Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Teisi nimetusi: Keiserlik Tartu Ülikool.
09.04.1798 andis keiser Paul I välja nimelise ukaasi Läänemereprovintside ülikooli asutamiseks, plaan ja eelarve kinnitati 04.05.1799. Ukaasiga 12.04.1801 määrati ülikooli asukohaks Tartu ja senati 25.05.1802 ukaasiga kuulutati ülikool avatuks.
Ülikooli finantseeris ja juhtis algul Eesti-, Liivi- ning Kuramaa rüütelkond (Kuramaa rüütelkonna esindajad astusid kuratooriumist välja, kui ülikooli asukohaks sai Tartu). Ülikooli kõrgeimaks organiks oli rüütelkondade esindajaist koosnev kuratoorium, asjaajamist juhtis asekuraator, sisemist asjaajamist suunasid ülikooli nõukogu ja selle poolt valitav prorektor.
Pärast Rahvahariduse Ministeeriumi loomist 1802. a läks Tartu ülikool selle alluvusse.
12.12.1802 Aleksander I poolt allakirjutatud asutamisaktiga muudeti Tartu ülikool riiklikuks ja otse riigieelarvest rahastatavaks ülikooliks. Põhikiri kinnitati 12.09.1803 (järgmised 04.06.1820 ja 09.01.1865).
Ülikool oli Tartu õpperingkonna keskuseks, alludes *Tartu õpperingkonna kuraatori kaudu rahvahariduse ministrile.Ülikoolil oli laialdane autonoomia, teda juhtis rektor, ülikooli nõukogu ja ülikooli valitsus. Nõukogul, valitsusel ja arstiteaduskonnal olid oma eraldi kantseleid. Ametlikus kirjavahetuses kasutati saksa keelt, ainult asjaajamine rahvahariduse ministeeriumiga toimus vene keeles. 1892. a novembrist sai vene keel üldiseks asjaajamiskeeleks.
1889. a alustatud ülikoolireformiga lähendati õppeainete struktuuri vene ülikoolide omale, kaotati ülikooli kohus, rektori, prorektori, dekaanide ja professorite ametissevalimine, õppetöö viidi üle vene keelele (v.a usuteaduskond). 27.02.1893 nimetati Tartu ülikool ümber Jurjevi ülikooliks. Reform viidi üldjoontes lõpule 1895. a.
Õppetöö oli tasuline, vaesustunnistuse alusel võidi osa tudengeid õppemaksust vabastada. Üliõpilased moodustasid korporatsioone ja seltse, mis eri aegadel olid legaalsed, poollegaalsed või keelatud (vt *üliõpilasorganisatsioonid).
1915—1917 evakueeriti ülikooli varad osaliselt Venemaale (Nižni-Novgorodi, Permi ja Voroneži). 1917. a Veebruarirevolutsiooni järel taastati professorite valitavus ja loodi dotsendi ametikohad. 01.01.1918 likvideeriti Riia õpperingkond ja selle valitsus, mille ülesanded läksid Eesti Nõukogude Täitevkomiteele ja Läti Täitevkomiteele.
07.03.1918 kuulutasid saksa võimud Keiserliku Jurjevi Ülikooli Tartu Provintsiaalülikooliks (Landesuniversität zu Dorpat), põhikiri jõustus 11.08.1918. Landesuniversität zu Dorpat avati 15.09.1918. Osa professoreid ja üliõpilasi evakueerus suve jooksul Voroneži, kus avati ülikool.
01.12.1919 avati *Eesti Vabariigi Tartu ülikool.
Rektor ja prorektor
Rektor — ülikooli valitav või määratav juht.
Rektori ametikoht loodi ülikooli asutamisaktiga 12.12.1802. Allus *Tartu (Riia) õpperingkonna kuraatori kaudu rahvahariduse ministeeriumile.
Rektor valiti ülikooli korraliste professorite hulgast igal aastal ja kinnitati ametisse rahvahariduse ministri ning tsaari poolt. Alates 1842. a valiti rektor neljaks aastaks. 13.03.1850 rakendati Tartu ülikooli suhtes 11.10.1849 ukaasi, mille kohaselt rektori määras määramata ajaks rahvahariduse minister. Rektor vabastati õppetööst, seega võis rektoriks olla professorite hulka mittekuuluv isik.
1865. a põhikirja järgi valis rektori ülikooli nõukogu neljaks aastaks. Alates 1889. a määras rektori rahvahariduse minister neljaks aastaks. 1905. a muutus rektori koht jälle valitavaks.
Rektori ülesanded: oli kõigi ülikooli kohtu- ja administratiivsete organite esimees, vastutas üliõpilaste distsipliiniküsimuste eest, jälgis ülikooli teenistujate ametikohustuste täitmist ja võis neid kuni kaheksaks päevaks puhkusele lubada; esindas ülikooli kõrgemal pool; kandis uute üliõpilaste nimed Album Academicumi, kirjutas alla ülikooli nimel välja antavatele teaduslikke kraade tõestavatele diplomitele ja tunnistustele.
Rektorit asendas prorektor, kelle määras rektor professorite hulgast määramata ajaks.
1865. a põhikirja järgi valiti prorektor ülikooli nõukogu poolt korraliste professorite hulgast kolmeks aastaks. Ametisse kinnitas rahvahariduse minister. Prorektor täitis riigi politseifunktsioone üliõpilaste suhtes, talle allusid pedellid.
1889. a alates määras ja kinnitas prorektori ametisse õpperingkonna kuraator kolmeks aastaks. 18.07.1895 ametikoht kaotati ja tema funktsioonid läksid üle üliõpilaste inspektorile, kes oli ülikooli valitsuse täieõiguslik liige.
14.09.1906 taastati valitava prorektori ametikoht.
Ülikooli nõukogu
Ülikooli kõrgeim esindus- ja juhtimisorgan 1803. ja 1820. a. põhimääruse järgi ning kõrgeim instants tsensuuri- (kuni 1826. a) ja kooliasjades (kuni 1837. a) ning ülikooli kohtuasjades (kuni 1889. a.). Nõukogu koosnes kõigist korralistest professoritest eesotsas rektoriga (alates 1853. a. kuulusid nõukokku ka erakorralised professorid).
Nõukogu pädevusse kuulus: ülikooli nõukogu, valitsuse ja üliõpilasasjade sekretäri ametissenimetamine, õpperingkonna töö korraldamine; abiõppeasutuste asutamine; teaduslikud komandeeringud; tööde väljaandmine ülikooli kulul; eradotsentide ametisse määramine teaduskondade esildise alusel; teaduskraadide andmine, õppejõudude lubamine puhkusele kuni 29 päevaks jne. Nõukogu otsuste peale võis apelleerida senatisse.
Ministri kinnitust vajas: rektori, prorektori, dekaanide, korraliste ja erakorraliste professorite ja esimese prosektori valimine; teaduskondade juurde seminaride jmt loomine; professorite ühest teaduskonnast teise üleviimine, teaduslike kraadide saamiseks esitatavate nõuete kehtestamine; teaduslike ühingute rajamine.
Kuraatori kinnitust vajas: dotsentide, õpetatud apteekri, astronoomi, teise prosektori ja lektorite, raamatukoguhoidja ja tema abiliste, sündiku, arhitekti, kunstiõpetajate ja ülikooli auliikmete valimine teaduskondade esildiste alusel; teaduskondades ajutiste kohatäitmiste korraldamine; eradotsentide töö tasustamine; õppejõudude töölt vabastamine rohkem kui 29 päevaks; nõukogu, valitsuse ja teaduskondade asjaajamiskorra määratlemine; üliõpilaseeskirjade koostamine; loengute kuulamise korra ja tasu maksmise korra eeskirjade kehtestamine.
1889. a võeti nõukogult ära tähtsaim funktsioon – rektori, prorektori, dekaanide ja professorite valimise õigus, mis läks keskvõimule.
Ülikooli valitsus
Valitsuse pädevusse kuulus: jooksev (majandus)asjaajamine; ametlik kirjavahetus, teadete ja aruannete esitamine kõrgemalseisvatele asutustele, rahade kulutamise üle otsustamine, kui summa ei ületanud 500 rbl; ülikooli õiguste kaitsmine; üliõpilaste loengumaksust vabastamine; stipendiumide jaotamine; ülikooli töötajate kuni 8 päevaks puhkusele lubamine; abiõppeasutuste küsimustega tegelemine.
Vastavalt 1803. a ja 1820. a põhimäärusele moodustasid ülikooli valitsuse rektor ja viis dekaani.
Ülikooli tulude valitsemiseks loodi kontor rektorist ja kahest dekaanist, rahade ja rahaliste dokumentide hoidmiseks loodi rentei (Rentkammer), mis koosnes ühest kontorisse kuuluvast professorist, rektorist ja majanduskomitee sekretärist (Ökonomiesekretär). 1820. a põhikirja järgi kuulusid renteisse rektor ja kõik dekaanid (v.a õigusteaduskonna oma). Rentei pidi läbi vaatama arved, pidama raamatupidamisraamatuid ja nõudma välja ülikooli saadaolevad tulud. Rektor tohtis omal vastutusel välja anda kuni 500 rbl, teatades sellest ülejäänutele esimesel koosolekul.
1865. a põhikirjaga ülikooli rentei kaotati ja selle funktsioonid läksid üle ülikooli valitsusele, mis pidi nüüd käsutama ülikooli rahaasju, sõlmima lepinguid, koostama arveid jmt, juhatama sisemisi majandusasju, kõiki abiõppeasutusi, kollektsioone ja jälgima ülikooli hoonete korrasolekut. Viimasel otstarbel oli ülikooli valitsuse käsutuses ülikooli arhitekt, korra eest hoonetes vastutas eksekuutor.
Valitsus määras ametisse arhivaari, eksekuutori, tõlgi, kliinilise apteegi proviisori ja tema abilise, assistendid, keemia- ja farmaatsialaborandid, keemiakabineti ja botaanikaaia direktorite abid, aedniku, mehhaaniku, kirurgiliste instrumentide meistri ja akušöörid ning võis lubada arveametnikke puhkusele kuni 29 päevaks, määras üliõpilastele toetusi ja stipendiume.
Valitsuse juures oli ametis kõrgema juriidilise haridusega sündik, kelle valis nõukogu ja kinnitas ametisse kuraator. Sündik tegeles kõigi ülikooli varasid ja õigusi puudutavate asjadega ning kuulus ülikooli kohtu koosseisu. Ametikoht kaotati riiginõukogu arvamusega 07.07.1889 koos ülikooli kohtu likvideerimisega. Aastatel 1889—1904 läks suur osa kohtufunktsioone üle valitsusele ja üliõpilaste inspektorile.
Teaduskonnad
1802. a avatud ülikoolil oli neli teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond (jagunes algul nelja klassi: ajaloo-keeleteadus, tehnoloogia-astronoomia, filosoofia-matemaatika ja loodusteadused). Iga teaduskonna eesotsas oli korraliste professorite seast valitud dekaan, kes kinnitati rahvahariduse ministri poolt. Dekaan vastutas õppetöö eest oma teaduskonnas. Teda asendas prodekaan, kes määrati korraliste professorite seast. Filosoofiateaduskonnal oli kaks dekaani: ajaloo-keeleteaduse ja filosoofia-matemaatika ning tehnoloogia-astronoomia ja loodusteaduste dekaan.
Alates 1889. a määras dekaani õpperingkonna kuraator ja kinnitas ametisse rahvahariduse minister. Õppeained jagunesid õppetoolide või professuuride vahel, mida muudeti vastavalt vajadusele.
1850. a jaotati filosoofiateaduskond ajaloo-keele- ja füüsika-matemaatikateaduskonnaks. 1865. a põhikirja järgi viidi kameraalteaduste, rahanduse ja kaubanduse õppetool füüsika-matemaatikateaduskonnast üle ajaloo-keeleteaduskonda poliitilise ökonoomia õppetooli nimetuse all. 04.02.1889 reformiga viidi viimane üle õigusteaduskonda ja ü
Materjal
Arhiivist evakueeriti osa Moskvasse ja tagastati sealt Eesti Vabariigile vastavalt 02.02.1920 Tartu rahulepingule.
Arhiiv on võrdlemisi hästi säilinud ja täielik, välja arvatud see osa, mis viidi 1944 a Tšehhoslovakkiasse, kaduma läksid ülikooli nõukogu protokollid. 1967. a eraldati ülikooli arhiivist metskondade materjalid, mis võeti Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis (ajalooarhiivis) arvele eraldi fondidena. 1950. a saadi Jaroslavli oblastist tagasi 3300 säilikut. 1966. a andis Tartu ülikooli klassikalise muinasteaduse muuseum üle 64 plaani aastatest 1802—1857.
Nim 1
Üliõpilaste isiklikud toimikud 1893—1918 (3 köidet).
Nim 2
Üliõpilaste isiklikud toimikud 1804—1896 (3 köidet).
Nim 3
Õppejõudude ja teiste ülikooli töötajate isiklikud toimikud (1802—1918) (ka fotod).
Nim 4 /Kuraatorite kolleegium (1799—1803) ja ülikooli nõukogu (1802—1918)/
Ukaasid, määrused ja kirjavahetus ülikooli asutamise, organisatsioonilise tegevuse, koosseisude jm kohta, aastaaruanded, loengukavad, üliõpilaste ja loengukuulajate nimekirjad.
Immatrikuleeritud üliõpilaste dokumendid, õppejõudude ja teenistujate teenistuslehed.
Kirjavahetus ülikooli õppetöö organiseerimise; teaduskondade ja abiõppeasutuste organiseerimise ja reorganiseerimise; rahvusvahelistel kongressidel, konverentsidel ja näitustel osalemise; juubelite tähistamise; vakantsete õppejõukohtade täitmise; õppejõudude dissertatsioonide kaitsmise; õppejõudude ja üliõpilaste õppekomandeeringute; nimeliste stipendiumide asutamise ja määramise; üliõpilaste eksamitele lubamise; ülikooli rektori ja teaduskondade dekaanide valimiste; ülikooli raamatukogu kasutamise määruste; ehitus- ja remondilubade andmise; mälestusmärkide ja ausammaste püstitamise jm kohta.
Nim 5 /Ülikooli valitsus (1802—1918)/
Aastaaruanded, koosolekute protokollid, määrused ja juhised juhtimise ja asjaajamise küsimustes.
Kirjavahetus abiõppe asutamise, korraldamise ja tegevuse, teaduslike väljaannete vahetamise kohta.
Kirjavahetus üldküsimustes.
Üliõpilasi puudutav kirjavahetus: üliõpilaste tööde esitamine, komandeeringud ja puhkused, erirahad, stipendiumid, kingitused jm, määratud stipendiumid, rahalised toetused, preemiad, väljaantud medalid, Peterburi keiserliku kasvatusmaja kasvandikud, üliõpilaste vaesustunnistused ja vabastamine õppemaksust, karistused ja trahvid, üliõpilaste ravimine, passide väljaandmine, maksualusest seisusest väljaarvamine, mitmesugused teatised üliõpilaste kohta.
Teenistujaid puudutav kirjavahetus: teenistujate nimekirjad, komandeeringud ja puhkused, ametnike ettevalmistamine, väljastatud autasud, teenistustasud, ühekordsed rahalised toetused ja pensionid, passide väljastamine, üldine kirjavahetus.
Kirjavahetus majandusküsimustes: ülikooli kinnisvarad, vajamineva inventari, raamatute jms soetamine, ehitus ja remondid, ühiselamute ja ametikorterite kasutamine, ülikooli varade kaitse, puude ostmine jmt.
Nim 6
I. Ökonoomia ehk majanduskomitee (Ökonomiekammer) (1805—1808)
Reglement, protokollid, aruanded ja kirjavahetus nõukogu, kuraatori jt majanduskomitee organiseerimise ja ülikooli mõisate majandamise kohta, lauaregister (1805—1806).
II. Rentei ehk arvekoda (Rentkammer)
Korraldused, eeskirjad, märgukirjad (1803—1865), protokollid (1803—1864), eelarved, aruanded, ülevaated (1803—1865).
Raamatupidamisraamatud ja kassadokumendid: pearaamatud (1803—1864), kassažurnaalid (1817, 1835—1864), kassaraamatud (1819—1864), arveraamatud (1803—1863, sh eraldi abiõppeasutuste kohta), arvete tõendusdokumendid ja raportid (1803—1864), loengukuulajate nimekirjad (1803—1821).
Kirjavahetus ja registratuurraamatud: kinnisvarade ostmine (1803—1809), kulude kalkulatsioonid, aruanded, protokollid, lepingud ja kirjavahetus ehitustööde, remontide, ruumide üürimise, ehitusmaterjalide ja küttepuude hankimise kohta (1803—1864), sissetulekud ja väljaminekud (1803—1864), missiivid (kontseptid) (1821—1864), lauaregistrid (1817—1830) ja arhiiviregistrid.
Nim 7 /Rektoraat (1802—1918)/
Ülikooli ja allasutuste statuudid ja reglemendid; üliõpilaste nimekirjad ja matrikliraamatud, korteriraamatud (1870. aastatest). Üliõpilaste vaesus- jm tunnistused.
Kirjavahetus (eelkõige üliõpilaste vastuvõtu, distsipliini, poliitilise meelsuse, ühingute, organisatsioonide ja nende tegevuse järelevalve, sõjaväekohustuse, puhkuselubade ja passide ning ülikooli tähtpäevade kohta).
Rahvahariduse ministeeriumile alluvate keskõppeasutuste lõpetanute ja üliõpilasorganisatsioonide liikmete nimekirjad. Väljaantud passide nimekirjad. Missiivid.
Nim 8
I. Rektoraadikohus (Rektoratsgericht) (1802—1889)
Üldine asjaajamine: Protokollid, üldtoimikud ja raamatud.
Kohtuasjad: tsiviiltoimikud, distsiplinaar- ja kriminaaltoimikud.
II. Ülikooli kohus (Universitätsgericht) (1802—1889)
Üldine asjaajamine: protokollid, otsuste raamatud ja arvamusavaldused, aruanded (peamiselt üliõpilaste võlgade kohta).
Üldtoimikud. Võlgade raamatud.
Registratuurraamatud (missiivid, lauregistrid, arhiiviregister, lahkuvate tudengite register), inventari- ja kassaraamatud.
Kohtuasjad: tsiviiltoimikud, distsiplinaar- ja kriminaaltoimikud.
III. Apellatsiooni- ja revisjonikohus (Apellation- und Revisionsgericht) (1802—1889)
Üldine asjaajamine: protokollid, otsuste raamatud ja arvamusavaldused, registratuurraamatud ja arhiiviregister, kassaraamatud.
Kohtuasjad: tsiviiltoimikud, distsiplinaar- ja kriminaaltoimikud.
IV. Sündikaadikohus (Syndikatsgericht), (1840.—1860. aastad)
Žurnaalprotokollid ja tähestikulised registrid. Arveraamatud.
Üldtoimikud (kirjavahetus üliõpilaste võlgadest).
Tsiviiltoimikud.
V. Professorite distsiplinaarkohus (1890. aastad–1917)
Reeglid, protokollid, otsused ja kirjavahetus.
Tsiviiltoimikud.
Nim 9
I. Õigusteaduskond
Istungite protokollid (1802—1917), aruanded (1839—1853), eksamilehed (1836—1865), üliõpilaste ja lõpetajate nimekirjad (1821—1918). Teaduslikud tööd ja retsensioonid (1828, 1842, 1892—1916). Auliikmete diplomid (1852, 1873—1918). Eeskirjad, ettekirjutused, aruanded, õppekavad, arvamused, protokollid, kirjavahetus (1802—1918). Registratuurraamatud: lauaregistrid (1819—1845), sissetulnud ja väljasaadetud kirjade žurnaalid (1835—1916), toimikute nimistu (1912—1918).
Kassaraamat (1811—1816).
II. Arstiteaduskond
Istungite protokollid (1802—1918). Aruanded (1818, 1825, 1835, 1890—1914). Eksamilehed, üliõpilaste ja lõpetanute nimekirjad, diplomid, biograafiad ja dokumendid (1837—1918).
Teaduslikud tööd ja arvamused nende kohta (1803—1917, vaheaegadega).
Eeskirjad, ettekirjutused, õppekavad, retsensioonid, protokollid, tunnistused, põhikirjad ja kirjavahetus (1802—1918).
Registratuurraamatud: missiivid, (1803—1832), lauaregistrid (1819—1858).
Kassaraamatud (1803—1886). Abiõppeasutuste kassaraamatud ja -dokumendid (1820—1890).
III. Filosoofiateaduskond
Istungite protokollid (1802—1850). Aruanded (1828—1848).
Eksamilehed, tunnistused ja diplomid (1855—1918).
Ettekirjutused, õppekavad, teaduslikud tööd, retsensioonid, protokollid ja kirjavahetus (1802—1850).
Registratuurraamatud: lauaregistrid (1834—1848), toimikute nimistu (1802—1827).
Kassaraamatud (1813—1824).
IV. Ajaloo-keeleteaduskond (alates 1850. a)
Istungite protokollid (1850—1918) ja aruanded (1850—1879).
Eksamilehed, üliõpilaste ja lõpetanute nimekirjad (1855—1918). Teaduslikud tööd (1857—1912, vaheaegadega).
Eeskirjad, ettekirjutused, õppekavad, retsensioonid, protokollid, diplomid, põhikirjad, kirjavahetus (1850—1918). Lauaregistrid (1848—1867).
V. Füüsika-matemaatikateaduskond (alates 1850. a)
Istungite protokollid (1850—1918) ja aruanded (1850—1869).
Eksamilehed, üliõpilaste ja lõpetanute nimekirjad (1852—1911). Teaduslikud tööd (1885—1918).
Eeskirjad, õppekavad, retsensioonid, protokollid, kirjavahetus (1850—1917).
Registratuurraamatud: kopeerraamatud (1886—1923), lauaregistrid (1850—1877), sissetulnud ja väljasaadetud kirjade registrid (1880—1917).
VI. Usuteaduskond
Istungite protokollid ja dekaani ringkirjad (1842—1916). Aruanded (1823—1851).
Eksamilehed ja protokollid, üliõpilaste ja lõpetanute nimekirjad ja biograafiad (1837—1916). Teaduslikud tööd ja retsensioonid (1813—1900, vaheaegadega).
Eeskirjad, aruanded, õppekavad, teaduslikud tööd, retsensioonid, protokollid ja kirjavahetus (1807—1898).
Registratuurraamatud: lauaregistrid (1822—1875), sissetulnud ja väljasaadetud kirjade registrid (1807—1808), missiivregistrid (1830—1916).
Nim 10
I. Raamatukogu
Eeskirjad (1806—1838). Raamatute nimekirjad (1803—1820). Aruanded ja kirjavahetus (1804—1893), arhiivinimistu (1829—1838). K. Morgensterni raamatukogu (1805, 1824—1836): üliõpilaste referaadid (1824—1836).
II. Komiteed ja komisjonid
Tsensuurikomitee
Põhikiri ja protokollid (1802—1826). Aruanded, ettekirjutused ja tsenseeritavate trükiste nimekirjad (1805—1826). Trükiload ja kirjavahetus (1803—1826). Lauaregistrid (1804—1826).
Karl Ernst von Baeri mälestusmärgi rajamise komitee
Protokollid, kirjavahetus, liikmete nimekirjad (1878—1888). Kulude aruanded ja arved (1879—1886). Fotod ja mälestusmärgi kavandid (1881—1882).
Ehituskomisjon (vt ka f 2100, nim 11)
Ehitus- ja asendiplaanid (1803—1891). Eelarved, aruanded, ettekirjutused, protokollid, aktid ja kirjavahetus (1803—1913). Registratuurraamatud (1822—1859), arveraamatud ja nimekirjad (1805—1843).
Eelarvekomisjon
Aruanded ja eelarved (1893—1916).
Üliõpilasasjade komisjon
Põhikirjade projektid ja kirjavahetus (1907—1912).
Raamatukogukomisjon
Raamatupoodide arved (1911—1914).
Üliõpilaste toitluskomitee
Üliõpilasorganisatsioonide tunnistused puudustkannatavatele üliõpilastele (1915—1916).
Kirjandus
F 402 ajalooline õiend (fonditoimikus).
Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Bearbeitet von Arnold Hasselblatt und Dr Gustav Otto. Dorpat, 1889.
Album Rectorum Universitatis Tartuensis 1632-1997. [Tartu Ülikooli rektorite album]. Koost Sirje Tamul. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997.
Helmut Piirimäe. Ülikoolilinn Pärnu = Pärnu - the university town. Tartu: Tartu Ülikool, 1999.
Georg von Rauch. Die Universität Dorpat und das Eindringen der frühen Aufklärung in Livland 1690-1710. Essen, 1943.
Tartu Ülikooli ajaloo allikad. I. Academia Gustaviana a) ürikuid ja dokumente. Koost Juhan Vasar. — Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused. Acta et commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis). C annales XIV. Tartu, 1932.
Tartu Ülikooli ajalugu 1632-1982. 1. [köide], 1632-1798. Koost Helmut Piirimäe. Tallinn: Valgus, 1982.
Tartu Ülikooli ajalugu 1632-1982. 2. [köide], 1798-1918. Koost Karl Siilivask. Tallinn: Valgus, 1982.
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi I-XXIV. Tartu: Tartu Ülikool, 1975-1989.
Tartu Ülikooli audoktorid ja auliikmed, 1803-1997 = Album doctorum honoris causa sociorumque honorariorum Universitatis Dorpatensis/Tartuensis, ab a MDCCCIII usque ad a MCMXCVII. Koost Kalle Kroon. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997.
Tartu Ülikooli üliõpilaskonna teatmik. Album Academicum Universitatis Tartuensis 1889-1918 I-III. Koost Shirley Kodasma, Malle Loit jt. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1986-1988.
Arvo Tering. Album Academicum der Universität Dorpat (Tartu) 1632-1710. — Publicationes Bibliothecae Universitatis Litterarum Tartuensis V. Tallinn: Valgus, 1984.
Juhan Vasar. Üliõpilaskond Tartu-Pärnu rootsiaegses ülikoolis. Tartu, 1932.
Г. В. Левицкий. Биографический словарь профессоров и преподавателей Императорскаго Юрьевскаго, бывш. Дерптскаго Университета за сто лет его существования. Том I. Юрьев, 1902; Том II. Юрьев, 1903.
Е. В. Петухов. Императорский Юрьевский, бывший Дерптский, Университеть за сто лет его существования. Том I. Юрьев, 1902. Том II. Спб, 1906.
http://www.ut.ee/