Fondiloend

Eesti Heategev Selts Helsingis - EAA.2236
Эстонское благотворительное общество в Хельсинки

Ajalugu

Seltsi eemärk oli ühendada Helsingis elavaid eestlasi, edendada seltsiliikmete hariduspüüdeid, arendada seltskondlikku tegevust ja aidata abivajajaid ning puudustkannatavaid eestlasi.
Seltsi põhikiri võeti vastu ja kinnitati 09.02.1903. Esimene üld- ehk peakoosolek toimus
26.04.1903 Helsingis. Seltsi liikmeks võis astuda iga laitmatute elukommetega Helsingis elav eestlane. Selts korraldas heategevuslikke, kultuurilisi ja meelelahutuslikke üritusi, hoidis liikmeid kursis üldise poliitilise olukorraga, arendas suhtlust kodumaa eestlastega ning pakkus vajadusel seltsiliikmetele abi. Seltsil oli oma raamatukogu. Liikmete hulka kuulusid mitmed eesti kirjandus- ja ühiskondliku elu tegelased, nt Gustav Suits, Hella Murrik (Wuolijoki), Johannes Aavik, Johan Pitka.
1918. a seltsi tegevuse aktiivsus langes ja kuna Helsingis tegutses ka Eesti Hariduse Selts, ei peetud otstarbekaks kahte seltsi ülal pidada. 19.05.1918 toimunud peakoosoleku otsusega lõpetas Eesti Heategev Selts Helsingis oma tegevuse ja seltsi varad anti üle Helsingi Eesti Hariduse Seltsile. Liikmete üleminek Eesti Hariduse Seltsi jäeti igaühe enda otsustada.

Materjal

Põhikirjad (1903, 1904), peakoosolekute ja eestseisuse koosolekute protokollid (1903—1918), enamlaste agitaatorite valimise protokoll (1917), koosolekutest osavõtnute nimekiri, kassaraamatud (1902—1914), seltsi ja peotoimkonna templid

Seadused

Helsingi Eesti Heategeva Seltsi Põhjuskiri. Helsinki 1904.