanemuise väike maja).
Seltsil oli oma embleem ja lipp. Alguses kasutati *Tartu Bürgermusse ruume, 1868. a
ehitati seltsimaja Tiigi tänavale ja rajati suveaed.
I maailmasõja ajal seltsi tegevus katkes, tegevust jätkati 1918. a. 1919. a registreeriti
uuesti seltsi põhikiri. 1939. a ümberasumise käigus lahkus palju liikmeid Saksamaale ja seltsi tegevus praktiliselt hääbus.
Selts suleti 1940. a ENSV Rahvakomissaride Nõukogu poliitharidustöö korraldamise
määruse § 8 alusel. 14.07.1941 põlesid Tartu Käsitööliste Seltsi hooned maha

Materjal

Põhikirjad (1860, 1862, 1867, 1870, 1890, 1893, 1918) ja instruktsioonid (1883–1913); üld- ja juhatuse koosolekute protokollid (1860–1939); tegevusaruanded (1881–1887); märkmed seltsi tegevuse kohta 19. saj teisel poolel; liikmete nimekirjad (1861–1939); seltsist lahkunud liikmete nimekiri (1864–1883); külalisteraamat (1876–1879); Tiigi tn 62 majaraamat (1900–1918); korrapidajate raamat (1924–1930); toimikud seltsi (1864–1939), lokaali (1868–1881), üldkoosoleku (1868–1904) tegevuse ning majandusküsimuste kohta (1871–1921); joonistuskursuste ja teatrikomitee tegevusaruanded.
Kirjavahetus (1863–1939); lepingud kruntide ja hoonete ostu-müügi ja einelaua rentimise kohta; tulekindlustuspoliisid (1861–1940).
Raamatupidamisraamatud ja -dokumendid (1868–1940); matuse-, haigete toetus- ja hoiukassa põhikirjad (1863–1873, 1882); protokollid (1863–1891); liikmete nimekirjad
(1863–1865); arstitunnistused (1890); toimikud matusekassa tegevuse kohta (1865–1884); haigete toetuskassa kassaraamat (1874–1891).
Toimik laulu- ja muusikaringi tegevuse kohta (1863–1905); laulukoori harjutustest osavõtjate registreerimise raamat; laulukoori sisekord (1878–1888); orkestriseltsi kassaraamat (1882–1894); buršide orkestri reskontroraamat (1884–1887); meeskoori liikmete nimekirjad; orkestri esinemiskava (1886); muusikapalade kataloog (1898–1900).
Toimik kirjanduskomitee tegevuse kohta (1863–1913); lugemislaua ja raamatukogu külastajate soovide ja kaebuste raamat (1870–1876); raamatukogu inventarinimestik (1885–1891); tegevusaruanded (1910–1913).
Seltsi aastapäevadeks pühendatud luuletused ja õnnesoovid (1864–1865); toimik seltsi 50. aastapäeva pidustuste kohta (1910–1911), peokomitee tegevusaruanne (1913).
Toimik finantskomitee tegevuse kohta (1864–1877); kapitali valitsemise komitee aastaaruanded (1882–1926); seltsi lokaali inventari nimekiri (1893); toimik uisutee kohta (1896–1913); finants-inventari ja uisutee komiteede aruanded (1911–1914).
Üldised materjalid teatrikomitee tegevuse kohta: draamaringi liikmete nimekiri (1907–1910); tegevusaruanded (1911–1913); tekstiraamatud ja käsikirjad; näidendid (trükised). Arveraamatud ja -dokumendid (1882–1919).
Puuviljakasvatuse ja aianduse osakond: Tartu Aiandusseltsi põhikirja projekt (1869);
toimikud osakonna tegevuse kohta (1870–1926); toimikud näituste korraldamise kohta
(1869–1875), sh näitusele saadetud puuviljasortide nimekirjad (1875) ja Tartus ning selle ümbruskonnas kasvatatavate õunasortide sedelkataloog (1875); koosolekute protokollid (1902–1932); arveraamatud ja -dokumendid (1915–1932); aruanded Tartu Käsitööliste Seltsi aia korrashoiu kohta (1910–1912).
Toimikud keeglimängu võistluste korraldamise kohta (1869–1886); keeglimängust laekunud summade arvestusraamatud (1889–1918); avaldused keegliraha kasutamiseks (1894–1906); keegli- ja piljardikomitee tegevusaruanded (1910–1939).
Huumorikomitee koosolekute protokollide ja inventariraamat; raamatute nimekiri (1879–1887).
Toimik tööndusmuuseumi ja rakenduskunsti alaste joonistuskursuste tegevuse kohta (1881–1909); õpilaste nimekirjad (1882–1887); klassipäevikud (1884–1915); kursuste aastaaruanded (1899–1914), eelarved ja tulude-kulude aruanded.
Seltsi kohtu koosolekute protokollid (1882–1884); toimik kohtu tegevuse kohta (1882–1884).
Majanduskomitee tegevuse aruanded (1911–1912).
Üldised materjalid teatriehituskomitee tegevuse kohta (1904–1913); arveraamatud ja -dokumendid (1904–1919); korjandusraamatud (1905–1919).
Mitmesugused trükised; ajaleheväljalõiked seltsi teadaannete ja artiklitega seltsi tegevuse kohta (1868–1927); fotod ja fotoalbumid (1869–1918).