Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Vaimulik valitsus oli vaimuliku konsistooriumi abiorgan, mis tegeles piiskopkonna asjaajamisega kohapeal. Vaimulikke valitsusi loodi alates 18. saj lõpust kõikides piiskopkondades, tavaliselt piiskopkonna keskusest kaugele jäävates maakonnalinnades.
Vaimuliku valitsuse ülesandeks oli informeerida konsistooriumi ja piiskoppi kohalike kirikute majanduslikest probleemidest, teostada kirikute järelvalvet, viia kohapeal ellu piiskopi ja vaimuliku konsistooriumi korraldusi. I astme vaimuliku kohtuorganina mõistis vaimulik valitsus kohut õigeusu vaimulike üle (ka lahutuse- ja abieluasjades); jumalateotuse korral menetles ka ilmalikesse isikutesse puutuvaid kohtuasju.
14.06.1764 liideti Eestimaa kubermangu vene õigeusu kogudused Peterburi piiskopkonnaga. Narva piirkonna õigeusu kirikute administratiiv- ja vaimulike asjadega tegelemiseks loodi Narva vaimulik valitsus. Asutamise aasta kohta täpsed andmed puuduvad.
Alates 1840. aastatest hakati vaimulikke valitsusi likvideerima. Narva vaimuliku valitsuse likvideerimise kohta täpsed andmed puuduvad.
Materjal
Narva vaimuliku valitsuse dokumendid anti üle 1950. a Leningradi Oblasti Riiklikust Ajalooarhiivist.
Peterburi vaimuliku konsistooriumi ukaasid (1786—1790). Toimikud Narva piirkonna kirikute asukoha, kirikuraamatute saatmise, vaimulikelt rahanõudmiste, vaimuliku tunnistajana vannutamise, kirikule annetuste tegemise ja vara pärandamise, ebaseaduslike laulatuste jm kohta (1787—1792).
Seonduv aines
EAA f 1665 — Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Sinod.
PRAK f 19 — Peterburi vaimulik konsistoorium.
RGIA f 796 — Sinodi kantselei.
Seadused
ПЗС I nr 12183 (14.06.1764).
Kirjandus
Urmas Klaas. Õigeusu kirik Lõuna-Eestis 1848-1917. Halduskorraldus ja preesterkond. TÜ magistritöö. Tartu, 1998.