Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Venemaa keskvalitsuse juures loodud asutus Põhjasõja käigus liidetud provintside valitsemiseks.

Üldises Justiitskolleegiumis Peterburis olid mõned eraldi ametnikud, kes tegelesid spetsiaalselt Liivimaa, Eestimaa ja Vene-Soome õigus- ja kirikukorralduse küsimustega. 1727. a nimetati ametisse II viitsepresident, millega algas Liivi- ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegiumi eraldumine (pole täpselt määratletav). 23.02.1734 allutati sellele kõik riigis elavad evangeelse usutunnistuse pooldajad ja kolleegiumi istungitel pidi osalema vaimulike esindaja. 20.07.1819 loodi eraldi evangeelne kindralkonsistoorium. 08.04.1735 allutati kolleegiumile Viiburi, 12.09.1737. a-st on teada, et kolleegium allub otse Senatile (nagu ka justiitskolleegium).
23.11.1739 muudeti Liivi- ja Eestimaa Asjade Kammerkontor Liivi- ja Eestimaa Asjade Kolleegiumiks, pärast Soome liitmist 1744. a lisandus nimetusse „Soomemaa”. Alates 1766. a tuli tegeleda ka katoliiklike vaimulike asjadega. 1786. a kaotati justiitskolleegium, iseseisvunud Liivi-, Eesti- ja Soomemaa Asjade Justiitskolleegium tegutses edasi kuni 1810. a-ni, ja seejärel (1812. a-st ilma Soometa) ainult kirikuasjadega piirdudes ja Võõraste Usutunnistuste Departemangu alluvuses kuni likvideerimiseni 1832. a kirikuseadusega. Pooleliolevad kohtuasjad anti üle Peterburi kindralkonsistooriumile.

Seonduv aines

RGIA f 821 Võõraste Usutunnistuste Vaimulike Asjade Departemang; f 1374 — Senati kindralprokuröri kantselei, f 1329 — Nimelised ukaasid ja keiserlikud korraldused Senatile (kollektsioon, sealhulgas Liivimaa, Eestimaa ja Soomemaa Asjade Justiitskolleegium 1740–1802).