Metaandmed - mis need on?

Mis on metaandmed (ingl k. metadata)?

Metaandmete levinuim definitsioon on "andmed andmete kohta". Täpsemalt mõistetakse selle termini all mingit objekti või tegevust kirjeldavaid struktureeritud andmeid, mille sisuks on objekti ajalugu ja mitmesugused karakteristikud ning mille kogumise eesmärgiks on objekti kasutatavuse ja usaldusväärsuse tagamine.

Metaandmeid on vaja ka objektide identifitseerimiseks, paindlike otsisüsteemide loomiseks, ning konteksti säilitamiseks. Viimase puhul on heaks näiteks digitaalsed pildid, mida enamasti esitatakse kontektsiväliselt. Pilt võib pärineda mõnest käsikirjast, kus lisaks fotole on veel mitmeid nimetatud pildiga tihedalt seotud objekte. Selline olukord, kus pilt on näha ilma teda ümbritseva taustinformatsioonita, võib mõnikord oluliselt muuta foto tähendust. Enamasti hoitakse metaandmeid selle jaoks loodud andmebaasides, vahel võivad objekti metaandmed asuda selles failis eneses (näiteks Exif mõne pildifaili puhul).

Rahvusarhiivi tehniliste ja administratiivsete metaandmete näide kahe digiteeritud vapi põhjal

samples8_1.pdf

Näite aluseks olevad vapid:

Metaandmed - metaandmete komplitseeritus

....tuleneb sellest, et erinevaid objekte tuleb kirjeldada erinevalt, seepärast on ka vaja erinevaid metaandmete skeeme. Sama probleem on eritüübiliste institutsioonidega - mis sobib hästi raamatukogudele ja arvestab nende vajadusi, ei pruugi hea olla arhiivide tööks. Teistmoodi lähenemist vajavad ka muuseumid, rääkimata sellest, et uurijad vajavad erinevat infot ühe ja sama objekti kohta! Seega on kõigile sobiva skeemi leidmine väga keeruline, kui mitte võimatu. Üks enamlevinud ja -käsitletud metaandmeskeeme on Dublin Core.

Dublin Core Metadata Initiative: http://dublincore.org/

Selleks, et asutustes kasutusel olevad metaandmeskeemid omavahel ühilduksid, püütakse välja töötada minimaalsed elementide loetelud. Selleks lepitakse kokku mingis hulgas elementides, mis on kõigile kohustuslikud ning mis kokkuvõttes võimaldaksid institutsioonidevaheliste infobaaside ja süsteemide loomist.

Metaandmed jagatakse erinevate praktikate järgi kas kolmeks (Dublin Core) või viieks (Anne Gilliland-Swetland):

1. kirjeldavad;
2. struktuuri ja
   
3. administratiivsed metaandmed.

või

1. administratiivsed;
2. tehnilised;
3. kirjeldavad;
4. kasutamise- ja
5. säilitamise metaandmed.

Kirjeldavad metaandmed
Kui on tegu kolmese jaotusega, siis kuuluvad tehnilised metaandmed samuti siia. Viiese jaotuse puhul peetakse eelkõige silmas füüsilise objekti ja selle konteksti kirjeldust.

Struktuuri metaandmed
....kirjeldavad objekti asukohta hierarhias, näiteks mõne peatüki asukoht trükises.

Administratiivsed metaandmed
Kolmeses jaotuses kuuluvad administratiivsete metaandmete alla ka juurdepääsu kirjed. Administratiivsete metaandmete alla kuulub põhiliselt taustainformatsioon, st. näiteks info selle kohta, kus asub digiteeritud objekti originaal, kes, kus ja millega digiteeris; autoriõigused.

Kasutamise (juurdepääsu) metaandmed
....kirjeldavad õigusi, mis ühel või teisel kasutajagrupil on objektiga tegelemiseks. Tulenevalt autoriõigustest ja muudest aspektidest, võib ühtedel kasutajatel olla õigus viia läbi mistahes tegevusi seoses objektiga, samas kui teistlaadi kasutajal võivad puududa kõik õigused, peale nt pildifaili vaatamise.

Tehnilised metaandmed
....kirjeldavad failide tehnilisi näitajaid, milleks piltide puhul on punktitihedus, kompresseerimise formaat, bitisügavus, külgede mõõdud. Erisuguste failide ühised elemendid on näiteks faili suurus ja vorming.

Kolmeses metaandmete jaotuses kuuluvad tehnilised kirjeldavate alla.

Säilitamise metaandmed
...sisaldavad säilitamise jaoks olulist infot - füüsilise objekti puhul näiteks objekti olukord, temaga seotud tegevused.
 
Need viis metaandme liiki hõlmavad järgmisi objektist arusaamiseks vajalikke aspekte:

• sisu (millega tegu on?);
• kontekst (põhiliselt kes-mis-kus-kuna-miks küsimused);
• struktuur (seosed teiste objektidega).

Viiene jaotus on kolmese detailsem variant ning suuremad sisulised erinevused jaotuste vahel puuduvad.

Viiene jaotus tundub olevat enamlevinud, sellist lahterdamist on käsitletud nii TASI-s kui ka näiteks Rahvusarhiivi digitaalarhiivinduse strateegias 2005-2010 (http://www.ra.ee/juhised/digistrateegia.pdf).

Kõigi metaandme liikide omavahelistest seostest paremaks arusaamiseks vaata: Digiteeritud kultuuripärandi elukäigu kirjeldamine metaandmetega metalife.pdf

Metaandmed - digit. kultuuripärandi metaandmed

Digiteeritud kultuuripärandi metaandme elementide näidisloetelu väljatöötamisest Eesti Vabariigis.

2003. aastal töötas Kultuuriministeeriumi juures tegutsenud töögrupp välja Eesti kultuuripärandi digitaalse säilitamise riikliku strateegia aastateks 2004-2007.

Samade ekspertide initsiatiivil loodi töörühm, kelle ülesandeks sai välja töötada kvaliteedinõuded ja juhendid digiteerimistööde läbiviimiseks mäluasutustes. Töö eesmärgiks oli saavutada digiteerimistööde ühtlane kvaliteet arhiivides, muuseumides, raamatukogudes ja teistes kultuurivarasid koguvates/hoidvates asutustes ning digiteeritud materjali ühine kirjeldamine, et tulevikus oleks võimalik korraldada ühtne digiteeritud materjali säilitamine ja kasutamine.

Metaandmete näidisloetelu väljatöötamist alustati 2003. a sügisel; näidisloetelu esimene osa Digiteerimise protsessi kirjeldavad metaandmed valmis 2004. a kevadel. Teine osa, mis hõlmab digiteerimise administratiivseid, tehnilisi ning juurdepääsu elementide loetelusid, valmis 2005. a kevad-suvel.

Digitaalse kultuuripärandi metaandmeloetelu väljatöötamine. Lähteülesanne:
http://www.kul.ee/webeditor/files/Metaandmed_lahteulesanne_09.07.04.doc

Digitaalse kultuuripärandi metaandmeelementide standardloetelu lõplik tööversioon: http://www.kul. ee/webeditor/files/DigiKult_MA_ver2.4.pdf

Näited elementide kasutamisest: http://www.eha.ee/digikeskus/images/samples8_1.pdf

Lähtematerjalid loetelude väljatöötamiseks (standardid, viited): http://www.kul.ee/webeditor/files/Aluseks_standardid.pdf

Järgnev loetelu sisaldab metaandmeid, mis on kõigi digiteerimistööde juures kohustuslikud, tagamaks tulevikus suuremat ühtsust erinevate asutuste digitaalsete objektide vahel. Loomulikult on soovitatav, et iga institutsioon täiendaks minimaalset loetelu, lähtudes digiteerimisprojekti, asutuse või mõnest muust spetsiifikast.

Administratiivsed metaandmed
Säilitusüksuse kirjeldus
	Püsiidentifikaator
	Loomis kuupäev
	Administraator
	Staatus
	Seos
	Versioon
	Asukoht
Protsessi kirjeldus
	Nimi
	Põhjus
	Vastutaja
	Kuupäev
	Kasutatud tarkvara
	Kasutatud riistvara
	Tulem
Kontroll
	Uuendamistingimus
	Järgmise kontrolli aeg
Varia
Faili tehnilised metaandmed
Fail
	Püsiidentifikaator
	Loomiskuupäev
	Struktuuri tüüp
	Vorming ja versioon
	Faili suurus
	Süsteeminõuded
	Installatsiooninõuded
Pilt
	Punktitihedus
	Pildi mõõtmed
	Bitisügavus
	Värvimudel
	Värvihaldus
	Kontrolltabel
	Orientatsioon
	Kompresseerimise formaat
Heli
	Kompresseerimise formaat
	Diskreetimissagedus
	Diskreetimisaste
	Kanalite arv ja seos
	Kestvus
Video
	Kaadri mõõdud
	Kompresseerimise formaat
	Kestvus
	Kaadri sagedus
	Kodeering
	Külgede suhe
	Skaneerimisviis
	Video tüüp
	Samplimissagedus
Tekst
	DTD sidestus
	Lehekülgede arv
	Kodeering
	Struktuurijaotused
Ülejäänud
Kasutuse ja juurdepääsupiirangute metaandmed
Intellektuaalne omand
	Intellektuaalne omand
	Intellektuaalse omandi tähtaeg
	Intellektuaalse omandi omanik
	Digitaalõiguste kasutus
Isikuandmete kaitse
	Isikuandmete kaitse
Juurdepääsupiirang
	Juurdepääsupiirang
	Reprodutseerimise piirang