Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Kassa eesmärk oli oma liikmete poegi ülikoolis õppimise ajal rahaliselt toetada.
Otsus stipendiumikassa asutamiseks võeti vastu 1757. a sinodil, ametlikult kinnitati
põhikiri 1768. a. Kassa algkapitali kogumiseks tegid sissemakseid väga erinevad isikud — aadlikud, pastorid, sekretär, lukksepp Toompealt, lesk Toompea eeslinnast jt. Kapitalide
kontoraamatu järgi tegi esimese annetuse — 100 rbl — Berend Johann Burchard 1757. a. 1868. a põhikirja kohaselt võisid kassa liikmete hulka kuuluda ainult Eestimaa konsistoriaalringkonnas teenivad vaimulikud. Sisseastumismaks oli 25 hõberubla. Kui liige abiellus, pidi ta maksma igal aastal 10 rubla.
Annetatud rahade eest osteti väärtpabereid ja obligatsioone, mis teenisid protsente
Eestimaa Aadli Krediitkassas (*Eestimaa Maakrediitselts), Riigi Võlakustutuskassas, Riigivarade valitsuses, Venemaa raudteelõikude ehitusel, Tallinna Majaomanike Krediitseltsis (*Tallinna Liikumata Varanduste Omanike Krediitühisus), Peterburi Linna Krediidi Seltsis, Harkovi Agraarpangas jm. Saadud tuludest anti alates 1856. a-st välja stipendiume kõigi erialade üliõpilastele, toetusi õppereisideks, lauluraamatute trükkimiseks jm. Kassa lõpetas oma tegevuse 1922. a.
Materjal
Kirjavahetus väärtpaberite, finantstehingute arvestuste, lauluraamatute trükkimise jm küsimustes (1886–1922); kapitalide kontoraamat (1757–1922); kassaraamat (1856–1922).
Seonduv aines
EELK Konsistooriumi arhiiv — Eestimaa Maapastorite Stipendiumikassa, 1759–1921.
Seadused
Immanuel! Statuten der ehstländischen Landprediger-Stipendien-Kasse. Reval: Lindfors, 1868.