Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Rootsi kuninga asemik Eestimaal.

Rootsi võim kehtestus Eestimaal 1561. a, mil Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa aadlikud (04.06.1561) ning Tallinna linn (06.06.1561) andsid end vabatahtlikult Rootsi krooni alla. Kõrgeimaks kohapealseks ametnikuks sai kuberner — Rootsi kuninga asemik, riigivõimu esindaja, haldusaparaadi juht nii tsiviil- kui ka sõjaväelistes (v.a välivägedesse puutuvates) küsimustes ning õigusvõimu teostaja. Ilmselt hakati kindralkuberneri nimetust kuberneri võimaliku aunimetusena formaalselt vabatahtlikult riigi koosseisu tulnud Eestimaa hertsogkonnas kasutama alates 07.01.1673.
Kuberneri määras ametisse ja vabastas kuningas, iga kuberner sai eraldi instruktsiooni ja tema ametiaeg ei olnud piiratud. Vastavalt 1634. a Rootsi „valitsemiskorraldusele” (rts regeringsform) oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada.

(Kindral)kuberner oli Eestimaal viibivate väeosade ülemjuhataja, pidi kindlustama kehtivate Rootsi seaduste täitmise, määras ametisse kõik kuninglikud ametnikud, vastutas korra ja julgeoleku, teede ja sildade korrashoiu, postiasjanduse, sisse- ja väljareisivate isikute kontrolli (nn passide alusel), maksude laekumise, reduktsiooni läbiviimise, linnade käsitöö ja kaubanduse edendamise ning kiriku- ja kooliasjade eest. Võttis osa Eestimaa Ülemmaakohtu tööst.

(Kindral)kuberneri äraolekul asendas teda asehaldur. Kohtadel viisid (kindral)kuberneri otsuseid täide adrakohtunikud. (Kindral)kuberneri juures töötas assistentnõunike nõuandev kolleegium.
Kuberner oli kubermanguvalitsuse juht. Varasemal Rootsi ajal moodustasid kantselei asehalduri nõunikud, lossifoogt ja tema sekretär ja kaks ametnikku (üks pidas kirjavahetust rootsi ja teine saksa keeles), hiljem (kindral)kuberner koos sekretäri ja kantseleiametnikega. (Kindral)kubermanguvalitsuse kantselei üheks olulisemaks ülesandeks oli palvekirjade vastuvõtmine ja probleemide lahendamine.
1659. a kuulus (kindral)kubermanguvalitsusse peale kuberneri maa- ja sõjakomissar, sekretär ja tema kantseleiametnik, kammerhärra ja tema sekretär, postmeister; rootsi, saksa ja eesti pastorid; organist; vene tõlk ning timukas. (Kindral)kubermanguvalitsuse koosseis oli eri aegadel erinev. Palgalisi kohti oli üldjuhul ette nähtud 10-12.
Tegevus lõppes Eestimaa liitmisel Venemaaga 1710. a.

Materjal

Eestimaa rootsiaegse kindralkuberneri arhiiviga on liidetud algselt siia kuulunud materjalid Liivimaa rootsiaegse kindralkuberneri arhiivist (EAA f 278). Põhiosas on need rendi- ja proviandialased ning fortifikatsiooni arveraamatud, vakuraamatud ja munsterrullad. Eestimaa rüütelkonna arhiivist on liidetud mõned vakuraamatud ja immissioonid. Fond sisaldab ka ERKAsse deponeeritud Tallinna Linnaarhiivile ja Eesti Kirjanduse Seltsile kuulunud Eestimaa rootsiaegse kindralkuberneri arhiivi materjale. Nimistusse 2 on kantud ka neid arhivaale, mis oma päritolult kuuluvad Eestimaa rootsiaegse kindralkuberneri fondi, kuid asuvad Rootsi Riigiarhiivis, Tallinna Linnaarhiivis või mõnes teises EAA fondis (nt f 1, nim 2, lk 1). Teine maailmasõda pillutas osa materjalist taas uude asukohta.

(Kindral)kubermanguvalitsuse protokollid (s 1-19) 1652-1710); majandusprotokollid (s 20) 1710; nimistud ja registrid (s 21-31) 1638-1709; publikaadid e plakatid (s 32-36) 1638-1709; missiivregistrid ja kontseptid (üldseeria: s 37-76) 1573-1669; eriseeria: kirjad kuningale ja kolleegiumile (s 77-92) 1600-1710.
Kirjavahetus: kirjad halduse ja jurisdiktsiooni alal ning supliikide resolutsioonid, kuningakirjad (nii originaalid kui ka koopiad); kolleegiumide kirjad 1633-1709; sisse tulnud kirjad (kindral)kuberneridele ja asehalduritele 1575-1710; halduse ja jurisdiktsiooni alal, sh supliigid (s 310-742) 1589-1710; ürikud, koodeksid ja aktid, sh privileegid, instruktsioonid ja volikirjad, päeva- ja õpperaamatud (s 743-763) 1573-1710, sh s 763 on 1696. a karile jooksnud laeva uurimiskomisjoni üldtoimik); arved, nimekirjad ja loendid, so naelatolli-, rendi- ja proviandi arveraamatud (s 764-791) 1609-1659, pearaamatud ja verifikatsioonid (s 792-866) 1659-1699, litsentsi- ja tolliraamatud (s 867-894) 1631-1710, munsterrullad (s 895-905) 1590-1710, militaarsed arveraamatud, peamiselt Tallinna lossi kohta (s 906-929) 1592-1710; vakuraamatud, inventarnimistud, immissioonid (s 930-951) 1564-1710.
Eraldi kogu moodustab kaartide kollektsioon. Originaalid aastaist 1680-1710, mõned 18. sajandi keskpaiga või II poole koopiad. Kogu esimesed kolm (I, II, III) osa moodustavad algselt kolme köitesse jaotatud kaardid: I köide (s I-1-I-52) 1687-1709 (1781), II köide (s II-1-II-53) 1689-1698 (1770), III köide (s III-1-III-61) 1687-1699 (1784). Lahtised kaardid on numbri all IV, kus Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa osas leiduvad esmalt üldkaardid (s IV-1-IV-2) dateerimata ja seejärel kihelkonna-, mõisa-, küla- ja talukaardid: Harjumaa (s IV-3-IV-117) 1688-1709, Virumaa (s IV-118-IV-143) 1687-1710, Järvamaa (s IV-144-IV-186) 1687-1707, Läänemaa (s IV-187-IV-283) 1680-1709. Säilikud numbritega IV-284 ja IV-285 on määratlemata ja dateerimata kaardid. Lisaks piirikaardid: Harjumaa (s IV-286-IV-295) 1671-1706, Virumaa (s IV-296-297) 1666, 1696; Järvamaa (s IV-298-IV-304) 1694-1704 ja Läänemaa (s IV-305-IV-313) 1648-1704.
Kaartide kirjeldusraamatud. Eestimaa kohta üldiselt leidub kaheksa kirjeldusraamatut aastaist 1689-1699 (s V-1-V-8). Harjumaast on säilinud neli üldist raamatut (s V-9-V-12) 1703-1707 ja 25 kihelkondade raamatut (s V-13-V-37) 1687-1709. Virumaa kohta on säilinud üksnes 9 kihelkondade kirjeldusraamatut (s V-38-V-47) 1696-1709, Järvamaa kohta 13 raamatut (s V-48-V-60) 1688-1702 ja Läänemaa kohta 23 raamatut (s V-61-V-83) 1687-1709. Piiri kirjeldusraamatud: neist on säilinud Harjumaa kohta viis (s V-84-V-88) 1671, 1706; Viru- ja Järvamaa kohta üks (s V-89 ja V-90) — dateerimata ning Läänemaa alalt kolm raamatut (s V-91-V-93, 1699-1710). Materjalid kaartide ja nende kirjelduste koostamiseks (s V-94) — dateerimata.

Kirjandus

Almquist, J. A. Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523-1630. // Meddelanden från Svenska riksarkivet. Ny följd. II: 6. Andra delen. II. Stockholm 1920-1922.
Arbusow, L. Grundriss der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands. Riga 1918. Lk 336 jj.
Fries, E. Erik. Oxenstierna såsom Estlands guvernör 1646-1653 // Historisk Tidskrift. 1885. Lk 297-344.
Küng, E. Kindralkuberner. Eesti alaga seotud institutsioonid keskajast 1917. aastani. Tööversioon. I vihik. Tartu 1997.
Küng, E. Svenska tidens avspeglingi det Estniska historiska arkivet. Arkiv rörande Estland, Livland och Ingermanland. // Arkiv, samhälle och forskning. 1996. 2. Lk 79-95.
Schulmann, W. v. Die Zivile Staatsbeamtenschaft in Estland zur schwedischen Zeit (1561-1710). Dorpat-Posen 1939.
Eestimaa Rootsiaegse kindralkuberneri arhiivi kataloog. I-II. ERKA toimetised. 3-4. Tartu 1935-1936.
Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail. 1700-1721. Valimik dokumente. Tallinn 1960. Lk 390 jj.