Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon - EAA.5019
Kommission zur Einführung der neuen Bauernverordnung in Livland
Комиссия для введения нового положения о Лифляндских крестьянах

Ajalugu

1819. a Liivimaa talurahvaseaduse rakendamise komisjon.

Teisi nimetusi: Priiuse Kuulutamise Kohus.

Komisjon loodi 1819. a Liivimaa talurahvaseaduse alusel.
Komisjon asus Riias ja koosnes esimehest (Liivimaa kuberner) ning kuuest liikmest (Liivimaa rüütelkonna resideeriv maanõunik, Liivimaa Kroonupalati nõunik, kolm delegaati rüütelkonna ja üks Riia Magistraadi poolt, viimane esindas Liivimaa kõiki linnu), lisaks sekretär ja kantseleitöötajad. Kuberneri puudumisel täitis komisjoni esimehe ülesandeid resideeriv maanõunik.
Komisjon allus otse keisrile, ettekanded esitati keisrile Balti kindralkuberneri vahendusel. Iga majandusaasta alguses pidi komisjon esitama keisrile põhjaliku tegevusaruande. Asjaajamine oli saksakeelne, ettekanded keisrile ja teiste kubermangude (v.a Eesti- ja Kuramaa) ametiasutustele saadetud teadaanded ja vahekirjad venekeelsed.
Lõplike otsuste tegemiseks oli tavaliselt vajalik vähemalt viie liikme ja vahel ka täiskoosseisu kohalolek. Lihtsamad asjad otsustati lihthäälteenamusega, võrdse häälte arvu korral otsustas esimehe hääl.

Komisjoni ülesandeks oli jälgida, et talurahva vabastamine toimuks vastavalt 1819. a talurahvaseadusele, kaitsta nii mõisnike kui talupoegade huve, tagada kubermangus rahu ning kord. Uus talurahvaseadus tuli talupoegadele eesti ja läti keeles kättesaadavaks teha ning hoolitseda, et sellest õigesti aru saadaks, tuli kõrvaldada seaduse rakendamisel tekkivaid takistusi, jälgida kohtute pädevusest ja kehtestatud protsessinormidest kinnipidamist, lahendada era- ja kroonumõisate vahelisi piiritülisid, kontrollida maamõõdu ja revisjonikomisjonist saadetud vakuraamatuid ja esitada need kindralkubernerile kinnitamiseks ning saata need tagasi vastavatele revisjonikomisjonidele asjaosalistele väljaandmiseks.

Komisjon võis osa võtta talurahvakoolide asutamisest, tehes selles osas koostööd vastavate ministeeriumidega.
Rahu ja korra tagamiseks võis komisjon paluda sõjalist abi, kubermangu täitevvõimuorganid olid kohustatud täitma komisjoni nõudeid kõigil neil juhtudel, kus asjade kulg polnud seadusega reguleeritud.

Materjal

Toimik kreisikohtute rajamise kohta Liivimaa kubermangus ja Saaremaal 1820-1825, Kokora talupoegade kaebus renditingimuste asjus 1824, lauaregistrid 1827-1829.

Seonduv aines

LVVA f 208 — 276 s 1819-1893: Liivimaa Uue Talurahvaseaduse Sisseseadmise Komisjon 1819-1832, Liivimaa Talurahvaasjade Komisjon 1832-1860 (selle sees 1849. a seaduse sisseseadmise komisjon) ja samanimeline komisjon 1860-1893. Säilinud katkendlikult, leidub protokolle, kassa- ja registratuurraamatuid.
Vt ka Maamõõdu-Revisjonikomisjon.

Seadused

ПСЗ I nr 27.735 (26.03.1819); ПСЗ II nr 5649 (05.10.1832).
Lihwlandi-ma Tallorahwa Seädus. Tartu 1820. § 599-643.

Kirjandus

Tobien, A. Die Agrargesetzgebung Livlands im 19. Jahrhundert. I, II. Berlin 1899.