Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Отдел народного образования Временного Эстляндского губернского земского управления
Ajalugu
Haridusala korraldav osakond Eesti Ajutise Maavalitsuse koosseisus.
30.03.1917 andis Venemaa Ajutine Valitsus välja määruse Eestimaa kubermangu halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta, mille alusel Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa (Lõuna-Eesti) ühendati üheks haldusüksuseks.
01.07.1917 alustas tegevust Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (vt *Eestimaa kubermangu komissar). Selle täidesaatva organina moodustati Ajutine Maavalitsus, mis valiti 20.-21.07.1917. Ajutise Maavalitsuse koosseisus moodustatud haridusosakonna juhatajaks nimetati Peeter Põld. Haridusosakond pidas oma esmaülesandeks kohaliku haridusala haldusaparaadi kujundamist ja koolide allutamist oma juhtimisele. Töötati välja Eestimaa koolivalitsuse ajutine korraldus, mille kinnitas Maanõukogu 11.08.1917.
15.11.1917 kuulutas Maanõukogu end kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni kõrgeimaks võimuks. Enamlaste ja saksa okupatsiooni ajal (1917—1918) tegutses Maanõukogu (juhatus, vanematekogu, maavalitsus) illegaalselt edasi. 19.02.1918 0tsustas Maanõukogu vanematekogu kuulutada Eesti iseseisvaks ja moodustas erivolitustega Eesti Päästekomitee. 24.02.1918 avaldas Päästekomitee Tallinnas Maanõukogu vanematekomitee "Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele", milles Eesti Maapäev kuulutas Eesti demokraatlikuks vabariigiks. Eesti rahvuskooli korraldamisel otsustati aluseks võtta Maanõukogus kinnitatud "Eestimaa koolivalitsuse ajutine korraldus".
Materjal
Ajutise Valitsuse, Riia õpperingkonna kuraatori ja Eestimaa koolivalitsuse ringkirjad ning korraldused. Koolide nimekirjad.
Protokollid, juhendid, õppekavad ja kirjavahetus õppekavade väljatöötamise, eesti keele kursuste ja algkooliõpetajatele kutseeksamite korraldamise, apostliku õigeusu koolide ülevõtmise, eesti keele algkoolide õppekeeleks määramise, usuõpetuse õpetamise, Tartu ülikoolis soome-ugri osakonna asutamise, rahvuste järgi koolide jaotamise, kooliõpetajate ametisse määramise ja vallandamise, koolidele ruumide muretsemise, õpilastele koolist puudumise eest trahvirahade määramise, koolide evakueerimise ning valla- ja kihelkonnakoolide arhiivide ülevõtmise kohta.
Eelarved, haridusosakonna ametnike palgalehed jt raamatupidamise dokumendid.
Seonduv aines
EAA f 4699 — Eestimaa kubermangu komissar, 488 s, 1917—1918; f 4695 — Eestimaa kubermangu komissari abi, 64 s, 1917—1918; maakonnavalitsuste fondid (fondid 4672—4677, 4693—4694).
Kirjandus
Aleksander Elango. Eesti rahvuskooli rajamine aastatel 1917—1920. — Haridus 1992, nr 10,
lk 55—58.
Mati Graf. Eesti rahvusriik. Tallinn, 1993.
Väino Sirk. Haridus ja õpetajaskond Eestis omariikluse loomise aastatel (1917—1920. aastate algus). — Acta Historica Tallinnensia 1999, nr 3, lk 130—152.