Kasutamine ja juurdepääs - planeerimine

Planeerimine

Enne juurdepääsu planeerimist peab täpselt selgeks tegema, milleks projekti luuakse, miks on projekt vajalik, mida sellega öelda ja edasi anda tahetakse, milline on projekti sihtgrupp ja selle omapära?

Kui projekt on suunatud eelkõige tudengitele, võib eeldada, et kasutajaskond on küllalt hea arvutikasutamise kogemusega. Seega vajatakse tõenäoliselt vähem lisasuuniseid ja abimaterjale. Samuti võib lahendus olla sisuliselt keerukam ning välja võib pakkuda palju erinevaid lisavõimalusi.

Luues aga projekti vanematele kasutajatele, peab sisse planeerima põhjalikuma kasutusabi ja püüdma väljapoole paistvat lahendust maksimaalselt lihtsustada. Siin võivad rolli mängida ka sellised detailid nagu kirjastiilide selgus ja suurus.

Vormiliselt keerukas lahendus on ühtviisi ebamugav kõiksuguste kasutajate jaoks.

Vt Juurdepääsufailid.

Kasutamine ja juurdepääs - esitamine

Esitus

Kõige suurepärasematele piltidele rajatud projekt jookseb liiva, kui piltide esitus on puudulik või vaatamine ebamugav. Juurdepääs materjalile peab olema loogiline ja lihtne. Juhul, kui on tegu paljude piltide või mõnda muud laadi failidega, siis peab olema otsing ning oleks hea, kui otsida saaks mitut moodi. Neid aspekte arvestamata jääb Teie töö kasutajateta.

Otsingust veel. Juba mõnda aega töötatakse OCR-i (optical character recognition) ehk tekstituvastuslahenduste kallal. See tähendab seda, et pärast tekstidokumendi skaneerimist töödeldakse saadud pilti spetsiaalse tarkvaraga, mis tunneb pildis ära tähed ning muudab need tekstiväljadeks. Selle abil saab luua mugavaid otsinguid. Materjale, millele on plaanis sellised otsingud lisada, tasub skaneerida eriti kõrge kvaliteediga (300-600 dpi). Selle, kui hea kvaliteediga skaneerida, määrab ära see, kas skanneriga saab vaid must-valgelt skaneerida või saab skaneerida ka halltoonides. Veel tasub teada, et käsikirjalise teksti tuvastamiseks tänapäeval lahendusi pole ja ilmselt niipea ei teki ka. Seega saab OCR-i rakendamisest rääkida vaid trükikirja puhul.

Kasutamine ja juurdepääs - edastamisviisid

Edastamisviisid

Info sihtgrupile edasiandmiseks on kaks põhilist viisi: andmekandjal või arvutivõrgu kaudu. Mõlemal viisil on omad head ja vead, nagu ikka.

Andmekandjad

Andmekandjate kasutamine vähendab võrguühenduste koormust, kasutajale saab jagada märksa suuremaid andmemahtusid, mis omakorda võimaldab pakkuda väga kvaliteetset ja head materjali.

Nimetatud moodusega kaasnev ebamugavus ja suur plaadile järgi mineku ajakulu: selle kasutajale saatmine, info ettevalmistamine salvestamiseks, salvestamine või mälupulgale kopeerimine. Andmekandjate kasutamisega kaasnevad mõlemale poolele otsesed või kaudsed lisakulud.

Info andmekandjaga edastamine muutub küsitavaks siis, kui projekti kasutajaskond on väga lai ning asub geograafiliselt üle ilma laiali.

Enamasti on digiteerimisprojektide eesmärk võimaldada mingisugust uurimistööd. Tähtis on, et info tuleks kiiresti ja kergelt kätte, oleks hästi arusaadav (loetav), et kasutuskeskkonnas oleks lihtne liikuda ja sama lihtne andmebaasist otsida. Kui on vaja mõnda pilti maksimaalse kvaliteediga trükkida, siis selleks saab alati midagi välja mõelda. Tähtis on, et kasutuskeskkonda ei ehitataks üles erandjuhtudele.

Internet

Andmete kättesaadavaks muutmisel kasutatakse kõige enam Internetti; ja seda põhjendatult, Interneti puhul ei ole oluline, kus materjalid ja kasutajad asuvad. Arvutivõrk on paindlik ja on suuteline mitmele kasutajale korraga sama informatsiooni jagama. Puuduvad ka kellaajalised piirangud.

Selleks, et uurida Egitpuses läbiviidud väljakaevamistelt leitud esemeid, ei pea lennukiga kohale lendama ja hotelli broneeringut ostma, vaid piisab arvuti juurde minemisest ja detailsete fotode uurimisest.

Piltide haldamissüsteeme, mille abil saaks luua juurdepääsu Interneti kaudu, on mitmeid ja ka siin on tegelikult kaks võimalust - luua see ise või osta mõni valmissüsteem.

Mõned mujal kasutusel olevad valmissüsteemid:

• CONTENTdm: http://contentdm.com/

• PastPerfect Museum Software: http://www.museumsoftware.com/ 

• PastPaper Archive by Olive Software: http://www.active-paper.com/ap_aparchive.html 

• ENCompass by Endeavor: http://www.endinfosys.com/encompassHOLD.htm 

• Greenstone Digital Library Software: http://www.greenstone.org/cgi-bin/library?a=p&p=home 

• embARK by Gallery Systems: http://www.gallerysystems.com/eb_home.asp 

• The Museum System by Gallery Systems: http://www.gallerysystems.com/museum.asp 

• STAR/Images by Cuadra Star: http://www.cuadra.com/products/images.html

EL-i sponsoreeritud uurimisprojekt, mis tegeleb 3D veebimuuseumi lahenduse väljatöötamisega: ARCO (Augmented Representation of Cultural Objects) http://www.arco-web.org/TextVersion/ Description/Description1.html.

Ise uut süsteemi luues peaks arvestama järgnevaga:

Veebi jaoks tuleb arhiivifailidest luua juurdepääsufailid: ühed väga väikesed ja teised piisavalt suured, et täita projekti eesmärke.

Väga väikeste juurdepääsufailide eesmärk on lihtsustada sirvimist, kuid tihti pole neist abi. Näiteks Ajalooarhiivi Saaga projekti raames genereeritakse mitu miljonit pilti, kuid "thumbnale" pildid oleksid vaid aja ja energia raiskamine. Miks? Sest tegu on tekstidokumentidega, millest pisike pilt ei annaks edasi muud kui arusaamatu sigrimigri.

On teada, et selliseid pildikesi ei pea ükshaaval looma, vaid saab kasutada masstöötlusvahendeid. Internetist selliseid tööriistu otsides võiks märksõnaks olla "batch processing". Üks tuntumaid ja populaarsemaid graafikatöötluse tarkvarasid, mis samuti saab hakkama masstöötlusega, on Adobe Photoshop.

Veendu, et arhiivifailidega midagi ei juhtu! Kindluse mõttes võid teiste failidega eelnevalt katsetada.

Juurdepääsu- ehk kasutusfailid:

• on kasutusel, et säästa arhiivifaile ja maandadavõimalikke riske arhiivifailidele;

• on mõistliku mahu ja suurusega;

• on enamusele vastuvõetava kvaliteediga;

• on kompresseeritud, et vähendada allalaadimise aega;

• on enamasti JPEG vormingus.

Vaata ka: Internetis esitamiseks sobivad vormingud

Järgnev viide sisaldab lisamaterjali heade juurdepääsufailide kohta. http://www.cdpheritage.org/resource/scanning/documents/WSDIBP_v1.pdf

Enne millegi iseehitamist on alati kasulik ringi vaadata ja uurida, mida teised on teinud. Niimoodi saab nii uusi ideid, saab teiste vigu korrigeerida pannes tähele, mis on teiste tegemiste juures sellist, mis endale ei meeldi.

Loomulikult on Internet täis pildikollektsioone ja väljapanekuid, ning mõned neist on äratoodud ka siin:

• Ad*Access: http://scriptorium.lib.duke.edu/adaccess/index.html;

• American Memory: http://lcweb2.loc.gov/ammem/; 

• Suurbritannia Raamatukogu kollektsioone:

• Caxtons Chaucer: http://www.bl.uk/treasures/caxton/homepage.html 
• Gutenberg Bible: http://www.bl.uk/collections/treasures/guten.html 

• Images Online (väikese resolutsiooniga pildid tasuta vaatamiseks, suurema resolutsiooniga piltide allalaadimine tasuline): http://ibs001.colo.firstnet.net.uk/britishlibrary/index.jsp; 

• Heliarhiiv: http://www.bl.uk/collections/sound-archive/listen.html; 

• Turning the Pages: http://www.bl.uk/collections/treasures/digitisation.html;

• Cornelli ülikooli raamatukogu digiteerimisprojekt: http://historical.library.cornell. du/index.html;

• Baltimore'i suur tulekahju: http://www.mdch.org/fire/;

• Ameerika loomine: http:// www.hti.umich.edu/m/moagrp/;

• NASA JSC (Johnsoni kosmosekeskus) digipiltide kollektsioon: http://images.jsc.nasa.gov/ index.html;

• New York'i avaliku raamatukogu digitaalne raamatukogu: http://digital.nypl.org/;

• University of Illinois Librarys Digital Imaging & Media Technology Initiative image databases: http://images.library.uiuc.edu/projects;

• The Wright Brothers Exhibit at the National Air and Space Museum: http://www.nasm.si.edu/ wrightbrothers/index.cfm,

• Vassar College Library's Digital Image Database Project: http://library.vassar.edu/research/guides/general/ imageprojects.html

Kasutamine ja juurdepääs - kaitsmine

Piltide kaitsmine ebasoovitava kasutamise eest

Üks probleeme digiteerimisprojektide juures on autoriõigused, täpsemalt selliste materjalide esitamine, mille kasutamist on vaja kuidagi reguleerida ja kontrollida. Autoriõigustega kaitstud materjalide esitamiseks loodud lahendusi saab kasutada ka autoriõigustega piiramata materjalide esitamisel, näiteks, kui soovitakse paremat kasutusstatistikat või kasutamist distsiplineerida (loa küsimine enne kindlat toimingut).

Piirangute seadmiseks on mitmeid erinevaid mooduseid. Mõni meetod pakub rohkem kaitset, mõni vähem, üks nõuab rohkem aega, energiat ja rahalisi vahendeid, teine vähem. Kõik need piirangud viitavad sellele, et tegu on autoriõigustega kaitstud materjalidega ja see võib eriti kasulikuks osutuda hilisemates juriidilistes vaidlustes.

Autoriõiguseid puudutava info lisamine

Autoriõigustega kaitstusest võib teada anda mitmeti. Sellise info võib lisada metaandmestikku - see pakub võimalust põhjalikuma info sisestamiseks, kuid võib lisada ka veebikeskkonda teksti kujul või otse pildile. Veebikeskkonda vastava info lisamine on üks enamlevinud meetodeid - lehekülje serva lisatakse: "Kõik autoriõigused kaitstud 2005 [asutuse nimi]" või "© 2005 [asutuse nimi]".

Info lisamine otse pildile tähendab tavaliselt pildile nähtava vesimärgi lisamist (olemas on ka nähtamatud vesimärgid), selle eesmärk on välistada pildi kasutamine kommerts- või muudel ebasoovitavatel eesmärkidel. Nii saab materjalide reprodutseerimise muuta tasuliseks - veebis on väljas vesimärgiga pildid, kuid pärast soovi avaldamist ja vastava tasu maksmist saadetakse kliendile kas ilma vesimärgita koopia või salasõna, mille abil klient pääseb ligi vastavale vesimärgita pildile.

Kaks näidet vesimärkide kohta

Ülemisel fotol on väike ent selgestiloetav vesimärk. Selline vesimärk ei kata eriti suurt ala ega sega pildi kui terviku vaatamist ning võimaldab kogu pildist väga hea ülevaate saada. Ent kui keegi tahab mõnda elementi sellelt fotolt ilma loata kasutada ning vesimärk seda ei kata, siis pole sellisest kaitsest kasu.

Alumisel fotol on suur, pea kõiki fotol olevaid olulisi detaile kattev vesimärk, mis aga teinekord võib moonutada või peita mõne detaili.

Vesimärke saab teha mitmeti. Üks lihtsamaid variante on, kui teha Adobe Photoshopis järgmine automaattegevus:

• ava fail;

• tekita uus "kiht" (layer);

• uuele kihile kopeeri varemvalmistatud tekst või pildielement;

• muuda kihi läbipaistvus sobivaks;

• salvesta fail (uue nimega).

Silmale nähtamatu vesimärk. Selline vesimärk kannab endas küll märget autoriõigustega kaitstuse kohta, kuid on tuvastatav vaid arvutis. Populaarsemaid selliste vesimärkide loomise tarkvarasid on Digimarc (http://www.digimarc.com). Digimarci kasutavad väga paljud mäluasutused.  Lisavõimalusena pakutakse tarkvara, mis on suuteline jälgima Teie poolt lisatud Digimarci vesimärgiga varustatud piltide liikumist Internetis. Digimarc on hea ka seepärast, et nähtamatu markeering ei kao pärast fototöötlust. Piltide suuruse muutmine, elementide väljalõikamine jt enamlevinud fototöötluses levinud võtted ei vabasta pilti Teie autoriõigusi kinnitavast nähtamatust markeeringust. Digimarci koodi olemasolu on tuvastatav ka pärast väljatrüki skaneerimist. Vaata vesimärkide kohta: http://webreference.com/multimedia/watermarks.html.

Krüpteerimine

Kui vesimärgi lisamine tundub ebapiisav, tuleb appi krüpteerimine. Vesimärk jätab jälje selle kohta, kelle varaga on tegemist, kuid ei takista seda vara kasutamast ja omistamast. Krüpteerimine aga muudab keeruliseks just nimelt kasutamise ja kättesaamise.

Krüpteerimise kohta lähemalt vaata: http://www.lib.berkeley.edu/~lcushing/pdfs/ImagePro.pdf. Näpunäiteid piltide allalaadimise takistamiseks: Grantastic Designs http://www.grantastic designs.com/tips.html.