Rastergraafika - failivormingud

Failiformaadid

Pärast pildi skaneerimist ning selle arvutisse jõudmist on see vaja salvestada. Selleks on vaja teada, millisesse formaati. Failiformaate on igale andmetüübile (heli, video, pilt, tekst, etc) külluses. Piltide puhul on tavaks saanud, et arhiivifaile säilitatakse kas TIFF- või PNG-vormingus ning juurdepääsufaile JPEG, vahel ka PNG, GIF või mõnes muus projekti eesmärke täitvas formaadis.

 

Pildifaili päised sisaldavad enamasti mõningast tehnilist metaandmestikku. Metaandmestiku kirjete arv, info lisamise võmalus ja palju muudki sõltuvad failiformaadist. TIFF-formaati (Tagged Image File Format) on näiteks võimalik lisada metaandmeid vastavalt soovile, samuti toetab see formaat mitmeid erinevaid kompresseerimismeetodeid. TIFF-formaadi miinuseks on väga suur failimaht ning halb ühilduvus veebilehitsejatega. Segaseks teeb TIFFi kasutuselevõtu ka tõsiasi, et sellest on väga palju erinevaid versioone, mistõttu võib juhtuda, et ühte TIFF-i versiooni näiteks tarkvara X avab ja mõnda teist TIFF-i derivaati jällegi mitte. Seega peab TIFF-i valides endale täpselt selgeks tegema, milline versioon kasutusele võetakse ning mis ühe või teise otsusega kaasneb.

 

JPEG-formaati (Joint Photographers Experts Group) kasutatakse enamasti Internetis esitatavate piltide puhul, kuna selles formaadis on kompressioon väga efektiivne ning enamusel juhtudel, ka küllalt suure kompressiooniastme juures, on pildikvaliteet enam kui rahuldav. Tuleb teada, et JPEG kasutab kadudega tihendamismeetodit ning seetõttu ei sobi see formaat säilitamiseks, samuti ei saa hiljem sealt enam kogu originaalinfot kätte. Seepärast peab JPEG-formaati konverteerides alati arvestama algse info jäädava kadumisega ja kui seda ei taheta, peab algse info alati eraldi säilitama. 

 

JPEG puhul on piiriks, kus pilti hakkavad tekkima selgelteristatvad moonutused, 25% ehk pildi mahu rohkem kui neljakordne  vähendamine.

 

JPEG-formaat, mis on enimlevinud ja mida me kõik enamasti kasutame, on tegelikult JFIF ehk JPEG File Interchange Format - JPEG kompressiooni kasutav failiformaat. JFIF on väga lihtne formaat - sellesse ei saa lisada näiteks metaandmevälju. Kuna viimane on paljudele oluline, siis selle puuduse likvideerimiseks loodi SPIFF (Still Picture Interchange File Format), milles olevaid faile võib vaadata/kasutada kõigi JPEG-ga ühilduvate programmidega.

 

GIF-formaat kasutab kadudeta LZW kompresseerimismeetodit, kuid on piiratud 256 värvist koosneva paletiga.

Veel hiljuti kasutati arhiivifailide säilitamiseks TIFF-formaati, kuid tänapäeval eelistatakse väiksemamahulisi ja painldikumaid failiformaate. Kaks formaati, mida tagatisfondide säilitamisel üha enam kasutatakse, on PNG ja JPEG 2000.

 

PNG (Portable Network Graphics) loodi algselt asendamaks GIF-formaati. Ainult ühes aspektis jääb PNG oma eelkäijale alla - PNG ei toeta liikuvat pilti ehk animatsioone.

 

PNG-formaat:

 

• kasutab väga head kadudeta tihendamist;

 

• toetab 24- ja 48-bitist värvisügavust;

 

• jäädvustab algse heleduse ja võimaldab erinevatel monitoridel pildi ühesugust esitamist;

 

• võimaldab 256 erinevat läbipaistvuse taset;

 

• võimaldab küllalt head failisisest metaandmestikku.

 

PNG on ISO/IEC standard.

 

JPEG 2000 formaadis kasutatakse wavelet tihendamist, mis tähendab sisuliselt JPEGi tihendamismeetodi edasiarendust - suurema kompressiooniastme juures endisest parem pildi detailsus. Erinevalt oma eelkäijast saab JPEG 2000-s kasutada ka kadudeta kompresseerimist. JPEG 2000 standardit kasutavad kaks failiformaati, JP2 (sisaldab lihtsamat XML-i metaandmestiku jaoks) ning JPX (sisaldab keerulisemat XML-i). JPEG 2000 kohta vaata

http://www.jpeg.org/jpeg2000/CDs15444.html