Fondiloend

Eesti Hüpoteegipank - EAA.2110
Livländischer Stadt-Hypotheken Verein
Лифляндское городское ипотeчное общество
Liivimaa Linna-Hüpoteegi Selts

Ajalugu

Kinnisvaraomanike vastastikune krediidiühisus.
06.03.1884 kinnitas Venemaa rahandusminister Tartu linnas asuva Liivimaa Linna-
Hüpoteegi Seltsi põhikirja. Tegevust alustas selts 02.07.1884. Seltsi põhiülesanne oli anda Liivimaa kubermangu linnades (v.a Riia) kinnisvara tagatisel laenu (peamiselt ehituslaene).
Laene anti pantlehtedes. Seltsi valitsevad organid olid juhatus ja volinike koosolek, tegevust kontrollis revisjonikomisjon.
16.12.1921 võttis Riigikogu vastu seaduse Liivimaa Linna-Hüpoteegi Seltsi tegevuse
lõpetamise kohta Lätimaa piirides.
18.09.1922 kinnitas Eesti Vabariigi rahandusminiser uue põhikirja; Liivimaa Linna-
Hüpoteegi Selts nimetati ümber Eesti Hüpoteegipangaks, mille põhitegevus oli anda Eesti Vabariigi piires kinnisvara tagatisel laenu (v.a põllumajandus- ja tööstusettevõtted). Panga tööd korraldasid juhatus, kontrollnõukogu, juhatuse ning kontrollnõukogu ühine koosolek ning volinike kogu. Panga tegevust kureeris majandusministeerium.
Pärast 1940. a juunipööret võttis EV riigivolikogu 23.07.1940 vastu deklaratsiooni
pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise kohta. 26.07.1940 kinnitas valitsus natsionaliseeritavate pankade nimekirja, kuhu kuulus ka Eesti Hüpoteegipank. Natsionaliseeritud krediidiasutuste töö koordineerimiseks moodustati majandusministeeriumi juurde 03.08.1940 pankade juhtimise komitee.
16.06.1941 avaldas ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määruse natsionaliseeritud
pankade jt krediidiasutuste likvideerimise kohta, mille alusel tuli likvideerida ka Eesti
Hüpoteegipank.
Saksa okupatsiooni ajal 1941. a augustis Eesti Hüpoteegipanga tegevus taastati. Pankade tegevus allus Eesti Omavalitsuse majandus- ja transpordidirektooriumile (hiljem majandus ja rahandusdirektoorium).
Vastavalt panga juhatuse 14.08.1944 protokollile katkestati panga tegevus rinde lähenemise tõttu. Eesti Hüpoteegipank lõpetas oma tegevuse 1944. a augustis.

Materjal

Asutamise ja tegevuse alusdokumendid: põhikirjad, kodukorrad, tööjuhendid, kirjavahetus seltsi asutamise ja põhikirjade kinnitamise küsimustes (1884–1941); juhatuse, volinikkude kogu ja revisjonikomisjoni protokollid (1885–1944); ametnike kindlustuskapitali valitsuse protokollid (1925–1942); natsionaliseerimiskomitee protokollid (1940–1941); majandusaruanded (1884–1944); statistilised kokkuvõtted (1885–1944); Eesti ala kinnisvarade laenutoimikud (1884–1944); Läti ala kinnisvarade laenutoimikud (1884–1934); linnade ja hoonete plaanid ning projektid; pangamaja kavandite võistlustööde projektid (1930); raamatupidamisraamatud: eelarved, bilansid, pearaamatud, päevaraamatud, kassaraamatud, kassadokumendid, palgalehed (1884–1944); kirjavahetus (1885–1944); registratuurraamatud (1884–1944); liikmete; laenutaotlejate ja kinnisvarade revisjoniregistrid (1884–1944); liikmete maksuregistrid (1885–1944); pantkirjad ja nende kustutamise aktid (1884–1944); panga Kuressaare (1885–1913), Limbaži (1884–1990), Paide (1923–1929), Pärnu (1884–1940) ja Tallinna (1924–1939) voliniku tegevuse materjalid; fotod; juubeliülevaated panga tegevuse kohta (1924–1935); arhiivinimestikud (1935–1944).

Seadused

RT 1921, 117, 275; 1940, 77, 744; 1940, 82, 779.
Liivimaa Linna-Hüpoteegi Seltsi põhjuskiri: [Kinnit. 6. märtsil 1884]. Jurjev: [s. n.], 1905.
Eesti Hüpoteegipanga põhikiri. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1925.

Kirjandus

Eesti Hüpoteegipank 1884–1934. Tartu 1935.
Eesti NSV rahandussüsteemi asutused aastail 1940–1960: ajalooteatmik.
[Koostanud I. Kongi]. Tallinn: [Eesti NSV Riiklik Keskarhiiv], 1988.