Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Luteriusu koolide juhtimise ja järelevalve kollektiivne organ Eestimaa kubermangus.
Teisi nimetusi: Eestimaa kubermangu ülem-maakoolikohus, Ober-Bauernschul-Commission, Эстляндская губернская высшая комиссия евангелическо-лютеранских школ.
Asutati 05.07.1856 vastuvõetud Eestimaa kubermangu talurahvaseaduse § 1280 ja § 1281 põhjal. Esimene istung toimus 25.06.1858. Komisjoni moodustasid rüütelkonna peamees (komisjoni esimees), neli ülemkirikueestseisjat, nende asetäitjad, kindralsuperintendent ja rüütelkonna sekretär.
1885. a, pärast luteriusu koolide allutamist Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumile, täiendati koolikomisjoni koosseisu ühe õpperingkonna määratud liikme ja *rahvakoolide direktoriga. Täiskogu korralised koosolekud toimusid juunis ja detsembris, nende vaheaegadel otsustas jooksvaid küsimusi vähendatud koosseis (esimees, vaimulik ja ilmalik liige, pärast 1885. a ka rahvahariduse ministeeriumi esindaja).
Koolikomisjoni ülesanded olid: talle alluvate koolide õppetööks vajalike juhenditega varustamine (alates 1885. a kinnitas need rahvahariduse minister); koos konsistooriumiga õpikute läbivaatamine ja nende kasutuselevõtmise lubamine; kooliõpetajate eksamineerimise, ametisse kinnitamise ja palga reguleerimise ning vallakooliõpetajate seminaride asutamise korraldamine.
Igal aastal koostas rüütelkonna peamees komisjoni esimehena aruande rahvahariduse ministrile komisjonile alluvate koolide kohta. Vajadusel sai komisjon juhendeid maapäevalt.
11.08.1917 võttis Eesti Ajutine Maavalitsus vastu "Eestimaa koolivalitsuse ajutise korralduse", mille alusel ülemkoolikomisjon likvideeriti ja loodi maakoolivalitsus.
Materjal
Eestimaa kubermangu ülem-maakoolikomisjoni ja rüütelkonna peamehe ringkirjad, korraldused ja instruktsioonid (1859—1906). Vallakooliõpetajate seminaride (1860?, 1890) ja õpetajate vanaduskindlustuse (1909) põhikirjad. Protokollid (1843—1913 vaheaegadega). Aruanded (1860—1906), sh kihelkonna koolirevidentide (1860—1872) ja Kuuda õpetajate seminari (1879—1882) aruanded. Ülevaade 18. ja 19. saj koolioludest, käsikiri (19. saj lõpp).
Vallandatud õpetajate (1884), kihelkonna- ja vallakoolide õpetajate ja õpilaste (1908—1910) ning Tartu õpperingkonnas kasutatavate õpikute (1859) nimekirjad.
Saabunud kirjad koolide asutamise, revideerimise, õppetöö, õpikute ja õpetajate isikkoosseisu kohta (1843—1845, 1865—1913). Toomkooli eelarve (1911—1913).
Missiivid (1875—1917).
Registratuurraamatud (1843—1844, 1875—1917).
Seadused
Eestimaa talurahva seadus. 1856, §-d 1280, 1281.
ПСЗ II nr 30693 (05.07.1856), nr 54623 (25.04.1875), ПСЗ III nr 4455 (17.05.1887).
RT 1918, 6.
Kirjandus
Eesti kooli ajalugu: neljas köites: kaugemast minevikust tänapäevani. 1. kd, 13. sajandist 1860. aastateni. Toim Endel Laul. Tallinn: Valgus, 1989.
E. Ernits. Ülem-maakoolikomisjon. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 55—56.
Peeter Põld. Eesti kooli ajalugu. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv, 1933.