Fondiloend

Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner Narvas - EAA.632
Ingermanländischer und Keksholmländischer Generalgouverneur
Ingermanlands- och Kexholmsläns generalguvenör

Ajalugu

Rootsi kuninga asemik Ingerimaal ja Käkisalmi läänis.

Kuigi Ingerimaa lääneosa oli lühiajaliselt kuulunud rootslaste valdusse juba 1581-1590 ja piirkonnale oli 1595. a antud sarnaselt Rootsi maakondadele nimetus Ingermanland, ei kinnistunud Rootsi võim seal enne 17. saj alguses toimunud RootsiVene sõdade lõppjärku. Ingerimaa ja Käkisalmi lään lülitati Rootsi riigi koosseisu Stolbovo rahulepingu põhjal 1617. a. Ingerimaa sai sellega iseseisvaks kubermanguks ja senisest Narva asehaldurist sai Ingerimaa kuberner, kes resideeris Narva lossis. Uus provints hõlmas Ivangorodi, Jama, Koporje ja Nötteborgi lossilääne. Ingerimaal hakkasid kehtima Rootsi seadused. Puudus vaid esindatus Rootsi riigipäeval, nagu see oli iseloomulik ka teistele Rootsi Läänemere provintsidele.
1629. a liideti Ingerimaa koos Narva linnaga Liivimaa kindralkubermanguga, mille koosseisu jäid kolm Ingerimaa asehalduskonda (Narva, Nötteborg, Käkisalmi) eesotsas asehalduritega. 1642. a moodustati iseseisev Ingerimaa kindralkubermang koos Käkisalmi lääniga. Kindralkuberner paiknes esialgu Nyenis, kuid 1651. a toodi pealinn tagasi Narva. Ingerimaa kindralkubermang lakkas eksisteerimast Põhjasõja algusaastail 1703-1704, mil see vallutuse teel liideti Venemaaga.

Sarnaselt Eestimaa ja Liivimaa kindralkuberneriga oli Ingerimaa kindralkuberner Rootsi kuninga asemik kohapeal, kelle määras ametisse kuningas ja kes valitses kindralkubermangu vastavalt kuningalt saadud instruktsioonile. Ingerimaa kindralkuberneri instruktsioonis oli enam rõhutatud kaubanduslikke aspekte. Kindralkuberneri ülesanded põhijoontes vt Eestimaa rootsiaegne kindralkuberner.

Materjal

1946. a-l oli fondis arvele võetud säilikuid vaid kaks. 1954. a moodustati lahtisest materjalist üheksa säilikut. Fondiga liideti paar säilikut Liivimaa rootsiaegse kindralkuberneri fondist. 1980. a anti Läti NSV RAKAst üle 15 säilikut piirdaatumitega 1627-1684.

Ringkirjad ja eeskirjad 1607-1646, 1626-1635, 1656, 1675, 1679, 1681, 1683, 1699 (s 1-2, 2a, 2b, 3); kirjavahetus, maade ja arvepidamise dokumendid, arvelehed, aruanded, hindamisraamat 1628-1654, 1684, 1690-1702 (s 4-11, 13-15); Ivangorodi ja Narva kindluste varustamist tõestavad dokumendid 1614-1625 (s 12); Ivangorodi linnakohtu protokollid 1644 (s 16); Ivangorodi maakohtu protokollid 1677 (s 17); Ingerimaa maakohtu protokollid ja aktid 1637, 1645-1648, 1650-1651, 1661-1698, 1671, 1682-1685 (s 18-23); Nyeni magistraadi protokollid ja aktid 1648, 1683-1684 (s 24-25); Koporje maakohtu aktid 1670-1676 (s 27); Ingerimaal asunud nn akadeemia mõisate ehk Tartu ülikoolile tulu toonud mõisate visitatsiooni aruanded 1653-1654 (s 28); Ivangorodi ringkonnakohtu protokollid 1686 (s 29).

Seonduv aines

EAA f 1 Eestimaa rootsiaegne kindralkuberner (Liivimaa rootsiaegne kindralkuberner f 278); RA Livonica II.

Kirjandus

Almquist, J. A. Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523-1630. II. Stockholm 1920-22. Lk 657-688.
Amburger, E. Ingermanland. Eine junge Provinz Russlands im Wirkungsbereich der Residenz und Weltstadt St. Petersburg-Leningrad. I Teilband. Köln 1980. Lk 34-41.
Eng, T. Det svenska väldet. Ett konglomerat av uttrycksformer och begrepp frDn Vasa till Bernadotte. Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Historica Upsaliensia 201. Uppsala 2001.
Küng, E. Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel. Tartu 2001. Lk 80-81.
Väänänen, K. Herdaminne för Ingermanland. I. Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden. Helsingfors 1987.
Öhlander, C. Bidrag till kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning. Bd. 1 (1617-1645). Uppsala 1898.