Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Kõrgem õppeasutus veterinaaride (loomaarstide) ettevalmistamiseks ja veterinaaria-alase teadusliku uurimistöö arendamiseks.
Teisi nimetusi: Tartu loomaarstiülikool.
Tartu veterinaarkooli põhikiri kinnitati 14.01.1848. Kliinikud avati 1848. a sügisel, õppetööd alustati 1849. a jaanuaris. Kool allus rahvahariduse ministeeriumile, õppetöö toimus saksa keeles.
I järgu nelja-aastase teaduslik-praktilise kursuse jooksul (gümnaasiumi või kõrgema kreiskooli hariduse baasil) valmistati ette veterinaare, kes väitekirja kaitsmise järel võisid omandada ka magistrikraadi.
II järgu kolmeaastase praktilise kursuse jooksul (eeldusena nõuti küllaldast saksa ja vene keele oskust, aritmeetika nelja põhitehte ja ladina tähtedega kirjutamise ning kirjutatu lugemise oskust) koolitati veterinaari abisid (kuni 1852. a). Hiljem anti veterinaari abi tunnistus neile lõpetajatele, kelle teadmised lõpueksamil osutusid ebapiisavaks.
Õppekavasse kuulusid üld-, põllumajanduslikud- ja veterinaaria-alased ained. Erialaaineid õpetasid professorid, ametis oli prosektor (abiõppejõud lahangute toimetamiseks ja anatoomiliste prepareerimistööde juhtimiseks) ja apteeker. Üldaineid õpetasid koosseisuvälistena Tartu gümnaasiumide õpetajad ja *Tartu Keiserliku Ülikooli õppejõud.
1873. a muudeti veterinaarkool veterinaariainstituudiks.
Veterinaarvelskrite praktiliseks väljaõpetamiseks asutati instituudi juurde 3-aastase kursusega veterinaarvelskrite kool (1874—1918).
Instituuti juhtisid direktor ja professoritest, dotsentidest ja prosektorist koosnev nõukogu, Professorid kinnitas ametisse rahvahariduse minister direktori ettepanekul või nimetati ministri poolt. Dotsendid valis direktor, ametisse kinnitas *Riia (Tartu) õpperingkonna kuraator. Direktori valis professorite hulgast õpperingkonna kuraator, ametisse kinnitas minister.
Õppima võeti vähemalt 16-aastasi noormehi, kes olid lõpetanud gümnaasiumi, vaimuliku seminari või reaalkooli (viimaseid eksamineeriti ladina keeles) (vt *keskhariduskool). Lõpetanu sai veterinaari nimetuse ja töö kaitsmise korral magistrikraadi.
Aastatel 1883—1893 asendati saksa õppekeel vene keelega, lisandus rida uusi õppeaineid. 1887. a asutati instituudi juurde bakterioloogiajaam.
1917. a sügisel evakueeriti raamatukogu ja enamik aparatuurist Saraatovisse. 21.02.1918 lõpetati õppetöö, 23.02.1918 anti lõpetajaile välja diplomid.
1918. a sügisel töötas instituudi ruumides lühikest aega saksakeelne Tartu loomaarstiülikool.
1919. a avati Tartu veterinaarkooli ja veterinaariainstituudi baasil *Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskond.

Materjal

Nim 1 (Veterinaariainstituut)
Nõukogu protokollid ja määrused, direktori ringkirjad, eeskirjad ja instruktsioonid; registratuurraamatud, arhiivinimistud.
Kirjavahetus instituudi organiseerimise ning teadus- ja õppetöö korraldamise küsimustes, isikkoosseisu (koos nimekirjade ja teenistuslehtedega), au- ja korrespondentliikmetega, kuraatorite kohta, passide väljaandmisest teenistujatele.
Üliõpilaste nimekirjad, diplomite registrid, albumid üliõpilaste fotodega (1888—1918). Kirjavahetus üliõpilaste vastuvõtmise, kohalemääramise, komandeeringute, sõjaväeteenistuse, elamislubade, distsiplinaarkaristuste, revolutsioonilise tegevuse, ekskursioonide ja isetegevuse kohta. Üliõpilaste isiklikud toimikud.
Venemaa keskõppeasutuste lõpetanute nimekirjad (1908—1917). Kirjavahetus.
Toimikud sõja ja instituudi evakueerimise kohta (1912—1921).
Instituudi ja kliinikute aasta- ja kuuaruanded. Arveraamatud ja -dokumendid. Finants- ja majandusaruanded, kirjavahetus majandusküsimustes.
Veterinaarvelskrite kooli kirjavahetus ja protokollid (1894—1918), õpilaste isiklikud toimikud (1874—1918).
Ehituskomitee (1857—1860) ja majanduskomitee (1917—1918) tegevust kajastavad toimikud.
Kliinikud: loomade ravimise päevikud (1848—1912), vaktsineeritud loomade žurnaalid (1854—1914).
Apteegi kirjavahetus ja aruanded (1848—1873), kassa sissetulekute raamat (1849—1855), ravimite kasutamise ja müügi raamatud ja aruanded.
Bakterioloogiajaam (1889—1917).
Õppejõudude, teenistujate ja üliõpilaste organisatsioonid: professorite distsiplinaarkohus (1902—1911). Ühingu Berezlivost kassa (1902—1910). Tartu veterinaarinstituudi üliõpilaste tööbüroo (1913—1918). Teenistujate Liit (1918).
Nim 2 (Tartu loomaarstiülikool 1918)
Protokollid, statuudid ja kirjavahetus (sh avamine ja ühendamine Tartu ülikooliga).
Rektori, töötajate, üliõpilaste ja vabakuulajate isiklikud toimikud.
Registratuurraamatud. Arveraamatud ja -dokumendid.