Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Komitee heategevusliku abi organiseerimiseks mobiliseeritute, võimaluse korral ka hukkunute ja haavatute perekondadele.

Asutati 11.08.1914 Nikolai II ukaasi alusel, keisrinna Aleksandra Fjodorovna organiseerimisel. Kõrgema Nõukogu aseesimeesteks olid suurvürstinna Jelizaveta Fjodorovna ja suurvürstitar Olga Nikolajevna, liikmete hulka kuulusid Riiginõukogu esimees ja kaks liiget keisrinna valikul, Riigiduuma esimees ja kaks liiget keisrinna valikul, Aleksei Komitee esimees, Romanovite komitee esimees, tööabi hoolekogu aseesimees; sise-, rahandus-, teede-, maakorralduse ja põllutööminister, riigikontrolör, Vene Punase Risti juhatuse esimees, volitatud isik Ülevenemaalisest Maakondlike Haavatud ja Haigete Sõjameeste Abistamise Seltside Liidust, keiserlik sekretär, lisaks mõlemast soost isikud keisrinna valikul.
Kõrgema Nõukogu ülesanded olid: komitee juhtimine ja tegevuse koordineerimine; mobiliseeritute ning haavatud ja langenud sõjameeste perekondade hoolekanne ja selleks vajalike vahendite leidmine; annetuste vastuvõtmine ja jaotamine; riiklike kindla subjektita fondide vahendite jagamine abivajajatele.
Juhtimine delegeeriti Kõrgema Nõukogu ühele liikmele vastavalt keisrinna soovitusele.
Peterburis paiknevat komiteed proteñeeris suurvürstitar Olga Nikolajevna, lisaks moodustati kõikides kubermangudes kohalikke komiteesid.
Kohalikud komiteed (osakonnad) toimisid iseseisvalt üldise keiserliku juhtimise all. Kubermangu-, oblasti- või linnavalitsused tegelesid mobiliseeritute perekondadele hooldekodude ja lasteaedade rajamisega, muretsesid neile odavaid või tasuta kortereid, abistasid tööotsingul ning tööle vormistamisel, jagasid ka otsest abi (toiduained, tarbeesemed, küttematerjal jms) ja vältimatul juhul raha.
Kohalikud komiteed võisid avada maakonna- või jaoskonnakomisjone, kus esimehe ja liikmed määras vastav komitee, kes jälgis komisjoni tööd ja kellele tuli esitada etteantud vormi kohased aruanded. Aruanded publitseeriti.
Komiteede tegevus pidi lõppema sõja-aja möödumisega. Kogu komisjonide kirjavahetus ja dokumentatsioon tulnuks saata komiteele, kes pidi koostama üldise aruande ja lõpetama sellega tegevuse. Tegelikult lakkas komitee tegevus tsaariperekonna hukkamise ning revolutsioonist tingitud võimuvahetuse tagajärjel.
Eestimaa kubermangus loodi vastav komitee Tallinnas 20.09.1914. Komisjone rajati Haapsallu, Paidesse, Rakverre, Tallinna, Narva-Jõesuusse ja Kreenholmi.
Komitee esimees oli Eestimaa kuberner, liikmed vaimulike, ametnike ja aadli seast: Tallinna Aleksander Nevski katedraali iguumen, Eestimaa Rüütelkonna peamees, Tallinna linnapea, Kroonupalati juhataja, Tallinna ringkonna sõjaväeülem ja keisrinna poolt kinnitatud liikmed.