Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Tööstust ja kaubandust krediteerinud kommertspank.
Asutati *Tartu magistraadi ja linna gildide eestvõttel. Tartu Panga põhikirja kinnitas
18.06.1868 senat. Tegevust alustati 10 000-rublase kapitaliga. Panga eesotsas oli viieliikmeline direktoraat, mille kolm liiget valisid suurgildi ja kaks väikegildi liikmed. Direktorid valisid endi seast panga juhatuse eestseisja. Panga kantselei liikmed määras *Tartu magistraat. Pank pidi oma tegevusest aru andma *Tartu magistraadile ja linna gildidele.
Pank tegeles hoiustamise, arvete avamise, vekslite diskonteerimise, pandi alusel laenude andmise, väärtpaberite ostu-müügi ning raha, väärtpaberite ja väärisesemete deponeerimisega.
Põhikirja järgi oli pank kohustatud suure osa oma puhaskasust linnale andma. Sellest kohustusest vabaneti 1910. a.
30.05.1905 kinnitatud põhikirjamuudatusega sai panga juriidiliseks omanikuks Tartu
suurgild (vt *Tartu Püha Maria suurgild).
06.04.1913 kinnitas Venemaa rahandusminister panga uue põhikirja, mille alusel
muudeti pank aktsiaseltsiks (AS Tartu Pank).Panga juhtivorganid olid aktsionäride üldkoosolek, panga juhatus ja nõukogu. Panga aktsionäride üldkoosolekul valiti panga juhatusse neljaks aastaks viis liiget, nõukokku aga kümme liiget. Panga nõukogu liikmed valisid igal aastal endi seast nõukogu eesistuja.
Pank võis aktsionäride üldkoosoleku otsusel ja Venemaa rahandusministri nõusolekul avada filiaale ning omada korrespondentpanku teistes linnades nii Vene keisririigis kui ka välismaal.
24.10.1919 registreeris AS Tartu Panga põhikirja Tartu-Võru rahukogu. 1928. a viidi AS Tartu Panga peakontor üle Tallinnasse, panga aktsiate enamuse omandas The British Overseas Bank Ltd.
23.03.1932 jõustus uus krediidiasutuste seadus. 08.12.1932 kinnitas majandusminister AS Tartu Panga uue põhikirja.
26.07.1940 kinnitas vabariigi valitsus natsionaliseeritavate krediidiasutuste nimekirja, mille alusel natsionaliseeriti ka AS Tartu Pank. Eesti NSV rahanduse rahvakomissari 20.05.1941 käskkirjade nr 526 ja 528 alusel liideti AS Tartu Pank ja AS Krediit Pank.

Materjal

Põhikirjad ja kirjavahetus põhikirja kinnitamise kohta (1868–1914); aastaaruanded (1869–1939); ringkirjad ja korraldused (1900–1932); peakoosolekute protokollid (1913–1935); juhatuse koosolekute protokollid (1869–1929); panga revisjoniprotokollid (1906–1937); kirjavahetus (1868–1941); raamatupidamisraamatud: pearaamatud, žurnaalid, memoriaalid, kassa- ja bilansiraamatud, kontokorrent-, veksli-, valuuta- ja deposiitide raamatud (1869–1937); laenuregistrid (1884–1933); pandilepingud (1915–1938); Tartu filiaali aastaaruanded (1929–1940) ja raamatupidamisraamatud (1898–1941); Võnnu (Cēsis) filiaali aastaaruanded (1916–1920) ja raamatupidamisraamatud (1913–1921); Tallinna, Viljandi, Võru, Pärnu, Põltsamaa, Paide filiaali aastaaruanded (1918–1929); Tallinna (1922–1929), Viljandi (1914–1927), Põltsamaa (1921–1935), Võru (1921–1929), Paide (1923–1927) ja Rakvere (1923–1928) filiaali raamatupidamisraamatud.

Seadused

RT 1940, 82, 26.07.1940. a.
Statuten-Entwurf für eine Dörptsche Gemeindebank. Dorpat, [s. a.].
Устав Юрьевского Банка = Statut der Jurjewer Bank. Юрьев 1905.
Устав Юрьевского Банка (с дополнениями и изменениями, вошедшими в Собр. узак. и расп. Правит. по 26 апреля 1911 г. N. 55) = Statut der Jurjewer Bank (mit denjenigen Ergänzungen und Veränderungen die in der Sammlung der Gesetze und Verf. der Regierung bis zum 26. April 1911 N. 55 enthalten sind). Юрьев 1912.