Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Vt ka *EELK konsistoorium ja *Evangeeliumi Luteriusu Üldkonsistoorium Peterburis.
Konsistooriumi kirikuringkonna ülem- e juhtivvaimulik, kellele kuulus oma ringkonnas järelevalveõigus vaimulike üle, visitatsiooni-, ordinatsiooni- jm õigused. Võimupiiridelt ja ülesannetelt vastab superintendent piiskopile, erinevalt piiskopist nimetab superintendendi ametisse riigivalitseja ja teda ei pühitseta ametisse. Liivimaal määrati superintendent ametisse alates 1622. a (1678. a alates ülemsuperintendent), Eestimaal oli kuni 1710. a ametis piiskop. Pärast Eestimaa konsistooriumi taastamist 1713/1715. a täitis seal juhtivvaimuliku ülesandeid Toomkiriku pastor.
28.12.1832 ukaasiga senatile kinnitas Nikolai I Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse koos selle juurde kuuluva vaimulikkonnale ja kirikuasutustele suunatud instruktsioonidega Kogu Venemaa luterlik kirik jagunes kaheksaks konsistoriaalseks ringkonnaks: Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Kuramaa, Peterburi, Moskva, Riia ja Tallinn. Iga ringkonna eesotsas oli (provintsiaal)konsistoorium, mille presidendiks oli ilmalik isik ja asepresidendiks vaimulikust ülemsuperintendent, liikmeiks kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat, Moskva, *Saaremaa ja Tallinna konsistooriumis üks ilmalik ja üks vaimulik kaasistuja. Provintsiaalkonsistooriumid allusid *Evangeeliumi Luteriusu Üldkonsistooriumile Peterburis.
Eestimaa konsistooriumi ülemsuperintendent oli ühtlasi Tallinna Toomkiriku pastor. Ülemsuperintendent valiti rüütelkonna poolt esitatud kandidaatide seast. Kandidaadid esitati kuberneri ja siseministeeriumi poolt tsaarile. Ministeerium lisas kandidaatide kohta üldkonsistooriumi arvamuse.
Ülemsuperintendendi ülesanded olid: jälgida vaimuliku ametkonna määruste täitmist, teostada järelvalvet piirkonna kiriklike asjade üle; valvata, et pastorite õpetus oleks kooskõlas pühakirjaga ning pastorite käitumine ja ametitegevus oleks vastav kirikuseadusele; kord kuue aasta jooksul visiteerida kõiki praostkondi (praosti puudumisel külastada kõiki kogudusi). Oma tähelepanekuist pidi ta teatama konsistooriumile.
18.02.1918 ühendati Liivimaa Eesti ala kiriklikult Eestimaaga. 1918. a sai viimaseks Eestimaa ülemsuperintendendiks õpetaja Wilhelm Kentmann.
10.—11.09.1919 toimunud II kirikukongressil vastuvõetud otsusega asendati Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikus ülemsuperintendendi nimetus piiskopi nimetusega.

Materjal

Eestimaa superintendendi ringkirjad (1905—1915). Kirikuvisitatsiooni eeskirjad (1862) ja rahvakoolide õpetajate töölerakendamise eeskiri (1900). Maakondade sinodite protokollid (1864—1913). Eestimaa konsistooriumi aruanne (1915—1916). Pastorite aruanded koguduste tulude, kihelkondades elavate pimedate ja kurttummade kohta (1864, 1881—1887). Ülemsuperintendentide konverentsi (1905), Eestimaa rahvakoolidele usuõpetuse kava koostamise komisjoni (1911) ja Tallinna kirikueestseisjate koosoleku (1917) protokoll.
Kirjavahetus teenistusalastes küsimustes, pastorite sinodile kutsumise, pastorite sõjaväeõpetajateks saatmise, pastorite karskusliikumisest osavõtmise, kirikuvisitatsioonide läbiviimise, kiriku asjaajamises vene ja kohalike keelte kasutuselevõtmise, eesti keele teadusliku uurimise, eestikeelse lauluraamatu väljaandmise, vene õigeusku siirdumise, vennastekogude ja lahkusuliste palvemajade tegevuse, koolide tegevuse, koolidele maakaartide ja gloobuste tellimise, näljahädaliste toetuseks ja sõja puhkemise puhul korjanduste korraldamise, Toompea vaestemaja jm kohta (1832—1917).
Koguduste toetuskassa, orbude kodu, pastorite pensionikassa ja Tallinna Pauluse koguduse põhikirjad (1900—1919). Pastorite nimekiri (1918).
Kassadokumendid (1853—1911). Korjanduste raamatud (1864—1878). Üürilepingud (1910—1916). Registratuurraamatud (1836, 1843).