Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Kuberner — Vene riigivõimu kõrgeim esindaja kubermangus.

Teisi nimetusi: Riia asehaldur, Rigasche Statthalter, Рижский наместник (1783-1796).

Seoses 07.11.1775 kubermanguseaduse laiendamisega Eesti- ja Liivimaale moodustati 03.07.1783 Riia asehalduskond, mille kõrgeim organ oli asehalduskonna valitsus eeotsas kuberneri e asehalduriga (Gouverneur, Statthalter). Asehaldur allus kindralkubernerile ja asendas teda viimase äraolekul, kuulus asehalduskonna valitsusse, oli üldhoolekande kolleegiumi eesistuja, vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allus ka sõjavägi ja politsei. Asehalduskond kaotati 28.11.1796, kuberner ja kubermanguvalitsus jätkasid tegevust. Kuberner allus 1801-1876 Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkubernerile ja 1802-1917 ühtlasi Siseministeeriumile. 19. saj algul loodi kuberneri juurde asjaajamise koordineerimiseks kantselei.
1837. a instruktsioon kuberneridele kuulutas kuberneri kõrgeima võimu esindajaks kubermangus, tema järelevalve alla kuulusid kõik kubermangu administratiiv-, politsei-, finants-, sõjaväe-, majandus- ja seisuslikud asutused. Ta jälgis maksude kogumist ja riiklike koormiste täitmist. Kuberneri määras ametisse keiser isiklikult, hiljem siseministeeriumi soovituse põhjal. Vastavalt 1837. a instruktsioonile sai käske ja korraldusi ainult imperaatorilt ja valitsevalt senatilt ja andis vahetult neile ka aru. Ajal, mil Riias oli ka kindralkuberner (1801-1876), pidi kuberner andma oma raportid üle tema kaudu. Kindralkubernerist mööda minnes tuli keisrile või senatile üle anda: aruanded kubermangu valitsemise üleandmise ja ülevõtmise kohta kuberneri vahetuse korral, samuti kubermangu esmase ülevaatuse aruanded; aasta-aruanded ja tähtajalised teated; kiireloomulised ettekanded ebatavaliste sündmuste kohta; kaebused kindralkuberneri ebaseadusliku tegevuse kohta.
Kuberneril oli õigus kehtivate seaduste ja määrustega kooskõlas anda korraldusi ühiskondliku korra, õiguskorra ja ohutuse kaitseks kubermangus. Oma määruste koopiad pidi ta edastama viivitamatult kindralkubernerile. Kuberner ei tohtinud kehtestada uusi makse ega muuta ära kohtuotsuseid, kuid teatud tingimustel võis ta siiski pehmendada kriminaalkohtu otsuseid ja ära muuta sõjakohtu otsuseid poliitilistes küsimustes ning rakendada ihunuhtlust masside rahustamiseks.
Kuberneri haiguse või äraoleku korral asendas teda viitsekuberner, ka viimase puudumisel kroonupalati esimees või riigivarade valitsuse esimees.
Kuberner oli automaatselt järgmiste organite esimees: kubermanguvalitsus (kuni 1837. a), statistikakomitee, linnaasjade komisjon, talurahvaasjade komisjon, väeteenistuskomisjon, üldhoolekande kolleegium (kuni 1865. a), rõugepanemise komitee, manufaktuurikomitee, teedekomisjon, toitlusasjade komisjon, vaimuhaigeks tunnistamise komitee, lastekodude hoolekogu. Asepresidendina kuulus ta kubermangu vanglate hooldamise komitee ja liikmena õigeusu vaimulike toetamise komitee koosseisu ning osales kroonupalati ja riigivarade palati istungitel.
Kuberner tegeles linnaomavalitsuste järelevalvega ning oli kaasistujaks kohtupalati erikomisjonis, mis tegeles kohtu ja valitsusasutuste vaheliste tüliküsimuste lahendamise ja selliste kohtuasjade läbivaatamisega, kus tuli hüvitada administratiivasutuste korralduste läbi tekkinud kahju.
1887. a-ni pidi kuberner jälgima alghariduse andmist kubermangus, siis läks see ülesanne Tartu õpperingkonna kuraatorile. Kuberner oli kõigi kubermangus asuvate haridusministeeriumi süsteemi kuuluvate naisgümnaasiumide ja progümnaasiumide aukuraator, võis teha ettepanekuid gümnaasiumide hoolekogudele, tõsiste korratuste avastamisel ettekandeid õpperingkonna kuraatorile ja vahetult rahvahariduse ministrile.
Asjaajamine toimus sageli mitte otse kuberneri kantselei kaudu, vaid nende asutuste kantseleide kaudu, mille eesotsas kuberner seisis. Vahetult kuberneri kantselei kaudu käisid: kirjavahetus kubermangude ülevaatuse ja aastaaruannete asjus, salajastes küsimustes, aadli valimistest, sõjaväe juhtkonnaga vägede liikumisest ja väeosade kasutamisest, trükiasjandusest ja küsimustes, mis nõudsid kuberneri vahetut isklikku sekkumist ning välispasside jm dokumentide väljaandmine.
Kuberneril pidi olema täpne ülevaade kubermangu olukorrast, rahvastikust, maa hulgast ja väärtusest, kasvatatavatest põllukultuuridest, vabrikute ja tehaste arvust, elanikkonna tegevusaladest, koormistest, sanitaarolukorrast, kõlblusest, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande olukorrast, religioossete asutuste tegevusest jne.
Kuberner pidi jälgima politsei kontrolli all olevate isikute käitumist. Võis igal hetkel teha üldisi ja ootamatuid revisjone kõigis kubermangu administratiivasutustes, v.a kontrollpalatid ja tolliorganid, mis juhindusid omaette seadustest.
Ametnike määramine ja vallandamine tuli alati kooskõlastada kuberneriga, ta vastutas selle eest, et ametikohad oleks täidetud väärikate isikutega. Ainult kuberneril oli õigus teha ettepanekuid kubermangu administratiivasutuste töötajate premeerimiseks.
Osa ülesandeid anti hiljem üle kubermanguvalitsusele. 08.06.1865 nimelise ukaasiga Senatile tuli Liivimaa Kubermanguvalitsuse ja kuberneri kantselei eelarved ja reeglid üle vaadata ja määrusega kooskõlla viia. Täpsustati kuberneri, viitsekuberneri ja osakonnajuhatajate ülesanded, kantselei kirjavahetuse sarjad. Mitmed endised iseseisvad komisjonid muutusid kubermanguvalitsuse osakondadeks.
Liivimaa kuberner tagandati ametist Venemaa Ajutise Valitsuse määrusega 04.03.1917 ja asendati kubermangukomissariga, kelleks sai endine Riia linnapea.
Kuigi kubernerid juhindusid ühtedest ja samadest seadustest, kujunes nende tegelik tähtsus ja konkreetne tegevus erinevaks, sõltudes kuberneri võimetest, positsioonist, poliitilistest ja isiklikest huvidest.

Materjal

Fondi ajalugu: vt Liivimaa Kubermanguvalitsus.

Materjal
Nim 1
Üldkantselei: põhikirjad, ringkirjad ja ettekirjutused; aruanded kubermangu olukorra kohta (1821-1898); protokollid; mitmesuguste ametnike nimekirjad; kirjavahetus; ajaleheväljalõiked, registratuurraamatud, raamatupidamisraamatud.
Passide ekspeditsioon: nimekirjad, väljaantud passide registrid, toimikud poliitilise usaldusväärsuse tõendite väljaandmise kohta (1912), raamatupidamisraamatud.
Erilaud: 1915, 1917 — sõjaaja eriolukordade rahuldamine.

Nim 2
Seltside ja ühingute tegevusaruanded 1902-1912, ühingute liikmete nimekirjad 1906, 1909; toimikud ametnike määramise, välispasside väljaandmise (1807-1913), õppijate sõjaväeteenistusest vabastamise (1894), välisreisidel hukkunud meremeeste kohta.

Nim 3
Toimikud 1814-1841: magasiaitade, isikute tagaotsimise, ametiasustuste korralduse ja asjaajamise; passide; metsaasjade, maksude, Siberisse saadetute arvu 1820 (s 650); Saaremaa Talurahvapanga tegevuse, magasiaitade juurde rahakassade asutamise 1831-1832 (s 994), koolera vastase võitluse 1831-1832, kubermangu kaardiarhiivi 1836 (s 1011), kroonumaade revisjonikomisjoni tegevuse 1837-1838 (s 1012) jm kohta.

Nim 4
Toimikud 1842-1847 (vn k), 1842-1869 (sks k): välismaalaste, võõrusuliste, Siberisse saadetute, ametnike teenistuse, kantonistide, õigeusu kirikute ehitamise, ametnike, teede ja sildade korrashoiu, vabrikute, kroonumõisate reguleerimise, magasiaitade, seltside põhikirjade kinnitamise kohta ja aastaaruanded. Tartu kirjeldus 1846.a . (s 1319

Nim 5
Eessõna, toimikud 1870-1885, 1904. Alates 1880. a lisanduvad sõdurileskede toetuse palved, talupoegade kaebused.

Nim 6
Toimikud kaebe ja nõudeasjade, arestantide põgenemise ja tagaotsimise, passide väljaandmise, kirikute jm kohta 1886-1893. Palvekirjad toetuse saamiseks.

Nim 7
Toimikud 1894-1914: katoliku vaimulike määramise; kontsertide, väljamüükide jms korraldamiseks lubade andmise; Vene alamatele välispasside ja välismaalastele passide andmise; sündmuste; teatrietenduste tsenseerimise; telefoniliinide rajamiseks lubade väljaandmise, turuhindade, maksuvõlgade, relvade kandmise ja hoidmise lubade saamiseks tunnistuste taotlemise (1912-1913, kreiside ja kuude kaupa), naistele elamislubade andmise (1913), Romanovite dünastia 300 juubeli tähistamise (1913), poliitilise usaldusväärsuse tunnistuste väljaandmise (1914), kadumajäänud meremeeste surnukskuulutamise (1914) kohta.

Nim 8
Salajase asjaajamise toimikud 1879-1908 (1909): politseilise järelevalve, kodanike poliitilise usaldusväärsuse; 1905.-1907. a revolutsioonisündmuste ja järgnenud repressioonide; I maailmasõja ettevalmistuste; valerahade ja valepasside kohta.

Nim 9
Toimikud 1794-1917: magasiaitade, passide, põgenike, kroonumõisate majandamise ja reguleerimise, turuhindade, pensionäride arvu, asustatud punktide (nimekiri), maksude, Ussuurimaale ümberasumise 1899-1901 (s 1423); 1905.-1907. a revolutsioonist osavõtjate arreteerimise, poliitilise usaldusväärsuse kontrollimise 1909-1913 jm kohta.
Vallavalitsuste vastused senaator Manasseinile 1883, andmed müüdud talumaade kohta, saksa alamate ülekuulamislehed I maailmasõja ajast, keelatud kirjanduse nimekiri 1917, mootorratturite ja autojuhtide nimekirjad 1911-1916 (s 1426), hävitatud toimikute nimistud; uurimisasjade lauaregistrid.

Nim 10
1798-1917
Kantselei: Siseministeeriumi, kindralkuberneri, Liivimaa kuberneri ja Siseministeeriumi politseidepartemangu ringkirjad; ettekanded ja raportid kubermangu ja linnakassade seisukorra kohta ning seltside põhikirjad ja aruanded.
Aruanded, nimekirjad ja andmikud toiduainete ja loomasööda, sündmuste, välismaalaste, kroonumõisate, tehaste ja vabrikute kohta; toimikud magasiaitade varustamise kohta 1798-1801 (248, 252); registratuurraamatud.
Liivimaa Kubermangu Koolerakomitee toimik elanike tervise kohta Tartu maakonnas 1831; Liivimaa Kubermangu Näitusekomitee 1860; Liivimaa Kubermangu Erinõupidamine 1904-1914, Puuküttega Varustamise Erinõupidamise esimehe volinik 1916, Liivimaa Kubermangu Toitluskomitee 1840-1916; Riigiduuma valimiste eriasjaajamine (îñîáîå äåëîïðîèçâîäñòâî ïî âûáîðàì â Ãîñóäàðñòâåííóþ Äóìó) 1906-1913; Vabrikute, Tehaste ja Tööstushoonete Hindamise Komisjon Saaremaal Täiendava Maamaksu Määramiseks Rahukohtute Ülalpidamiseks 1895, passide väljaandmise raamatud 1878-1879; Liivimaa kubermangu statistikakomitee toimik Tartu maakonna elanike tarvitatavate toiduainete ja nende hulga kohta 1885 ning andmed Liivimaa linnade ja maakondade elanike arvu kohta 1887-1915 (s 238).
Liivimaa Kubermangu Hindamiskomisjon: instruktsiooni arutelu ja kaebused komisjoni tegevuse kohta ning toimikud maamaksu määramiseks maade hindamise läbiviimise kohta 1901-1914.
Suurvürstinna Tatjana Nikolajevna Komitee Liivimaa Kubermangu Osakond: üliõpilaste toetamise toimikud 1916-1917.
Talupoegade Kirikukoormiste Hindamise Komisjon eesotsas ülemkirikueestseisja v Kampenhauseniga (asutatud 15.03.1863): toimikud talude ja nende koormiste kirjeldustega kihelkondade kaupa 1855-1872.