Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

1947. a jaanuaris alustas Tartus ENSV Teaduste Akadeemia (TA) bioloogia- ja põllumajandusteaduste osakonna koosseisus tööd Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut. ENSV TA president määras oma 09.01.1947 käskkirjaga ametisse direktori ajutise kohusetäitja Ferdinand Laja. Instituudi koosseisu kuulusid algselt tõuaretuse, väikeloomakasvatuse, hobusekasvatuse, loomade söötmise ja söödatootmise ning veterinaaria sektor; piimanduse, lihaproduktide uurimise ja keemia ning loomaanatoomia ja -füsioloogia laboratoorium.
Katsetööde läbiviimiseks anti instituudile Piistaoja tõuaretus- ja katsemajapidamine (pärast liitmist nimetati Piistaoja tõuaretuse katsejaamaks, Vändra katsejaamaks) ning Tähtvere sovhoos (nimetati Tähtvere katsebaasiks). Üle võeti ka Õisu piimanduse katsejaama inventar.
Paljude allüksuste juhatajana asusid tööle Tartu Riikliku Ülikooli põllumajandus- ja loomaarstiteaduskonna teadlased kohakaasluse alusel.
NSVL Ministrite Nõukogu 1956. a määrusega allutati kõik põllumajanduslikud instituudid vabariikide põllumajandusministeeriumile. Eesti NSV põllumajandusministri 27.04.1956 käskkirjaga moodustati ENSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi ning Hobusekasvatuse Teadusliku Uurimise Instituudi ühendamisel Eesti NSV Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut (ELVI, ELVTUI). Sama käskkirjaga määrati
direktoriks põllumajanduskandidaat Adolf Mölder. ELVI edasine uurimistöö pidi lähtuma eesmärgist anda kolhoosidele ja sovhoosidele senisest tõhusamat abi loomakasvatussaaduste toodangu suurendamisel. Töö ümberkorraldamine eeldas ka struktuurilisi muutusi. Põllumajandusministri 25.08.1956 käskkirja alusel moodustati seniste sektorite asemele kuus teadusosakonda (tõuaretuse, söötmise, söödatootmise, mehhaniseerimise, veterinaaria ja ökonoomika), lisaks olid instituudil piimanduse, biokeemia ja füsioloogia labor ning Vändra katsejaam ja -majand ning Tähtvere katsemajand. Suurima, tõuaretusosakonna allüksustena
loodi väikeloomade, veiste ja hobuste grupp ning kunstliku seemenduse laboratoorium.
Kuna instituudile tehti ülesandeks edendada kunstlikku seemendamist, moodustati 1956. a Tartu kunstliku seemenduse jaam (KSJ), 1957. a Viljandi ja Rakvere KSJ, 1958. a Tallinna ja Väimela KSJ, 1959. a Tori ja Märjamaa KSJ ning 1960. a Kõljala ja Putkaste KSJ. 1965. a liideti Viljandi KSJ-ga veel mitu majandit ja moodustati Viljandi katsesovhoos. 1971. a nimetati see Viljandi näidissovhoosiks.
1956–1963 kuulus veterinaaria osakonna koosseisu Tartu Veterinaarbakterioloogiline Laboratoorium (vt *Riigi Veterinaarlaboratooriumi Tartu filiaal). 1957. a alustas tööd Kehtna seakasvatuse kontrollkatsejaam. 1958. a liideti linnukasvatuse kontrollkatsejaam ja Kurtna katse-tootmismajand, allutati instituudile ja nimetati Kurtna linnukasvatuse katsejaamaks.
Alates 1960. a-st kuulus instituudi juurde Kehtna õppemajandi, Tähtvere katsebaasi, Lembitu kolhoosi ja Ilmatsalu sovhoosi ühendamisel moodustatud Tartu katsesovhoos.
1957. a toodi instituudi alluvusse Tori Riiklik Hobusekasvandus, mis seni oli ENSV
põllumajandusministeeriumi otsealluvuses. Instituudi hobusekasvatuse sektor töötas algusest peale Toris.
Tõuaretuse osakond reorganiseeriti 1961. a veise- ja sea- ning lamba- ja kalakasvatuse osakonnaks. Loodi katsemajandite ja teadussaavutuste juurutamise osakond ning jõudluskontrolli laboratoorium. Väimela, Kehtna, Tori ja Tartu majand nimetati näidis-katsesovhoosiks.
1960. a-te lõpuks kujunesid välja baasmajandid — veisekasvatust edendati peamiselt Tartu, Tori, Kehtna ja Väimela majandis, seakasvatust Kehtnas, Viljandis ja Tartus, linnukasvatust Kurtnas ja Kehtnas ning lambakasvatust Pukas. 1961. a alustati kalakasvatuse katsejaama rajamist Tartu näidissovhoosis Ilmatsalus. 1965. a moodustati mehhaniseerimisosakonna baasil Märjale erikonstrueerimisbüroo (EKB) (vt *Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi erikonstrueerimisbüroo). 1967. a anti ENSV Ülemnõukogu presiidiumi otsusega instituudile Tööpunalipu orden. 1969. a loodi ELVI seakasvatuse osakond.
1972. a oli instituudi koosseisus üheksa teadusosakonda (veisekasvatuse, seakasvatuse, linnukasvatuse, lamba- ja karusloomakasvatuse, kalakasvatuse, veterinaaria, katsemajandite, mehhaniseerimise ja teadusliku informatsiooni) ning kolm kesklaboratooriumi, mis omakorda jagunesid sektoriteks või erilaboratooriumiteks. Tartus, instituudi keskuses, asusid neli osakonda ning kesklaboratooriumid. Teised osakonnad töötasid katsemajandites.
1974. a moodustati biopreparaatide labor. 1976. a suri instituudi kauaaegne direktor A. Mölder ja instituudile anti tema nimi, instituudi ametlikuks nimeks sai Tööpunalipu ordeniga A. Mölderi nimeline Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut.
1977. a moodustati aretusarvestuste automatiseerimiseks arvutuskeskus. 1979. a loodi kunstliku seemenduse laboratooriumi asemele sigimisbioloogia osakond. 1980. a moodustati veiste aretamise keskus, kuhu kuulusid aretusosakond koos tõuaretussektori ja immunogeneetika laboratooriumiga, sigimisbioloogia osakond ning isemajandavad piimauurimise ja andmetöötluse osakond. 1981. a võttis instituut täielikult enda kanda piima rasva- ja osaliselt ka valgusisalduse määramise jõudluskontrolli igakuistes piimaproovides kogu vabariigis.
1987. a oli instituudis 15 osakonda ja kesklaborit. ELVI ülesanne oli ka koordineerida
loomakasvatusalast uurimistööd NSVL läänepiirkonnas (Valgevene, Eesti, Läti, Leedu).
Selleks tehti tihedat koostööd Üleliidulise V. I. Lenini nimelise Põllumajandusteaduste Akadeemia lääne osakonnaga, korraldati konverentse ja sümpoosione. Põllumajanduskoolidest kuulusid ELVI süsteemi Väimela ja Kehtna näidissovhoostehnikum, Palamuse metsamajanduse sovhoostehnikum ja Arkna loomakasvatuse kool. Instituudis ja katsemajandites korraldati loomakasvatusalaseid nõupidamisi, kursusi ja seminare majandite zootehnikutele,
farmimehaanikutele ja lüpsjatele, majandid olid tehnikumi õpilaste ja üliõpilaste praktika- ja õppebaasiks.
1967–1991 tegutses instituudi juures kandidaadiväitekirjade kaitsmise erialanõukogu, millel oli õigus lubada kaitsmisele loomakasvatusalaseid töid (kuni 1976. a-ni ka veterinaaria ja bioloogia valdkonda kuuluvaid töid).
1980. a-te teisel poolel hakkasid instituudist välja kasvama iseseisvad asutused. 1987. a eraldus Eesti Põllumajandusliku Biotehnoloogia Keskus (vt *Eesti Agrobiokeskus) ja 1988. a keskkonnakaitse teadusliku uurimise ja projekteerimise ettevõte ELVI-Aqua. 1993. a moodustati piimaanalüüside laborist ja andmetöötlusosakonnast Vabariiklik Jõudluskontrolli Keskus. 1998. a asutati EKB baasil AS Märja Monte. Eraldumiste tulemusena muutus instituut teadusasutuseks.
Põllumajandusteaduste juhtimise täiustamiseks ja teadusorganisatsioonide täielikule isemajandamisele viimiseks andis ENSV Agrotööstuskomitee 31.12.1987 käskkirjaga korralduse moodustada teadus-tootmiskoondis Eesti Loomakasvatus, kuhu kuulusid ELVI koos erikonstrueerimisbürooga, Eesti Agrobiokeskus ning 10 ELVI katsejaama. Uus kord nägi ette, et enda ülalpidamiseks, sealhulgas teadusuuringuteks, tuli raha teenida ise. Söödaanalüüsid, veterinaar-diagnostilised uuringud, veiste ja sigade põlvnemise õigsuse kontroll jms muutusid tasuliseks, osa katsemajandite kasumist pidi samuti minema teadusuuringute katteks.
1991. a olid instituudi koosseisus Arkna, Kurtna, Kehtna, Vändra, Tori, Tartu, Laeva,
Puka, Laatre, Sakala majand. 1992. a lisandusid väikeettevõte ELVI-Aqua ja Eesti Põllumajandusliku Biotehnoloogia Keskus. EV põllumajandusministeeriumi 29.09.1992 käskkirjaga jäid ELVI alluvusse Arkna loomakasvatuse katsejaam, Kurtna linnukasvatuse katsejaam, Piistaoja veisekasvatuse katsejaam, Tori hobusekasvandus. Tartu ja Kehtna riigimajandiga säilitas instituut tihedad koostöösidemed.
Teadus-tootmiskoondis Eesti Loomakasvatus likvideeriti EV põllumajandusministeeriumi 17.05.1993 käskkirjaga ning ELVI-st kujunes riigiettevõte ministeeriumi haldusalas.
EV põllumajandusministeeriumi 28.05.1993 käskkirjaga viidi instituudi piimaanalüüside laboratoorium ja andmetöötlusosakond alates 01.06.1993 tõuaretusinspektsiooni koosseisu.
01.01.1994 oli instituudil seitse osakonda (söötmise ja söötade uurimise, kalakasvatuse, mehhaniseerimise, teadusliku informatsiooni, seakasvatuse, aretuse, sigimisbioloogia), viis laboratooriumi (keemia, ainevahetushaiguste uurimise, piimanduse, immunogeneetika, parasitoloogia) ja neli uurimisgruppi (katsejaamade töö organiseerimine, veisekasvatus, kaadri ettevalmistamine ja orgaaniliste väetiste uurimine).
EV põllumajandusministeeriumi 12.05.1994 käskkirjaga ühendati alates 01.06.1994
Eesti põllumajandusülikooli loomakasvatusinstituut ja ELVI loomakasvatusega seotud osakonnad. Reorganiseeritud asutuse nimeks sai Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) loomakasvatusinstituut. ELVI veterinaaria ja sigimisbioloogia osakonnad ühinesid EPMÜ veterinaarteaduskonnaga, mis 1998. a nimetati ümber loomaarstiteaduskonnaks. 01.01.2005 ühinesid EPMÜ loomaarstiteaduskond, loomakasvatusinstituut ning Eesti Agrobiokeskus Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudiks.

Materjal

„Isikuandmete kaitse seaduse“ ja „Avaliku teabe seaduse“ alusel on dissertantide toimikutele juurdepääsupiirang tähtajaga 75 a alates dokumendi loomisest.

Põhikiri (1994); NSVL põllumajandusministeeriumi, ENSV TA presidendi, ENSV MN,
ENSV põllumajandusministeeriumi, ENSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise ministri, Tartu oblasti TSN täitevkomitee, Tartu linna RSN täitevkomitee, ENSV Agrotööstuskoondise, EV põllumajandusministeeriumi ja Eesti põllumajandusülikooli valitsuse ja nõukogu otsused ja käskkirjad (1947–1996); direktsiooni koosolekute protokollid (1960–1995); direktori käskkirjad (1958–1996); teadus-tootmiskoondise Eesti Loomakasvatus nõukogu koosolekute protokollid (1988) ja peadirektori käskkirjad (1988–1992); teadusnõukogu koosolekute protokollid lisadega (1949–1989); erialanõukogu koosolekute protokollid (1979–1983, 1985–1987); uurimistööde programmid ja plaanid (1994–1996); sihtfinantseerimise taotlused ja uurimistoetuste kasutamise aruanded (1993–1996); ülevaade nõustamistegevusest (1993–1996); uurimisprojektid ja nende maksumus (1996); teaduslike uurimistööde lepingud (1961–1996, lünkadega); teadusliku uurimistöö plaanid ja graafikud, teaduslike sessioonide, nõupidamiste ettekanded
ja protokollid, ettepanekud teadusliku uurimistöö kohta, uurimistöö temaatilised
plaanid; sektorite, osakondade, töötajate teaduslike tööde, trükis avaldatud tööde
ja ettekannete aruanded ja nimekirjad (1947–1994); dissertatsioonide retsensioonid
(1987–1990); dissertantide (1969–1990) ja aspirantide (1984–1985) isiklikud toimikud; instituudi ametiühingu tegevuse materjalid (1949–1990); väliskomandeeringute ülesanded ja aruanded (1973–1991); instituudi tegevusülevaated (1983, 1987, 1991); ülevaade katsebaaside tööst (1993); põllumajanduse arendamise plaanid ning instituudi ja selle katsemajandite ja näidissovhooside plaanid ja aruanded kaadri, loomakasvatuse- ja põllumajandussaaduste realiseerimise, kapitalimahutuste, transpordi, tööjõu, uue tehnika, ratsionaliseerimise jm kohta (1947–1996); instituudi ja selle allasutuste aastaaruanded, aruanded tööjõu- ja töötasufondi, plaanitäitmise, kunstliku seemendamise, õnnetusjuhtumite, ehituse jm kohta (1959–1995); kirjavahetus teadustöö, konverentside ja nõupidamiste korraldamise, teadussaavutuste juurutamise, raamatukogu komplekteerimise, kirjastamise, näitustel osalemise, töötajate kvalifikatsiooni tõstmise ja autasustamise, aspirantuuri, struktuurimuutuste, põllumajandussaaduste plaanide täitmise ja maafondi
kasutamise, majandite väljaarendamise, loomade pidamise, realiseerimise jm kohta (1947–1996); kirjavahetus Üleliidulise Lenini nim Põllumajandusteaduste Akadeemia lääne osakonnaga konverentside kohta, osakonna teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded; ELVI plaanid ja aruanded uurimistööst osavõtmise kohta (1972–1985); allüksuste põhivarade üleandmise-vastuvõtmise aktid (1947–1994); eelarveprojektid ja eelarve täitmise aruanded, koosseisud, bilansid (1947–1996); instituudi majandite lastepäevakodude eelarved; tootmis-finantsplaanid (1958–1989); sektorite, laboratooriumite ja osakondade tootmisnõupidamiste protokollid (1955–1987, lünkadega); sotsialistliku võistluse kohustused ja näitajad (1963–1978); näidissovhooside ja katsemajandite kollektiivlepingud (1962–1967, 1970, 1987); aktid instituudi ja allüksuste finants-majandusliku tegevuse dokumentide revideerimise kohta (1948–1988); instituudi töötajate ja külaliste (1965–1990) ning Eesti mustakirju veisetõu (1915–1955) fotod ja fotoalbumid; aukirjad ja diplomid (1951–1992); külalisteraamatud (1959–1984); ELVI atlas (1974); toimikute nomenklatuurid (1967–1994, vaheaegadega).