Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

21.02.1765 Senati ukaasiga määratleti Saaremaa riigi- ja kirikumaade mõõdistamise kord eesmärgiga korrastada Saaremaa majandust. 24.05.1766 ukaasiga moodustati maarevisjoni läbiviimiseks Saaremaa Maareguleerimise Komisjon, mille peamiseks ülesandeks oli mõisamaade mõõdistamine ja killustunud mõisamaade liitmine. Komisjon tegeles Saaremaa mõisamaade mõõdistamise ja hindamisega, riigimõisate rentnike vahelise maade jaotamisega; talupoegade heina- ja karjamaade jaotamisega; talupoegade koormiste määramisega; era- ja riigimõisate vakuraamatute koostamisega; mõisamaade edasise talumaadeks tükeldamise piiramisega. Komisjon allus Liivimaa kindralkubernerile ja 1775. a-st Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerile. 03.12.1782 ukaasiga jaotati Liivimaa kubermang Riia ja Tallinna piirkondadeks ja 03.03.1783 ukaasiga moodustati Saaremaast iseseisev provints. Komisjoni juhtimine usaldati Liivimaa viitsekubernerile. 18.04.1789 ukaasiga komisjon kaotati ja töö jätkus Liivimaa Kroonupalati kontrolli all. 1798. a moodustati Saaremaa Maaregulatsiooni Ekspeditsioon, mis tegutses kuni 1836. a lõpuni.

Materjal

Fond on arvele võtnud 1947. a ja korrastatud 1954. a ning koostatud nimistu 1059 säilikule 1731–1884. Nimistusse olid inventeeritud Saaremaa Majandusvalitsuse maade revisjoniraamatud 1731–1756 ja Kuressaare Ringkonna Riigivarade Valitsuse arhiivi koosseisu kuuluvad Liivimaa kuberneri patendid 1841–1851, Riigivarade ministeeriumi ringkirjad 1846–1866, kirjavahetus maade mõõdistamise kohta 1841–1850. Saaremaa Rüütelkonna arhiivi kuuluvaist on 1979. a fondi liidetud Kärla ja Pähkla mõisate 1690. a spetsifikatsioonid ning rüütelkonna maamõõtjate poolt esitatud mõisate mõõdistustööde arved 1897–1912. Liivimaa kindralkuberneri arhiivi kuuluks 1716. a vürst P. A. Golitsõni poolt sõlmitud Sääre mõisa rendileping. 1982. a fondiga liidetud riigimõisate rendilepingud 1765–1791 võiksid kuuluda Liivimaa kindralkuberneri või Saaremaa Majandusvalitsuse arhiivi.

Liivimaa kindralkuberneri ja Liivimaa kuberneri patendid (1766–1851); maade mõõdistamise instruktsioonid (1765–1789); Balti provintside riigimõisate reguleerimise instruktsioon (trükis 1865); Riigivarade Ministeeriumi ringkirjad (1846–1866); Maamõõdukomisjoni istungite protokollid (1765–1837). Saaremaa Majandusvalitsuse maade revisjoniraamatud (1731–1756). Jaani, Kaarma, Karja, Püha ja Valjala kihelkondade maamõõdistustööde protokollid (1780–1790); Maahindamise ja maamõõdutööde komisjoni (1767–1829), Balthasar v Campenhauseni komisjoni tegevuse (1782–1797), riigimõisate rendi ja piiride mõõdistamise (1804–1807, 1829–1837), maamõõtjate aruanded (1772–1802); riigi- ja kirikumõisate vakuraamatud (1765–1841); Kärla ja Pähkla mõisate spetsifikatsioonid (1690).
Toimikud mõisa- ja taluhoonete kirjelduste, talupoegade tööpäevade reglemendi, vakuraamatute ja spetsifikatsioonide kohta (1765–1835); maamõõdu ja adramaade arvestuse toimikud ( 1766–1836); Anseküla, Kuressaare, Jaama, Kaarma, Pöide ja Valjala kirikumõisate maade mõõdistamise kaardid (1767–1803) ning Saaremaa mõisate ja talumaade kirjeldused (1766–1835, 1884); rendilepingud (1716, 1765–1791); kirjavahetus ja toimikud komisjoni tegevuse, maade hindamise, mõisate rendi, komisjoniliikmete töötasu jm kohta (1765–1840; 1841–1850; 1897–1912); adramaade hindamise toimikud (1772–1836; 1897, 1899–1903, 1909, 1912); era- ja riigimõisate, külade ja talude nimekirjad (1780–1832); Kuressaare linna kruntide nimekiri (1786); Anseküla kihelkonna hingeloend (1795); riigimõisate inventari nimekiri (1820); Torgu mõisas asuvate veskite, sildade, viinavabrikute, kõrtside jm nimekiri (1818); komisjoniliikmete teenistuslehed (1791–1829).
Raamatupidamise aruanded magasiaitade, riigimõisate inventari, melioratsioonitööde jm kohta (1769–1838); rahaliste sissetulekute ja väljaminekute raamatud (1787–1836); tempelpaberimaksu sissetulekute raamatud (1819–1836); mõisate dokumentide vormistamisrahade raamatud (1829–1834); melioratsioonitööde rahaliste vahendite sissetulekute ja väljaminekute raamatud (1774–1794); kontseptide ja registreerimisraamatud (1785–1840; 1841–1847); Saaremaa maakorraldaja (Oeselscher Regulierungsdirigent) lauaregister (1866–1868) ja sissetulnud kirjade register (1863–1868).