Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Baltimaade kaubandust korraldav komisjon - EAA.294
Kommission in Sachen der Handels-Verwaltung in den Ostsee-Gouvernements
Комиссия для пересмотра торговых постановлении в Остзейских губерниях (Рижская Торговая Коммиссия)

Ajalugu

Balti kindralkubernerile alluv valitsuskomisjon Baltimaade kaubandust reguleeriva olemasoleva seadusandluse läbivaatamiseks.

Komisjon alustas tegevust 19.04.1849 kinnitatud ministrite komitee määruse alusel; esimene istung 19.05.1850.
Koosseis: esimees — TKM Isikliku kantselei II osakonna (tegeles vene seaduste kodifitseerimisega) poolt komandeeritud P. A. Valujev; liikmed — 2 kindralkubermangu valitsuse eriülesannetega ametnikku; Liivimaa Kroonupalati kubermangukontrolör; 2 siseministeeriumi eriülesannetega ametnikku ja kindralkuberneri kantseleiülem. Komisjon allus vahetult kindralkubernerile ja tema poolt koostatud projektid tuli esitada läbivaatamiseks rahandusministeeriumile, siseministeeriumile ja TKM Isikliku kantselei II osakonnale.

Komisjoni töö eesmärk oli saada ülevaade kaubanduskorralduse ajaloolise kujunemise kohta Riias ja teistes Läänemerekubermangude linnades ning koostada Riia linnale kui Baltikumi tähtsaimale sadamale, aga seejärel ka teistele Balti kubermangudele uue kaubanduskorralduse projekt, mis ühtiks ülevenemaalise seadusandlusega.

Eeltööna tuli kokku koguda kõikvõimalikud andmed ja kehtivad seadused, mis käisid kaubanduse ja kaubanduslike institutsioonide kohta Riias ja mujal Baltimaades. Tsiviilkubernerid ja muud ametiisikud olid kohustatud vastavaid andmeid andma või vajadusel viivitamatult pöörduma neile alluvate asutuste poole. Komisjoni käsutuses olid kõik kindralkuberneri kantselei ja Riia linnavalitsuse revisjonikomisjoni asjakohased materjalid. Komisjoni liikmeid võis komandeerida kohtadele, eelkõige teistesse Läänemere sadamalinnadesse.
Komisjoni töö tulemusena koguti hulk materjali Baltimaade kaubanduse, käsitöö ja vastavate institutsioonide ajaloo kohta, kuid uut kaubandusmäärustikku ei kehtestatud.

Materjal

Instruktsioonid ja komisjoni istungite protokollid, temaatilistesse toimikutesse korrastatud komisjoni poolt kogutud materjal (näit linakaubandus, Liivimaa linnade kaubanduse allakäigu põhjustest, vajadusest ühendada Peipsi järv Soome lahega, Riia Voorimeeste Tsunfti õiguste piiramisest, Pihkva ja Narva kaubandusest, korratustest Pärnu linnamajanduses;ülevaated kohalikust kohtukorraldusest, administratiivasutustest, kaubanduspolitseist, tsunftikorrast jms); sissetulnud ja väljaläinud dokumentide registrid, raamatupidamisraamatud 1851-1864; nimistud.