Fondiloend

Vändra Kurttummade Kool - EAA.5407
Fennernsche Taubstummen-Anstalt
Gotthardi kool Eesti kurttummadele lastele, Taubstummen Erziehungs-Anstalt

Ajalugu

Õppeasutus kurttummade laste õpetamiseks ja kasvatamiseks ning neile tööoskuste andmiseks.
Teisi nimetusi: Gotthardi kool Eesti kurttummadele lastele, Taubstummen Erziehungs-Anstalt.
Vändra kurttummade kool asutati kohaliku pastori Ernst Sokolovski algatusel. Algkapital kooli asutamiseks ja koolimaja ehitamiseks saadi korjandustest ja parun Gotthard Krüdeneri 1000-rublasest pärandusest. Tema auks kandis kool aastaid nime Gotthardi kool Eesti kurttummadele lastele. Kool alustas tööd 1866. a ühe klassiga, õppetöö aluseks oli nn saksa meetod e kurttummadele kõnekeele õpetamine. Kooli revideeris igal aastal Riia kurttummade kooli juhataja.
1870. a moodustati kooli haldamiseks ümbruskonna kirikuõpetajatest koosnev kuratoorium.
Kuratooriumi tegevus hääbus 1870. a-te lõpul ja 1882. a asutati kooli ülalpidamiseks
Pärnu kurttummade koolitamise selts Ehvata (Hevata, Hephata). Alates 1898. a-st oli kool keisrinna Aleksandra Fjodorovna kaitse all. Kooli toetasid rahaliselt ka Liivimaa ja Eestimaa rüütelkond ning Tallinna linn. 1877. a osteti koolile Vana-Vändra mõisalt Kingisepa talu.
Õpilaste arv koolis kasvas, 1879. a avati teine klassikomplekt, 1889. a laiendati koolihoonet ja avati kolmas klassikomplekt. 1893. a avati neljas klassikomplekt. Alates 1900. a-st oli koolis kaheksa klassi. Õppekavas olid hääleharjutused, keeleõpetus, arvutamine, usuõpetus, maateadus, loodusõpetus, joonestamine, võimlemine ja käsitöö. Koolis õppimine oli tasuline.
Eesti Vabariigi algusaastatel taotles kooli juhatus koos Ehvata seltsi direktooriumiga, et kool võetaks haridusministeeriumi alluvusse. 01.01.1920 alustas Vändra kurttummade kool tegevust riigikoolina. 1924. a nimetati kool Riigi Kurttummadekooliks ja viidi üle Porkunisse.
Kurtide, tummade, vigaste, langetõbiste jt eest hoolitsemist sätestas 19.06.1925 vastu võetud hoolekandeseadus. 07.05.1920 vastuvõetud avalike algkoolide seadusega ja 02.06.1931 vastuvõetud uue avalike algkoolide seadusega kurtidele lastele koolikohustust ei kehtestatud. 1931. a vastu võetud seaduse § 11 nägi ette, et lapsed, kel puude tõttu on algkoolis õppimine võimatu, paigutatakse sellekohastesse kasvatus- ja õppeasutustesse.
Pärast Nõukogude okupatsiooni kehtestamist 1941. a nimetati kool ümber Porkuni
kurttummade kooliks, kurtidele lastele kehtestati koolikohustus. Kool töötas hariduse
rahvakomissariaadi alluvuses. Saksa okupatsiooni ajal viidi endised riigikoolid selle maa- või linnakoolivalitsuse alluvusse, mille tegevuspiirkonnas nad asusid. 1943. a nimetati Porkuni kool ümber Porkuni kurttummade koolkoduks. 1944. a septembris taastati nõukogulik koolikorraldus.
1959–1968 Porkuni kurtide laste internaatkool. 1964/65. õa hakati kõne algõpetuse
metoodikas kasutama sõrmendkõnet.
1968–1991 Porkuni eriinternaatkool.
1991–2001 Porkuni kurtide kool.
Alates 2001. a-st tegutseb Porkunis vaimupuudega laste kool, kurtide õpetamine jätkub Tartu Hiie koolis ja Tallinna Heleni koolis.

Materjal

Pärnu Kurttummade Koolitamise Seltsi põhikiri (1882) ja aruanded seltsi tegevuse kohta (1908–1914), kooli tegevusaruanded, lendlehed ja väljalõiked ajalehtedest (1866–1914); kooli revideerimise aruanded (1971–1887); kooli kuratooriumi protokollid ja Ehvata seltsi peakoosolekute ja direktooriumi protokollid (1878–1898); kirjavahetus (1880–1924, vaheaegadega); eelarved (1920), majandusaruanded (1921–1923); Kingisepa talu eelarve (1923); kassaraamatud (1921–1923); registratuurraamatud (1921–1923).

Seonduv aines

ERA 3630 — Porkuni kurttummade kool, 67 s, 1924–1944.

Seadused

RT 1920, 75/76, 208; 1925, 120/121, 80; 1931, 46, 348.
Reglement für die Fennernsche Taubstummen-Anstalt: nebst Aufnahme-Bedingungen.
Ревель 1896.
Statuten des Pernauschen Vereins zur Ausbildung Taubstummer = Pärnu kurttummade
koolitamise seltsi põhjuskiri. Pernau 1882.

Kirjandus

Elmar Karu. Jooni kurttummade õpetamise arengust Eestis. Tartu 1936.
Allan Liim. Kurttummade kool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud A. Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 94–95.
Carl Lucht. Wändra kurttummade kooli elulugu. Tallinn 1909.
E. Sokolowski. Berichte über die Taubstummenschule in Fennern 1875. Pernau: Borm, 1876.
Porkuni kooli koduleht: http://www.porkunikool.ee/ (11.06.2009).