Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Vt ka *EELK konsistoorium.
Kõrgem kohtuinstants abieluasjades.
1710. a katkes Põhjasõja tõttu Eestimaa konsistooriumi tegevus. 14.02.1713 konsistooriumi tegevus taastati. 16.03.1715 valiti konsistooriumi etteotsa esmakordselt ilmalik president, kelle määras maanõunike kolleegium (vt *Eestimaa rüütelkond). Koos segakonsistooriumi loomisega muudeti vaimulikku kohtusüsteemi: rüütelkonna survel loodi abieluasju arutav ülemapellatsioonikohus, mille eesistujaks oli kuberner või vanem maanõunik, liikmeteks kaks rüütelkonna liiget, kaks maanõunikku ja neli vaimulikku.
Konsistooriumi ülemapellatsioonikohus kutsuti kokku vastavalt vajadustele. Iga juhtumi jaoks määrati eraldi kohtuliikmed. Ülemapellatsioonikohtusse võisid pöörduda ka kodanikuseisusest isikud. Kohtus läbivaadatud küsimused ja otsused vormistati protokollidena.
Ülemapellatsioonikohtu ja konsistooriumi segakoosseis kinnitati Katariina I korraldusega 24.09.1725. Senati ukaasiga 25.07.1729 kinnitati, et ülemapellatsioonikohus peab koosnema kuberneri eesistumisel võrdsest arvust ilmalikest ja vaimulikest kaasistujatest, mõlemalt poolt mitte vähem kui kolm liiget.
13.11.1751 allutati Eestimaa konsistooriumi ülemapellatsioonikohus Liivi- ja Eestimaa asjade justiitskolleegiumile.
28.12.1832 ukaasiga Senatile kinnitas Nikolai I Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse. Ülemapellatsioonikohtu tegevus lõpetati, tema ülesanded läksid üle *Evangeeliumi Luteriusu Üldkonsistooriumile Peterburis.

Materjal

Ülemapellatsioonikohtu protokollid (1779—1781, 1790—1791, 1797—1798). Toimikud Rakvere kirikule maa eraldamise (1791—1794) ja kiriku olukorra kohta (1794—1795), abielulubaduse murdmise (1734—1737), abielulahutuste (1741—1797) ja kihluste katkestamise (1752—1783) kohta.