AJALOOARHIIVI 2007. AASTA ARUANNE

Üldist
1. Asutusest arhiivi
1.1. Arhiivijärelevalve
1.2. Töö eraõiguslike juriidiliste isikutega
1.3. Hindamine
1.4. Kogumine

2. Säilitamine
2.1. Üldised säilitusalased tegevused
2.2. Arhivaalide säilitustingimuste parendamine
2.3. Avalike ja eraarhivaalide konserveerimine
2.4. Tagatis- ja kasutuskopeerimine
2.5. Arhivaalide digitaalne säilitamine

3. Arhiivilt ühiskonnale
3.1. Veebipõhine juurdepääs arhivaalidele
3.2. Andmebaasid
3.3. Klienditeenindus
3.4. Raamatukogutöö
3.5. Korrastamiine ja kirjeldamine
3.6. Ühiskonna arhiiviteadlikkuse tõstmine
3.7. Teadus- ja publitseerimistöö

4. Organisatsiooniline areng
4.1. Personal
4.2. Osalemine koolitustel
4.3. Osalemine Rahvusarhiivi töörühmades ja komisjonides
4.4. Osalemine erialases ja rahvusvahelises koostöös

5. Infotehnoloogiline areng
6. Haldus- ja majandustegevus

Ajalooarhiiv on Rahvusarhiivi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on tagada üleriigiliselt kogumise ja arhiivijärelevalvega tegeldes Rahvusarhiivile pandud avaliku arhiivi ülesannete täitmine ning Jõgeva, Pärnu, Tartu, Valga ja Viljandi maa-arhiivi juhendamine oma pädevuse piires ja nende haldustegevuse korraldamine.

2007. aastal jätkus töö nii Ajalooarhiivi põhifunktsioonide täitmisel kogumise, säilitamise ja kasutamise valdkonnas kui ka Rahvusarhiivi arengukavast jt strateegiadokumentidest tulenevate Rahvusarhiivi töösuundade elluviimisel.

Asutuste osakonna töö jätkus vastavalt 2006. aasta veebruaris kehtestatud koosseisus ja ülesannetega — järelevalve, töö eraõiguslike asutustega, hindamine, kogumine, korrastamata arhivaalide korrastamine-kirjeldamine. Osakonnajuhatajana jätkas Kaja Pullonen.

Säilitusosakonna põhiülesanne on Rahvusarhiivi säilitusstrateegia väljatöötamise koordineerimine, säilitusprogrammi väljatöötamine ja koordineerimine Ajalooarhiivis.
Osakonnajuhatajana jätkas Ruth Tiidor.

2006. aastal loodud kasutusosakonna ülesanded on klienditeeninduse korraldamine ja juurdepääsu tagamine Ajalooarhiivis säilitatavale teabele ning osalemine Rahvusarhiivi publitseerimistegevuses. Osakonnajuhataja kohuseid täitis jaanuarist senine teatmetalituse arhivaar Tõnis Türna.

Ajalooarhiivi struktuuri kohendamine vastavalt arhiivi põhifunktsioonide täitmisele teostati põhiosas küll 2006. aastal, kuid digitaalarhiivinduse valdkonnale RAsiseselt püsivama organisatsioonilise lahenduse leidmise vajadus ühelt poolt ja ITosakonna juhtimise küsimused teiselt poolt mõjutasid aasta jooksul märgatavalt Ajalooarhiivi ITosakonna tööd. Veebruarist täitis osakonnajuhataja ülesandeid peaspetsialist Erik Uus, teisel poolaastal toimunud personalivärbamised ja osakonna töö korraldus järgis juba olulisel määral 2008. aastast loodava Rahvusarhiivi digitaalarhiivibüroo ülesandeid.
2008. aastal jätkavad ITosakonna kolleegid tööd Rahvusarhiivi vastava büroo ja haldusbüroo koosseisus.

Haldustuge pakkus nii Ajalooarhiivi osakondadele kui ka Rahvusarhiivi lõunapiirkonna kolleegidele haldusosakond, osakonnajuhatajana jätkas Peeter Reppo.

Ajalooarhiivi juhtis direktor Indrek Kuuben.

Üldlõikes tuleb Ajalooarhiivi jaoks 2007. aastat lugeda kordaläinuks. Igapäevast tööd arhiivi põhivaldkondades ilmestab aasta-aastalt vajadus rutiinide sooritamist üle mõelda, täiendada ja kohendada, ajendatuna nii arhiivi seesmistest kui arhiivivälistest teguritest. Teisest küljest oli aasta küllaltki pingeline ja töörohke seoses arhiivi osalemisega mitmete üldisemate arendusülesannete täitmisel. Vaadates Ajalooarhiivi tööd Rahvusarhiivi kui terviku mõõtmes tõuseb selgelt esile, et algselt Ajalooarhiivi ja selle kasutajate vajaduste rahuldamiseks loodu kujuneb aluseks edasisele arendustegevusele kogu arhiivinduse jaoks. Eeskätt väärib 2007. aastal esiletõstmist veebipõhise kasutuskeskkonna arendamisega seonduv — Saaga kui genealoogiliste allikate portaali põhjalt jõuti universaalsema, kogu digitaalset ainest veebipõhiselt hõlmava lahenduseni. Muuhulgas võimaldas see olulisel määral edasi liikuda aastate jooksul kogutud väljaspool Eestit asuva eestiainelise arhiiviteabe käibesse toomises. Nn Estica-portaali avamine ise jääb küll 2008. aasta algusse.

Viimastel aastatel toimunud edasiminek eeskätt e-kasutuse erinevates lõikudes;
e-teatmestu pidev täiendamine, arhivaalide digimine ja digikasutamine, andmebaaside täiendamine oli aluseks Rahvusarhiivi kasutajate jaoks tervikliku teeninduskeskkonna,
nn virtuaalse uurimissaali (VAU) kavandamisega alustamiseks.

Alustades küll kasutusest, tuleb loomulikult mainida, et ilma süsteemse kogumistegevuse ja igakülgse säilitustoeta pole arhiiv kasutajate teenindamisel jätkuvõimeline.
Hea meel on tõdeda, et kogumisvaldkonnas jätkus lisaks väljakujunenud partnerlusele avaliku sektori asutustega kontaktide tihendamine eraõiguslike kogumisallikatega, eeskätt mitmesuguste seltside, ühingute ja organisatsioonidega. Koostöös arhiivi kauaaegse partneri, EELK Konsistooriumiga tuleb märkimisväärseks saavutuseks lugeda EELK koguduste kirikuraamatute mikrofilmimiseks laenutamise käivitamist, mis loob eeldused vastavate arhivaalide säilitamise ja kasutamise terviklahendusteks tulevikus.

Ajalooarhiivi säilitustegevuses on aastaid olnud olulisel kohal valdkonna arengusuundade mõtestamine ja praktiline teostamine. Varasemate aastatega võrreldes kujunes mitmekesisemaks koolitus- ja nõustamistegevus, samuti suurendas konserveerimis- ning mikrofilmimismahte erakorralises ulatuses eraarhivaalide (omanik EELK) käsitlemine. Selle taustal olid jätkuvalt akuutsed arhivaalide digiteerimise ja digitaalse säilitamisega seonduvad küsimused, mille keerukus kasvab koos digimassiivis hoitavate failide hulga suurenemisega. Loogiliseks jätkuks kolmandat aastat kestnud mikrofilmide digiteerimisele jõuti aasta lõpuks järgmisele rajajoonele — kaardiskänneri soetamine aasta lõpul võimaldab ühest küljest alustada Ajalooarhiivi esindusliku kaardikogu digiteerimisega, teisest küljest esitab väljakutse suuremõõtmeliste arhivaalide digitaalseks säilitamiseks ja kasutamiseks edaspidi.

Arhiivi põhivaldkondade tegevust aasta jooksul raamistas nii rahvusvaheline, Eesti-ülene kui Rahvusarhiivi sisene koostöö. Osalemine Rahvuskaaslaste programmis väliseesti arhiivide nõustamisel ja arhiivide kohta info kogumisel tagab vastava pärandi edasist säilimist ning korrastab Eesti mäluasutuste tegevust väliseesti suunal.
Tavapäraselt oli aktiivne säilitusalane koostöö nii Balti kui Euroopa kontekstis, lisaks pakuti mitmel korral erialast ekspertiisi nii kutsealase ettevalmistuse kui teiste mäluasutuste suunal.

Kasutusvaldkonnas on rõõm märkida, et septembris lõppenud kaheaastase arhiivikirjeldusliku projekti «Baltic Connections» edukusse andis Ajalooarhiiv märkimisväärse panuse, läbi aasta jätkus töö Euroopa Komisjoni 6. raamprogrammi
QVIZ-projektis.

1. Asutusest arhiivi

Ajalooarhiiv on arhiivide tekkimise, kohtadel hoidmise ja avalikku arhiivi üleandmiseks ettevalmistamise juhendamise ja nõustamisega vastavalt oma põhimäärusele tegelenud 2001. aastast, juba pikem järjepidevus on EELK koguduste arhiividega töötamisel ning 2005. aastast on lisandunud töö mittetulundusühingute ja seltsidega. Töö nii avalike kui eraõiguslike arhiivimoodustajatega on sageli nähtamatu ja otsese konkreetse väljundita, mille tegelik tulem on näha alles aastakümnete pärast, kui nüüd ja praegu loodud arhiiviväärtuslikud arhivaalid jõuavad säilitamisele avalikku arhiivi ja laiemale kasutajaskonnale kättesaadavaks muutuvad.

1.1. Arhiivijärelevalve

Ajalooarhiivi inspektorina jätkab tööd Tuuli Tarandi. Ajalooarhiivi järelevalvealuste asutuste arv suurenes 9 võrra, meie nõustada oli vastavalt riigiarhivaari 5. jaanuari 2007 käskkirjaga nr 3 kinnitatud nimekirjale 41 asutust (2006. aastal 32). Kõik 41 asutust kuuluvad 1. nimekirja, st on ühtlasi ka kogumisallikad. Asutuste hulga suurenemine toimus seetõttu, et ajalooarhiivi järelevalve alla toodi kõik Tartu ülikooli allasutused, ka need, mis asuvad mujal Eestis, sest ülikool kasutab asjaajamises ühtset dokumendihaldussüsteemi, sama dokumentide loetelu ja haldab oma asutuste asjaajamist keskselt.

Tartu ülikool jätkab oma struktuuri ja allasutuste reformimist, mistõttu on muudatusi järelevalvealuste asutuste arvus ette näha ka edaspidi. 2007. aasta jooksul liitus TÜga SA Eesti Geenivaramu, TÜ Õpetajate seminar liideti haridusteaduskonnaga, loodi uusi allasutusi (Ökoloogia ja Maateaduse Instituut, Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut, Keemia Instituut), ekslikult oli jäänud järelevalvealuste asutuste nimekirja juba 2006. aastal õigusteaduskonnaga liidetud Tallinnas asunud TÜ Õigusinstituut. Olulist lisatööd ei ole vastavad muudatused TÜ struktuuris kaasa toonud, kuna ülikool haldab keskselt nii allasutuste dokumendi- kui ka arhiivihaldust, arhiivile on muudatustest teda antud ja vajadusel üksikasjades nõu peetud. SA Eesti Geenivaramus oli 2006. aastal arhiivijärelevalve läbi viidud ja kuna oli teada, et SA ühineb TÜga, siis said järelevalve käigus vastavad soovitused arhiiviga toimetamiseks antud. Samuti reorganiseeriti aruandeaasta jooksul Tallinna tehnikaülikooli Tartus asuv Säästva Tehnoloogia Instituut TTÜ Tartu Kolledžiks.

Järelevalve kontrolli oli sellele aastale plaanitud kahes asutuses. Kohtute raamatupidamiskeskus viidi aga üle Tartu Maa-arhiivi järelevalvealuste asutuste hulka, sest kohtud on üldiselt maa-arhiivide asutused. Toimus kontroll Haridus- ja teadusministeeriumis, kusjuures kontrolli käigus keskenduti asutuse arhiivile. Probleemid asutuse arhiiviga hakkasid ilmnema esitatud hävitamisaktide kavanditest, kus ei saanud selgust, missuguseid dokumente ja mille alusel hävitamiseks tahetakse eraldada. Samuti avaldas soovi nõu saamiseks praegune arhivaari kohuseid täitev ametnik ise. Segadused on põhjustatud ikka veel haridusministeeriumi kolimisest ja sagedasest arhivaari kohuseid täitvate töötajate vahetumisest. Ministeeriumi arhiivi on koondatud mitme tegevuse lõpetanud haridusasutuse dokumente, mille kohta sageli puuduvad korrektsed üleandmis-vastuvõtmisaktid ja nimistud/arhivaalide loetelud, säilikud ei ole leitavad. Korratust ilmestav näide on inspektori poolt avastatud Riigiarhiivi 25. juuni 2001 hindamisotsus nr 31, millega anti arhiiviväärtus õpetajate kohalemääramist ja ametikohtadele kinnitamist käsitlevatele toimikutele (kantud ENSV Haridusministeeriumi nimistusse 1-k) aastatest 1944–1988, mis kuuluvad üleandmisele Riigiarhiivi. Järelevalve käigus ei tuvastatud neid säilikuid ega dokumente, mis kinnitaksid nende üleandmist. Suulise pärimuse järgi tekkis kahtlus, et nimetatud dokumendid on hoopiski liikunud Tallinna Pedagoogikamuuseumi. Veel käesoleva aasta lõpuks kohustus Haridus- ja teadusministeerium nende säilikute asukoha välja selgitama.

Järelkontrolle oli plaanitud läbi viia 8 asutuses. Üks neist, SA Eesti Geenivaramu, liitus aruandeaasta jooksul Tartu ülikooli asjaajamissüsteemiga, seetõttu polnud neil vajalik oma dokumendihalduse alusdokumente ajakohastada. Järelkontroll viidi läbi 5 asutuses. Suurema kordaminekuna tuleb siin mainida Tartu kunstimuuseumis läbi viidud järelkontrolli, mille tulemusena võib öelda, et asutuses on tekkinud korrektseks dokumendi- ja arhiivihalduseks vajalikud dokumendid ja süvenenud teadmine vastavate valdkondade korrashoidmisest. 2005. aastal läbi viidud järelevalve käigus sedastati, et asutuses puudusid nii vajalikud dokumendihalduse alusdokumendid kui ka nende loomiseks vajalikud algteadmised. Nüüd olid tehtud ettepanekud üldiselt täidetud, asutusel ei ole veel kasutusele võetud üldplanki, kuigi asjaajamiskorras sellest juba räägitakse. Tartu kunstimuuseumis puudub ka ühtne dokumendiregister, dokumendid registreeritakse registreerimisraamatutes ja seni toimus ka kirjavahetuse registreerimine eraldi sissetulevatele ja väljaminevatele kirjadele. Eesti maaülikoolis jäi järelkontroll pooleli seal toimunud töötajate vahetumise ja hiljem inspektori haigestumise tõttu, samuti ei jõutud järelkontrolli läbi viia TÜ raamatukogus.

Arhiivijärelevalve käigus on selgunud, et asutustele valmistab arhiivi pidamisel raskusi ühelt süsteemilt teisele üleminek. Kui nõukogude perioodist on olemas nimistud ja mingist hetkest pärast 2001. aastat on hakatud pidama arhivaalide loetelu, siis on vahepeale jäänud hulk toimikuid, mida pole osatud ei vanasse ega uude süsteemi hõlmata.

Mitte kordagi ei ole kontrollitud Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledžit (endine Säästva Tehnoloogia Instituut) ja Tartu ülikooli väljaspool Tartut asuvaid kolledžeid, mis olid esimest aastat ajalooarhiivi järelevalvealuste nimekirjas. Neist enamiku järelevalve on plaanitud järgmisesse aastasse.

Dokumentide loetelusid esitati arvamuse saamiseks ainult Tartu ülikooli ja Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) poolt. Mõlemaga käis nõustamine e-kirjavahetuse teel tegelikult juba enne n-ö ametlikku esitamist. Tartu ülikooli suurim probleem oli andmekogude kajastamine ja vastutus neisse kantud andmete säilimise eest (EHIS ja ETIS), samuti tendents, et kui sarjade andmeid hoitakse andmekogus, siis tahetakse dokumentide loetellu kanda ainult andmekogu ja kaotada ära sarjad, mis tegelikult paberilt sinna üle kanduvad. PRIA dokumentide loetelu on kahjuks teinud otsustava pöörde suurema segaduse suunas, mida kindlasti mõjutab nende asutuse asjaajamise pidev kasv (eraldatavate toetuste hulk) ja ka eelmise dokumendihalduri töölt lahkumine. Tuleb alustada uue inimese väljaõpetamist ja nõustamist. Erilaadsem probleem oli Haridus- ja teadusministeeriumi dokumentide loeteluga, kus oli vaja häid nõuandeid struktuuritoetustega seotud sarjade lisamiseks. Päris hea lahendusena leiti olevat eraldi sarjade moodustamine lähtuvalt struktuuritoetuste määrusest tulenevatest säilitustähtaegadest. Uue dokumentide loetelu koostamisega on ametis olnud Tartu kunstimuuseum, kuid sellele ei ole veel ametlikku arvamust antud, st nad ei ole seda arvamuse saamiseks esitanud.

Aasta lõpul on esitanud arvamuse saamiseks nii uuendatud dokumentide loetelu kui ka asjaajamiskorra Eesti maaülikool. Mõlemad vajasid ajakohastamist ja nende esitamine oli tingitud 2005. aastal läbi viidud järelevalve kontrolli ettepanekutest. Aruande koostamise hetkel ei ole arhiivipoolset arvamust neile veel teele läinud, kuid see toimub veel selle aasta jooksul.

Asjaajamiskordi üldjuhul asutused arvamuse saamiseks ise ei esita, enamasti ilmnevad vajakajäämised või täpsustamise vajadused järelevalvet ette valmistades või siis järelevalve käigus, kui selgub, et asjaajamiskorras kirjeldatu ei vasta tegelikkusele.

Järelevalvealuste asutuste üldiseks nõustamiseks viidi 15. märtsil ajalooarhiivi ruumes läbi teabepäev, mille teemadeks oli dokumentide loetelu koostamine (Tuuli Tarandi) ja uue tugifunktsioonide hindamise juhise tutvustamine (Kaja Pullonen). Ühtlasi selgitati asutustele, kuidas kavatsetakse ajalooarhiivi poolt nimetatud juhist rakendada. Teabepäeval osales 26 asutuste dokumendi- ja arhiivihaldusega tegelevat spetsialisti.

Aasta jooksul pakkus asutuse osakonna ja maa-arhiivide järelevalve inspektoritele digitaaldokumentide järelevalve teostamisel tuge Kuldar Aas ITosakonnast. Kuldar Aas oli ka üks rahvusarhiivi juhise «Digitaaldokumentide arhiveerimise nõuded»koostajaid. Samuti pidas Kuldar Aas ettekandeid kahel riigikantselei infopäeval, dokumendihaldusjuhtide seminaril ja riigiarhiivi infopäeval.

Lisaks programmeeris Erik Uus arendusbüroo tellimusel uue veebipõhise koolituskeskkonna «Dokumendihalduse ABC». Uuendamise peamised põhjused olid tehnilised probleemid, mis kaasnesid vana süsteemiga, aga eesmärk oli lihtsustada koolituskeskkonna haldamist ja edasiarendamist. Uus süsteem võimaldab hallata koolituskeskkonda «Dokumendihalduse ABC» samast haldusliidesest, kust hallatakse veebikeskkonda «Digiaken». Sama töö raames lisati mõlemale veebikeskkonnale ka külastusstatistika kogumise ja vaatamise liides.

1.2. Töö eraõiguslike juriidiliste isikutega

Eraõiguslike asutustega tegeleb arhivaar Ave Märjama. Kõige tihedamad kontaktid ja parem koostöö on kujunenud EELK Konsistooriumiga (arhivaar Janis Tobreluts). Aruandeaasta jooksul oli märkimisväärseks saavutuseks 8 EELK koguduse kirikuraamatute mikrofilmimiseks laenutamine kogudustest, asutuste osakonna poolt täpsustati nende kirikuraamatute kirjeldusi, varustati raamatud viitekoodiga ja kirjeldused kanti
digisisu-andmekogusse. Juurdepääsu tagamiseks loa saamisel on välja mõeldud viitekoodi abil lihtne kirjeldusi ja pilte omavahel siduda. Kogudustele tagastatud on Võnnu, Maarja-Magdaleena, Alatskivi, Avinurme ja Kodavere kirikuraamatud, säilitusosakonnas filmimisel on Torma, Laiuse ja Põltsamaa koguduste arhivaalid. Järgmisse aastasse jääb säilitusosakonna (Ruth Tiidor) poolt ette valmistatud lepingu sõlmimine arhivaalide mikrofilmimise ja juurdepääsu avamise kohta.

Mikrofilmimise projekti ja eriti kirikuraamatute juurdepääsu avamise problemaatika tutvustuseks ja kohtadel arhivaalide säilitamise selgitamiseks osaleti ka Tartu praostkonna teabepäeval Torma koguduses 15. mail, kus asutuste osakonna töötajate Ave Märjama ja Kaja Pulloneni kõrval astusid üles ka säilitusosakonna töötajad Eve Keedus ja Tiia Nurmsalu.

Lisaks kõnealustele kogudustele külastasid Janis Tobreluts ja Ave Märjama veel Tartu Pauluse kogudust, kus vaadati personaalraamatute seisukorda ja ka arhiivi seisukorda üldiselt. Kontrollimas käidi ka Haljala kogudust, kus õpetaja oli omavoliliselt põletanud tahmunud ja halvas seisus kirikuarhivaale. Kontrollimisel selgus, et enamikus oli hävitatud kassa- ja arvedokumente. Samuti peeti nõu Haljala arhiivi edaspidise saatuse üle.

Oluline samm koostöös EELK Konsistooriumiga oli dokumentide loetelu kaasajastamine. Konsistoorium on üle minemas elektroonilisele dokumendihaldusele, võttes 2008. aastal kasutusele dokumendihaldustarkvara Amphora. Pikemaajalises perspektiivis tahetakse laiendada sama süsteemi kasutamist kõikides kiriku asutustes ja ka kogudustes. Ühtse dokumentide loetelu koostamise nõustamise käigus viidi 30. oktoobril läbi ka vastavateemaline õppepäev konsistooriumi ja kiriku asutuste töötajatele. Õppepäeva viis läbi Kaja Pullonen.

Kahjuks ei ole õnnestunud edasi liikuda kontaktide loomisel EAÕK suunal. Nagu ka varasematel aastatel on asutuste osakond teinud EAÕKle ettepaneku taotleda rahvusarhiivi poolt eraõiguslikele asutustele võimaldatavat toetust, kuid nii ametliku kirjana kui e-posti vahendusel tehtud ettepanekule ei ole saabunud mingeid vastuseid. Samuti andsime ametliku kirjaga teada meile laekunud vihjest EAÕK Jõõpre koguduse väga halvas seisus olevatest arhivaalidest, millele samuti sinodi vastust ei saabunud. Nimetatud arhivaalid anti siiski ajalooarhiivile üle kohapealsete inimeste toel.

Töös kogumisallikate nimekirja kuuluvate mittetulundusühingutega (10) oli aruandeaasta ülesandeks kontaktide tugevdamine ja organisatsioonides asuvatest arhivaalidest ülevaate saamine. Neist kolme —Loodusuurijate Selts, Supilinna Selts ja Eesti Kultuuriseltside Ühendus — dokumentide loetelud on ka ajalooarhiivile tutvumiseks esitatud. Eesti Kultuuriseltside Ühendus plaanib oma dokumentide loetelu anda näidiseks teistele ühendusse kuuluvatele seltsidele (30 seltsi). Koostöös Eesti Kultuuriseltside Ühendusega on kavas korraldada tuleval aastal seltsidele teabepäev nii arhiivi loomise, pidamise kui korrastamise teemadel.

Eesti Naisüliõpilaste Seltsiga olid samuti kontaktid olemas, kuid peatähelepanu on esialgu koondunud nende valduses olnud välisosakondade arhiivide korrastamisele ja ajalooarhiivi üleandmisele. Ka korporatsioon Ugala on esmatähtsaks pidanud nende käes olevale väliskoonduste dokumentide korrastamist, et need edaspidi arhiivi üle anda. Samuti on kohapeal tutvumas käidud Tartu Saksa Kultuuri Instituudi dokumentidega, kuid sellest edasi pole esialgu jõutud.

Nimekirjavälistest asutustest on arhiivindusalase nõu ja abi saamiseks arhiivi poole pöördunud korporatsioon Indla ja Eesti Ajalooõpetajate Selts. Neist esimese soov mahuka koolituse saamiseks on edastatud rahvusarhiivi koolitusspetsialistile.

Rahvuskaaslaste programmi raames toimus 21.–25. augustini Kokel suvekool Välis-Eesti arhiivide inimestele, kus teiste hulgas esines Ave Märjama koos Viljandi maa-arhivaari Ülle Naritsaga, tutvustades organisatsiooni arhiivide loomise, pidamise ja korrastamise teemasid.

1.3. Hindamine

Hindamist viib läbi peaasjalikult Tuuli Tarandi, aga ka Kaja Pullonen ja Ave Märjama.
Aasta jooksul on hinnatud kõige rohkem ajalooarhiivi järelevalvealuste asutuste säilitustähtaja ületanud arhivaale. Traditsiooniliselt on kõige enam hindamistaotlusi saabunud Tartu ülikoolist, sest iga teaduskond eraldab säilitustähtaja ületanud arhivaale omas tempos ja peaarhivaar vahendab hävitusaktide kavandite saatmist hindamisotsuste saamiseks. Samuti kuuluvad hindamisele ajalooarhiivi ja ka rahvusarhiivi lühiajalise säilitustähtajaga dokumendid enne nende hävitamiseks eraldamist. Viimatinimetatud toimikud eraldatakse ka hävitamiseks asutuste osakonna spetsialisti Aire Ambose poolt.

Eelhindamine. Vastavalt RA hindamispoliitika põhimõtetele ja arengukavale võeti suund eelhindamisele üleminekuks. Alustati teabepäeva korraldamisega (15.03.2007), et tutvustada asutustele uut juhist tugifunktsioonide hindamise kohta ja selgitada, kuidas ajalooarhiiv praktiliselt hakkab toimetama eelhindamisele üleminekut.

Aasta eesmärk oli ühe eelhindamisotsuse koostamine ja vastava kogemuse saamine. Arhiivimoodustajate seast valiti välja Tartu Tervishoiu Kõrgkool, kelle dokumendihaldus on piisavalt heal tasemel, et lubada neil talitada eelhindamisotsusele toetudes. Dokumentide loetelu põhjalikuma läbivaatuse käigus selgus selle muutmise vajadus, millega ei suudetud aga aruandeaastal asutuse poolt valmis saada. Seetõttu on eelhindamisotsuse koostamine küll lõpujärgus, kuid vormistamine jääb 2008. aastasse. Samas andis see hea kogemuse tulevikus töö ajaliseks korraldamiseks eelhindamisotsuste tegemisel.

Arhiiviväärtuse andmiseks koostati 8 hindamisotsust. Üks mahukam hindamisotsus oli arhiiviväärtuse andmine Eesti Põllumajanduse Akadeemia arhivaalide üleandmiseks. Omal ajal olid nimistud kooskõlastatud Tartu Linnaarhiivi poolt, kuid arhiivis oli koostatud hulgaliselt uusi nimistuid, mistõttu viidi läbi hindamine kogu arhiivile.
Arhiiviväärtus anti Aino Järvesoo, Robert Tasso, Eerik Laidi jt isikuarhiividele. Korrastamata eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute arhiivide hindamine toimub enamasti paralleelselt nende korrastamisega, kuna enne üleandmist on võimalik otsustust teha sageli ainult moodustaja tasandil ja mitte arhivaalide tasandil. Kõik arhiiviväärtuslikuks hinnatud arhivaalid on ka aruandeaasta jooksul Ajalooarhiivile üle antud ja kasutatavad.

Hindamisotsused aastate lõikes: koguarv (sh arhiiviväärtus)

1.4. Kogumine

2006. aasta veebruarist on kogumistegevus täies mahus asutuste osakonna ülesanne.

Arhiiviväärtuslike arhivaalide kogumine asutustelt ei ole ajalooarhiivis veel kuigi mahukas, sest kogumisele kuuluvate kuni 1987 aastani loodud ahivaalide osas on arhiivimoodustajad andnud arhivaale üle peamiselt praegusesse Tartu maa-arhiivi. Seega saavad ajalooarhiivile praegu oma arhivaale üle anda vaid mõned sellised avalikud asutused, mis ei ole nõukogude perioodil oma dokumente avalikku arhiivi üle andnud.
2006.–2007. aasta kõige suuremahulisemaks vastuvõtmiseks kujunes Eesti Põllumajanduse Akadeemia arhiiv. 2006. aasta detsembris alustatud vastuvõtuga jõuti lõpule 2007 novembris. Aruandeaasta jooksul teostas Aire Ambos säilitusosakonna fondihoidja Õie Puutsa kaasabil olemikontrolli 7043 säilikule, kokku kuulub fondi nr 5387 7319 säilikut peamiselt aastatest 1951–1987, osalt kuni 1990.
Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudi fondile nr 5375 lisandus 295 säilikut (1989–1997) ja sellega on nimetatud fondi vastuvõtmine lõpetatud. Füüsika instituut allub nüüd Tartu ülikoolile ja dokumendid ladestuvad Tartu ülikooli arhiivi osana.
Ettevalmistustööd, nõustamine ja ka transport teostati Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi ja ELVI erikonstrueerimisbüroo arhiivile. Eesti maaülikool laskis arhiivi korrastada arhiiviteenust pakkuval Ivi Keral, kes tegi arhiiviga ladusat koostööd. Nimetatud arhiivid on transporditud Vahi tänava hoidlasse, kuid ootavad olemikontrolli teostamist enne hoidlatesse paigutamist.

Tänu koostööle eraõiguslike asutustega andis Eesti Naisüliõpilaste Selts üle enda valduses olnud välisosakondade arhivaalid (fond nr 5399 ). Arhiiv korrastati arhivaar Ave Märjama nõustamisel seltsi poolt.
Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaskogu on avaldanud soovi deponeerida ajalooarhiivi Montreali koonduse arhivaale. Arhiiv avaldas valmisolekut nimetatud dokumentide vastuvõtmiseks omandiõiguse ülevõtmisega või siis tasuliseks hoiustamiseks. Vaatamata läbirääkimistele ja vastastikusele huvile on praeguseks EÜSi vilistlaskogu jätnud asja katki, vastavalt suvisele kokkuleppele pidid nad arhiivile edastama nimekirja deponeerimisele kuuluvatest arhivaalidest.

Korrastatult vastuvõetud arhiivide kõrval tuleb igal aastal vastu võtta ka korrastamata arhiive, mille üleandmine toimub tavaliselt üleandja initsiatiivil. Aruandeaastal anti ajalooarhiivi üle Eerik Laidi vähesed järelejäänud dokumendid, mis muuhulgas sisaldasid huvitavat teavet Otto Tiefi valitsuse päästeoperatsioonide kohta. Halvas seisus saabusid EAÕK Jõõpre koguduse dokumendid, mille kohta saabus signaal Andrei Sõtsovi kaudu. Nimetatud arhivaalide säilitustingimused koguduses ei kannatanud kriitikat ja koostöös õnnestus nad arhiivi vastu võtta. Enne korrastamist ootab aga neid ees ülevaatamine ja konserveerimine säilitusosakonna poolt. Korrastamata saabus ka Teadusajaloo ja teadusfilosoofia Eesti ühenduse arhiiv, mille puhul üleandja ei saanud kahjuks vahetult head informatsiooni arhiivist ja tal lubati arhiiv kohale transportida ilma asutuste osakonnaga konsulteerimata. Hilisemad kontaktid on osutunud siiski konstruktiivseteks, mistõttu võib loota, et edasine ühenduse arhiivitöö sujub juba paremini.

Agaraks Rootsis asuvate arhiivide üleandjaks on osutunud David Papp, kelle kaudu saabusid arhiivi täiendused EAÕK eksiilis (fond nr 5355) arhiivile ja tema enda isikuarhiiv, mille üleandmist arhiivi vahendas Tatjana Šor. Rootsist võeti Eesti Rahva Muuseumi kontaktisiku Edgar Saare ja EELK Konsistooriumi arhivaari Janis Tobrelutsu vahendusel ka Norrköpingi Eesti organisatsioonide ja laulukooride (fond nr 5400) dokumendid. Lisandunud on üksikuid toimikuid ja arhivaale, mis on liidetud olemasolevate fondidega.

Arhiiviväärtuslike arhivaalide kogumine aastate lõikes

Korrastamine vastuvõtmise käigus. Korrastamata arhiivide korrastamine, nimistu ja arhiivikirjelduste loomine on arhivaar Maia Kase põhiülesanne. Tema töö tulemusel korrastati 2006. aastal vastu võetud täiesti lahtisest materjalist Aino Järvesoo (fond nr 5396), Robert Tasso (fond nr 5395) ja Meida ja Julius Ivane (fond nr 5398) arhiivid, samuti aruandeaasta jooksul vastuvõetud Eerik Laidi (fond nr 5401) ja Norrköpingi organisatsioonide ja laulukooride(fond nr 5400) arhiivid. Eerik Laidi arhiiv oli üleandmiseks teatud määral süstematiseeritud. Kokku on Maia Kase korrastustöö tulemusel kasutusse antud 419 korrektselt vormistatud ja pakendatud säilikut, kõik fondid on varustatud nõuetekohaste arhiivimoodustaja- ja arhiivikirjeldustega ning säilikud on kantud AISi.

Korrastamisega on tegelnud ka Ave Märjama, kellel on valminud käesoleval aastal Savastvere Rahvaraamatukogu Selts (fod nr 5397), lõpukorral on Oleg Roslavlevi (fond nr 5392) ja Tartu Muinsuskaitse Ühenduse (fond nr 5402) arhiivide korrastamine. Viimast kasutati ka õppevahendina Välis-Eesti suvekoolis praktilise töö käigus.

Lõpukorral on PI EKE Projekti (fond nr 5364) kalkade füüsiline korrastamine, mida teostab Aire Ambos. Aasta jooksul on sellest fondist hoidlasse paigutatud 130 arhiivikarpi.

Alustati Kaido Jaansoni arhiivi (fond nr 5377) korrastamisega, järge ootab tema poolt üle antud fotode korrastamine ja kirjeldamine. Kaido Jaansoni fondi kasutamine toimub ainult tema enda loal. Alustati Heiner Erendi poolt 2006. aastal üle antud Eesti skautluse tegevust Rootsis kajastavate dokumentide läbivaatamist.

Isikuarhiivide korrastamise ja kogumise küsimustes kohtuti ajalooarhiivi ruumides Tartu ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna töötajatega 27. aprillil. Asutuste osakonna töötajad Maia Kask ja Ave Märjama tutvustasid meie praktikat arhiivide korrastamise ja kirjeldamise osas, tutvustati AISi ja näidati Vahi tn hoidlaid.

Asutuste osakonna töötajate poolt korrastati, kirjeldati ja anti säilitamisele ja kasutusse 6 uut fondi. Korrastamata fonde või suuremaid lisandusi olemasolevatele fondidele on 2007. aasta lõpul 11, neist viiega on töö pooleli.

Tähtajalise säilitusväärtusega arhivaalid. Rahulikus tempos jätkub ka nõukogudeaegsete personalidokumentide kogumine. Üleandjateks on olnud vallavalitsused, kelle arhiivid on ülekoormatud, nt Suure-Jaani vallavalitsus kolme valla ühinemise tagajärjel, samuti Rõngu vallavalitsus. Mahukama arhiivi üleandja oli endine Tartu Kontrollaparatuuri Tehas, nüüd AS Tarkon, mille isiklikud toimikud olid juba 2004. aastal üle antud, nüüd lisandusid käskkirjad, isiklikud kaardid jm tööstaaži arvestamiseks vajalikud dokumendid. Tähtajalise säilitusväärtusega arhiivide kogumisel kasutati olemikontrolli teostajatena suveperioodil ka lepingulisi töötajaid.

Pärnu maa-arhiivi vahendusel ja survel asutusele anti üle Pärnu Masinatehase arhiiv, millel puudus õigusjärglane ja teatisi ei väljastatud. Kokkuleppel ruumide praeguse valdajaga organiseeris Pärnu maa-arhiiv transpordi Tartusse. Selle fondi olemikontrolli tegemine jääb tulevasse aastasse.

Tähtajaliste arhivaalide vastuvõtt aastate lõikes:

Kogumise ja kogude muudatuste paremaks haldamiseks oli 2007. aasta 1. poolaastal plaanis ajalooarhiivi fondiloendile aktide menetlemise funktsionaalsuse lisamine ja selle rakendamine fondide ja aktide statistilise andmete haldamiseks. Seoses ITosakonna töötajate tööülesannete ümberkorraldamise vajadusega vastava andmebaasi arendamine seiskus, ülesanne teostati aasta lõpuks praktikant R. Talviste poolt sellisel määral, et andmebaasi saab hakata sisestama 2008. aasta akte.

2. Säilitamine

Säilitusosakonna töövaldkonnad on kujunenud viimastel aastatel suhteliselt selgepiirilisteks ning jätkusid ka 2007. a. tavapäraselt — tegeldi avalike arhiivide ja arhiivimoodustajate säilitusalase koolitamise ning nõustamisega, arhiivide ohuplaneeringuga, arhivaalide säilitustingimuste parendamise, konserveerimise ja tagatis- ning kasutuskoopiate valmistamisega ning erialaste ekspertiiside teostamisega.
2007. aasta oli varasematega võrreldes mitmekesisem eelkõige koolitus- ja nõustamistegevuse poolest. Erakorralises ulatuses suurenes ka eraarhivaalide (omanik EELK) konserveerimise ja mikrofilmimise maht.

2.1. Üldised säilitusalased tegevused

Ajalooarhiivi korraldusel toimus Tartus Vatikani arhiivi konservaatori Enrico Flaiani vahapitserite konserveerimist käsitlev 3-päevane koolitus, kus osales 18 inimest kaheksast erinevast mäluasutusest.

Jaan Lehtaru ja Koidu Laur esinesid mitmetel rahvusarhiivisisestel ja arhiivimoodustajatele suunatud koolitustel ja teabepäevadel arhivaalide füüsilise korrastamise, arhiivitarvikute valiku, hoidlate kohandamise, ohuplaneeringu ja turvalisuse ning veekahjustustega dokumentide käsitsemise teemadel. Eve Keedus viis läbi pärgamendi kahjustumise põhjusi ja säilitamist käsitleva koolituspäeva erinevate mäluasutuste konservaatoritele ning mitmekuulise köitealase kursuse Tartu vangla vangidele, mis päädis vastava näitusega oktoobris Tartu Linnaraamatukogus. Jaan Lehtaru käsitles KUMUs toimunud konservaatoritele suunatud koolitusel raudgallustintide valmistamist, identifitseerimist, korrosiooniprobleeme ning konserveerimist. Samuti tutvustas Jaan Lehtaru Eesti Kunstiakadeemia restaureerimise eriala ning Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengitele konserveerimistalituse tööd. Tiia Nurmsalu ja Eve Keedus osalesid EELK Tartu praostkonna vaimulikele suunatud teabepäeva korraldamisel Tormas. Jaan Lehtaru, Koidu Laur ja Ruth Tiidor esinesid kogude säilitamist käsitleval teabepäeval väliseestlastele korraldatud suvekooli «Eestlaste kultuuripärand võõrsil» raames.

Balti arhiivijuhtide selleaastane kokkusaamine Saaremaal keskendus samuti säilitustemaatikale, mistõttu esineti seal mitme ettekandega rahvusarhiivi ohuplaneeringu, tindikorrosiooni, seisundiuuringute, säilitusstrateegia ning tagatisi- ja kasutuskoopiate valmistamise teemadel. Ülevaade Eesti praktikast arhiivipüsivate materjalide kasutamisel, konserveerimistööde dokumenteerimisel ja arhivaalide digiteerimisel anti ka Riias toimunud iga-aastasel säilitusspetsialistide nõupidamisel.

Ekspertidena teostati Mustvee vanausuliste koguduse raamatuvarade seisundianalüüs ning riigikontrolli vastavasisulise auditi raames Eesti arhiivraamatukogude teavikute hoiutingimuste hindamine.

Jaan Lehtaru koostas õppematerjali paberikonservaatoritele «Paberi omadused ja analüüsimeetodid» (väljaandja Ennistuskoda Kanut). Kai Tafenau kasutusosakonnast ja Ruth Tiidor toimetasid veebikõlbulikuks rahvusvahelise arhiivinõukogu üllitatud «Arhiivimaterjalide eksponeerimise juhise» eestikeelse tõlke.

Mitmed osakonna töötajad olid ekspertidena tegevad paber- ja köitekonservaatorite kutseeksami ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Eksami sooritas Eve Keedus, kes omandas IV taseme kutsetunnistuse nii paberi- kui ka köitekonserveerimise alal.

Koidu Laur osales ICCROMi korraldatud mäluasutuste riskihaldust käsitleval rahvusvahelisel koolitusel «Preventive Conservation: Reducing Risks to Collection» Rumeenias ning Küllike Pihkva kalkamaterjalide konserveerimise kursusel Berliinis. Jaan Lehtaru osales rahvusarhiivi esindajana COST projekti EnviArt töökohtumisel Kopenhaagenis ning Ruth Tiidor CENi tehnilise komitee TC 346 töögrupi koosolekul Milaanos.
Märkimisväärne aeg kulus 2008. aasta maikuus Tallinnas toimuva Balti konservaatorite VIII konverentsi ettekannete ja postrite ning näitusetööde ettevalmistamisele.

Iga-aastase tegevusena täiendati ja uuendati arhiivipüsivate materjalide soovituslikku loetelu ning analüüsiti maa-arhiivide hoidlate eelmise aasta keskkonnatingimusi. Tavapärase tegevusena toimus ka ajalooarhiivi ohuplaani uuendamine, arhiivimoodustajate (Jõhvi, Pärnu, Haapsalu ja Rakvere pensioniametid, Lääne politseiprefektuur) riskianalüüsidele ja ohuplaanidele arvamuse andmine ning arhiivipüsivate materjalide kasutamise osas nõustamine (Tartu kunstimuuseum, välisministeerium jt).

Vastavalt rahvusarhiivi säilitusstrateegias püstitatud töökavale viidi 2007. aastal läbi kaks seisundiuuringut, mis hõlmasid ajalooarhiivi kaardikogu ja tindikorrosioonikahjustusega arhivaale (fond 278). Kaardikogu seisundiuuringu teostasid hoiutalituse juhataja Kristina Teral ja konserveerimistalituse konservaator Küllike Pihkva. Seisundiuuringu läbiviimisel võeti aluseks hollandlaste UPAA-MD kohandatud metoodika. Tindikorrosioonikahjustusega arhivaalide uuringu teostas Jaan Lehtaru. Metoodika väljatöötamisel arvestati ajalooarhiivi kogude eripära ja olemasolevate konserveerimismeetodite rakendamise võimalustega. Mõlema uuringu tulemusi kajastab põhjalik aruanne ja koostatud on edasine tegevuskava.

Arhiivi infosüsteemis säilitusalaseid tegevusi hallata võimaldava tarkvaralahenduse ehk nn
S-mooduli tellimine ebaõnnestus. Enamiku IT firmade (OÜ Trillian Infosüsteemid, Codewiser OÜ, SOFTRONIC BALTIC AS) pakkumised osutusid kordades suuremaks kui eelarves oli planeeritud. Seepärast jäi sõelale väikefirma Hetk OÜ pakkumine. Paraku ei sujunud koostöö Hetk OÜga algusest peale, nii et lepingu sõlmimiseni ei jõutudki.

2.2. Arhivaalide säilitustingimuste parendamine

Hoiutalituses puhastati ja karbistati 24 021 säilikut, milleks vormiti pinnalaotustest 1571 karpi, 1282 mappi ja kasutati 3183 ümbrikut. Arhiivi vastuvõtmisel kontrolliti olemit ja vajadusel šifreeriti 9249 säilikut (V-fondid ja fond nr 5387 (EPA, 4880 säilikut)). Olemikontroll tehti järgmistele fondidele: fond 2840 (4306 s), fond 932 (6449 s), fond 933 (1547 s), fondi 1680 nimistud 1–3, fond 279 (775 s) ja fond 291 (9500 s), fondi 51 nimistu 1
I osa (2200 s), fondi 996 nimistu 4 (7165 s), fond 1117 (850 s). Topograafiaga seoti AISis
166 929 säilikut.
21.12.2007 seisuga on uurimissaali laenutatud kokku 18714 säilikut, neist Vahi tn hoidlast 1848.

Plaanivälise tööna osutus kõige töömahukamaks Liivi tn hoidlas 216 olnud fondide 279 ja 291 säilikute kolimine Vahi hoonesse ja väiksemate samas hoidlas olnud fondide kolimine teistesse Liivi hoidlatesse (kokku 185 riiulimeetrit) seoses vajadusega renoveerida see ruum töökabinetiks. 95% hoidlas olnud säilikutest vajas puhastamist ja ümbristamist. Karbistatult suurenes riiulimeetrite arv ligi kuuendiku võrra. Lisaks viidi Liivi hoidlast 215 Vahi hoidlasse järgmised fondid: 218, 568, 97, 100, 3283, 2971. Kolimisega seotud säilikute suuremahulise puhastamise ja karbistamise teostasid fondihoidjad ja konservaatorid.

Temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust mõõdeti kõigis ajalooarhiivi hoidlates üks kord nädalas ning näidud sisestati AISi. Hoidlaid koristati regulaarselt üks kord nädalas. Teostati korrosiooni põhjustavate tegurite (ka temperatuuri, valgustuse ja õhuniiskuse) mõõtmine hoidlas 211. Pilootkatse andis kaheldava väärtusega tulemusi, ettevalmistamisel on kordusmõõtmine. Samasugust katset on plaanis läbi viia veel mitmes teises hoidlas. Töös osales lisaks SOle veel ITosakond.

2.3. Avalike ja eraarhivaalide konserveerimine

2007. aastal oli konserveerimistalituse töös peamine rõhk arhivaalide ettevalmistamisel tagatis- ja kasutuskopeerimiseks ning eraarhivaalide omanike abistamisel.

Mikrofilmimiseks valmistati ette 11 ajalooarhiivi säilikut (549 lehte), digiteerimiseks
14 säilikut (333 ehitusplaani ja -projekti fondidest 2623, 3828 ja 335). Puhastati ja desinfitseeriti 130 hallituskahjustustega arhivaali. Eksponeerimiseks viiel erineval näitusel konserveeriti 70 arhivaali.
Ajalooarhiivi ja EELK koostööleppe alusel toimuvaks kogudustele kuuluvate arhivaalide mikrofilmimiseks konserveeriti 145 EELK koguduste (Põltsamaa Niguliste, Põltsamaa Kihelkonna, Laiuse Püha Jüri, Torma Maarja ja Kergu) säilikut. Lisaks puhastati ja desinfitseeriti Kuressaare Laurentsiuse koguduse 72 hallituskahjustustega köidet. Mõisakoolide projekti raames konserveeriti 7 Ruila koolile kuuluvat arhivaali.

Konserveerimistalituse tehnilist baasi täiustati kahe seadmega — Saksa firma BELO vaakumlaua ning Taani päritolu paberivalamismasinaga.

2.4. Tagatis- ja kasutuskopeerimine

Ajalooarhiivi pikaajaline koostöö Utah Genealoogia Seltsiga päädis 23.–27. aprillil toimunud külaskäiguga Salt Lake Citysse. Tagatisfonditalituse töötajate Benno Aavasalu, Urmas Märtini ja Raivo Velskrile lisaks võtsid reisist osa Ruth Tiidor ja Indrek Kuuben. Reisi eesmärk oli tutvuda tagatis- ja kasutuskoopiate tootmisel ja haldamisel kasutatavate erinevate tehnoloogiate rakendamise võimalustega täna ja tulevikus ning leppida kokku edasiste koostöösuundade osas.

Tagatisfonditalitus jätkas mitmete varasematel aastatel alustatud projektidega, mis kanduvad edasi ka 2008. aastasse. Tagatiskoopiaid mikrofilmil (kokku 228 000 kaadrit 2305 säilikust) valmistati jätkuvalt projekti EST TART3 ning fondi 402 (n 3) jaoks. Digitaalseid kasutuskoopiaid valmistati Tartu linna ehitusprojektidest (1446 kujutist) ja Saaga-kogu jaoks mikrofilmidest (~730 000 kujutist). 2007. aasta detsembris lõpetati mikrofilmide skannimisel lepingulise abitööjõu kasutamine ning jätkatakse üksnes koosseisuliste töötajatega. Selle otsuse tingis asjaolu, et saavutati kokkulepe Saagast puuduvate kujutiste soetamiseks 2008. aasta esimesel poolel Utah Genealoogia Seltsilt. Kasutusosakonna jaoks on Saagaga seotud töölõik hõlmanud eelkõige materjalide mikrofilmimiseks ja skaneerimiseks ettevalmistamist ja kirjelduste kontrollimist (Kalev Jaago ja Anne Maasikas).

2007. aastal alustas Eesti Rahvusraamatukogu mikrofilmimist kahe kaameraga, sellest lähtuvalt suurenes teenustööna filmide töötlemise ja kopeerimise maht, samuti lisandus olulises mahus lepingulise tööna mikrofilmimiseks materjale ka EELK kogudustest (18 000 kaadrit, 23 rulli). Mikrofilmide ilmutamise ja kopeerimise alal jätkus koostöö lisaks eelnimetatutele ka Eesti Kirjandusmuuseumi, Tallinna Linnaarhiivi ja riigiarhiiviga. Kokku ilmutati tellimustööna 848 ja kopeeriti 379 filmirulli. Mikrofilmide skaneerimist tellis
2007. aastal üksnes Eesti Kirjandusmuuseum (~31 000 kujutist).

Võrreldes varasemate aastatega kasvas jätkuvalt digitaalsete koopiate osakaal uurijatellimuste kogumahus (digifotokaamera — 2258 kujutist, lameskanner —1695 kujutist). Põhimõtteliselt on lõppenud paberil fotokoopiate, slaidide, fotonegatiivide ja teiste analoogkoopiate tellimine. Ainukese paberkandjana on säilitanud suure populaarsuse kserokoopia, mille tellimuste mahud ei ole aastate võrdluses oluliselt muutunud. Uurimissaali kaudu laekus 21. detsembri seisuga 778 kserokoopiatellimust (12 922 säilikulehekülge, 1469 mikrofilmilehekülge, 1591 raamatulehekülge) ja 1011 digikoopiatellimust.

2006. aastal tagatis- ja kasutusfondi mikrofilmide haldamiseks loodud andmebaasi sisestamine jätkus ka 2007. aastal, lisandus 22 600 kirjet.

Suureformaadiliste arhivaalide digiteerimiseks hangiti firma Oce laiformaatskanner ning mikrofilmide töötlemiseks AGFA FP505 ilmutusmasin. Uuendati ka fototehnikat, hangiti uus, senisest tunduvalt parema pildikvaliteediga digifotokaamera CANON EOS 1DS.

2.5. Arhivaalide digitaalne säilitamine

ITosakonna spetsialist Lauri Eskor on vastavalt tekkinud vajadustele uuendanud digiteeritud failide automatiseerimise töötlustarkvara (SPN). Tähtsamad uuendused on järgmised:
1) nõuded failinimedele on muutunud paindlikumaks, nii et sama süsteemiga saab hoida erinevate arhiivide erinevaid materjale (fotod, kaardid jne) ; 2) lõpetatud on koopiate tegemine plaatidele; 3) kasutusele on võetud kettamassiiv Novator, mis on arvutiga ühenduses 1Gb võrguliidese abil. Tänu nendele muutustele on ühe faili töötlemiseks kuluv aeg vähenenud ~30%.
Lauri Eskor on välja töötanud programmid, mis lihtsustavad statistiliste väljavõtete tegemist massiivis olevate materjalide kohta.

Lauri Eskor on mitmetest erinevatest kohtadest (Tallinna Linnaarhiiv ja riigiarhiiv) saabunud digiteeritud materjalid vastu võtnud, sobivasse vormingusse viinud ja süstematiseerinud.
Massiivis olevate materjalide haldamine on failide hulga suurenemisel muutunud keeruliseks ja aeganõudvaks. Haldustegevusi on palju: aasta alguses erinevate operatsioonide käigus kaduma läinud säilikute taastamine, aasta teises pooles puuduvate või loetamatute lehtede uuesti skaneerimine ja massiivi kandmine.

Kuldar Aas valmistas ette universaalse arhiveerimismooduli (UAM) hankedokumendid ja koordineeris digitaalarhiivi teatmestu arhitektuuri loomist.
Lisaks algatas Kuldar Aas andmebaaside arhiveerimise projekti idee ja osales aktiivselt digitaalarhiivibüroo loomisel.

3. Arhiivilt ühiskonnale

3.1. Veebipõhine juurdepääs arhivaalidele

Saaga — perekonnaloo digiteeritud allikate kogu
Kaks ja pool aastat kasutajatele avatud Saagast on kujunenud ootuspäraselt populaarne ja hinnatud kasutajakeskkond, mis pakub ööpäevaringset tegevust üha suuremale osale arhiivi klientidest. Nii jäävad Saaga arengus 2007. aastat märkima üha kasvav kasutajate hulk ja arhiivi klienditeeninduse iseloomu muutumine ja töömahukuse kasv ühelt poolt ning pidevad arendustegevused keskkonna täiendamisel teiselt poolt. Saaga keskkonnas on täna registreerunud 27 500 kasutajat, kellest korraga on aastalõpu seisuga tavaliselt päevasel ajal sisse loginud ca 150–200 uurijat.

Töötati välja ja käivitati Saaga uus veebiliides (Erik Uus). Uus versioon ei olnud vana versiooni täiendus, vaid nullist programmeeritud täiesti uus tarkvara. Peamised uuendused kasutajate jaoks olid: 1) Rahvusarhiivi infosüsteemis (AIS) leiduvate grupeerimistasandite kasutamine; 2) personaalsete eelistuste salvestamise võimalus; 3) pisipiltide tasand; 4) piltide ettelaadimine; 5) pildist tüki väljalõikamise võimalus; 6) pildi kontrastsuse muutmise võimalus; 7) mugavam viidete salvestamine.

Saaga kasutamine on aja jooksul intensiivistanud kasutajate tagasisidele vastamist. Nii on 2007. aasta jooksul vastatud ca 370le päringule, esimesel poolaastal tegeles vastuste vormistamisega Liina Lõhmus, aasta teisel poolel Maive Mürk, konkreetsete vastuste koostamisega on aga vähemal või suuremal määral seotud olnud veel paljud kasutusosakonna töötajad.
Digiteeritud arhivaalide pealkirjade õigsuse kontrollimise ja probleemsete kirjete parandamisega on aasta jooksul tegelenud Kalev Jaago.
Alates märtsist on Saagaga seotud küsimuste lahendamise ja tööde koordineerimise eesmärgil toimunud regulaarselt kasutus-, säilitus- ja ITosakonna töötajate koosolekud.

Teel virtuaalse uurimissaali poole — VAU-töörühm
Viimastel aastatel jõudsalt laienenud tegevus arhiiviteatmestu ja arhivaalide digiteerimisel ning erinevate andmebaaside loomisel on loonud eeldused rahvusarhiivi veebipõhise kliendikeskkonna ehk nn virtuaalse uurimissaali loomiseks, mis hõlmab nii e-teenindust,
e-teatmestut, e-sisu, e-suhtlust. 2006. aasta lõpus loodud rahvusarhiivi töörühm ei täitnud küll esialgselt püstitatud eesmärki jõuda rakenduse testversioonini, kuid sellegipoolest võib tehtud tööd lugeda kordaläinuks.
Töörühma tegevuse käigus tekkiva teabe haldamiseks loodi (Erik Uus) vastav veebileht: ww.eha.ee/vau. Alustati arhiivi kliendikeskkonna vajaduste analüüsist, mille alusel pandi paika VAU põhistruktuur. Väiksemates töörühmades jätkati põhistruktuuri komponentide edasist täpsemat määratlemist ja analüüsi, mille põhjal koostati ITosakonnas kasutuslugude diagrammid. Süsteemidisaini käigus realiseeris ITosakond kasutuslood konkreetsete ekraanivormidena (ca 400), mis moodustavad lõviosa potentsiaalsele teostajale esitatavast lõppdokumendist. Aasta lõpuks saadud pakkumiste põhjal (arvestatavad pakkumised tegid Hansanet OÜ ja MQ Consulting OÜ) otsustati jagada tellimus kaheks: VAU põhilahendusest eraldi soetatakse kõikide RA veebide haldamiseks vajalik sisuhaldustarkvara.

Digisisu portaal ja Estica-projekt
Aasta-aastalt on suurenenud vajadus lisaks genealoogilistele allikatele teha veebis kättesaadavaks ka muud arhivaalide liigid. Saaga uue veebiliidese alusel arendas Erik Uus välja Digisisu portaali, mis võimaldab moodustada, hallata ja välja näidata digiteeritud materjalide erinevaid kollektsioone, kusjuures spetsiaalse haldusliidese abil saab kirjeldada ka neid materjale, mis ei kuulu rahvusarhiivi infosüsteemi (AISi). Vastav lahendus on vajalik ka nt väljaspool Eestit asuva Eesti-arhiiviainese veebikasutusse toomiseks. Kuna vastavate materjalide kasutamine uurijate poolt on arusaadavalt raskendatud ja kulukas, käivitati
2007. aasta kevadel sihipärasem tegevus, nn Estica-projekt «Eestiainelised materjalid välisarhiivides». Projekti tulemusena koondatud aines avatakse avalikkusele 2008. aasta jaanuaris.

Tegevus toimus kolmel suunal:
1) Andmete koondamine ja kirjelduste täiendamine. Varasematel aastatel mitmesuguste ekspeditsioonide käigus välja selgitatud välisriikide arhiivides leiduvate Eesti-aineliste materjalide kohta tehtud väljakirjutuste kokkukoondamist ning täiendavate andmete kogumist alustas Kersti Lust. Aasta lõpuks sisaldab vastav andmebaas ca 26 000 kirjet Läti ja Venemaa arhiivides säilitatavate arhivaalide kohta. Sisestustööd jätkuvad ka 2008. aastal. Lisaks mainitule on tööd olnud Taani Riigiarhiivis ja Läti Riiklikus Ajalooarhiivis säilitatavate Eesti-aineliste materjalide kirjeldamisega (Kalev Jaago, Tõnis Türna).
Toimusid mitmed ekspeditsioonid Lätti ja Venemaale, milles osalesid lisaks projekti põhitäitjale Kersti Lustile (4 ekspeditsiooni Riiga ja 1 Peterburi) ka Tatjana Šor (16.04.–27.04. Peterburis), Lea Teedema ja Kadri Tooming (19.03.–23.03. Riias, 14.10–19.10 Peterburis), Tiiu Oja (06.10.–20.10. Moskvas) ning Kalev Jaago, Kai Tafenau ja Jelena Vammus (14.10–19.10 Peterburis). Seoses magistriõpingutega külastas Kadri Tooming veel vahemikus 7.07–25.07 Moskva Ajaloo Keskarhiivi, Tjumeni oblasti riiklikku arhiivi Tjumenis ja Tjumeni oblasti riiklikku arhiivi Tobolskis, tehes ka väljakirjutusi arhiivi tarbeks. Mitmed nimetatud välislähetused leidsid rahastamist Haridus-ja teadusministeeriumi rahvuskaaslaste programmist.
2) Digikoopiate soetamine. Vastavalt 2007. aasta kevadel saavutatud kokkuleppele esitati aasta lõpul mikrofilmitellimus Venemaa Riiklikule Vanade Aktide Arhiivile 18. sajandi
Lõuna-Eesti adramaarevisjonide materjalide soetamiseks (4 raamatut). Samuti digiti Vello Helki poolt arhiivile saadetud mikrofilmikoopiad Taani Riigiarhiivis asuva Saaremaa rüütelkonna arhiivi kohta. Läti Ajalooarhiiviga sõlmitud koostööleppe tulemusel õnnestus Digisisu portaali täiendada Lätis säilitatavate meetrikamaterjalidega (4512 kujutist).
3) Kasutaja- ja haldusliidese projekteerimine (Erik Uus), mis võimaldab ajaloolastel endil andmeid Exceli failidest andmebaasi importida. Teostus telliti füüsilisest isikust ettevõtjalt Tamar Parmult. Erik Uus hiljem veel täiendas programmi vastavalt tekkinud vajadustele.

3.2. Andmebaasid

AIS
21.12.2007 seisuga on arhiivi infosüsteemi AIS sisestatud ca 1 797 000 säilikut ehk 92% ajalooarhiivi säilikute koguarvust. 2007. aasta jooksul sisestati 293 566 ühikut. Arhiiviväärtusega arhivaalidest on sisestamata ca 142 000 säilikut. Eeldatavasti jõutakse need sisestada 2008. aasta esimesel poolaastal. Keskmiselt töötas aasta jooksul igakuiselt 10–14 sisestajat. Summaarsete ja gooti kirjas nimistute sisestamisega tegeles Oliver Pagel, fondi 858 (Eestimaa Ülemmaakohus) omaaegseid asjaajamisnimistuid sisestasid Reet Hünerson ja Sven Lepa. Sisestamistöö juhendamise, nimistute ettevalmistamise ja jooksva kontrolliga tegeles põhiliselt Anne Maasikas, nimistuid aitasid ette valmistada ka Tatjana Šor, Tiiu Oja ja Lea Teedema.
Jätkus varasematel aastatel sisestatu järelkontroll (topeltkannete likvideerimine, valede sarjade alla paigutatud säilikute ümbertõstmine ja vigaste kirjete parandamine). Kihelkonna- ja vallakohtute kirjete kontrolliga tegeles töövõtulepingu alusel Birgit Nurme. Jooksvaid parandusi AISi tegid kõik teatmetalituse arhivaarid ning samuti ka teenindustalituse töötajad.
Sisestada on jäänud umbes 30 fondi nimistud, enamjaolt sellised, mis nõuavad sisestajatelt saksa keele oskust. Prognoosi kohaselt lõpetab Ajalooarhiiv oma nimistute sisestamise 2008. aastal.

Jätkus arhiivi infosüsteemi andmebaasi ja andmevahetuse administreerimine Olga Kislitsina poolt. AISi on üle kantud uued nimistud. Käesoleval aastal on täiendatud ajalooarhiivi veebiliidest, kuhu on lisatud hoidlate statistika. Regulaarselt on tehtud statistilisi aruandeid. Vajadusel on tehtud andmete korrastustöid.
Eraldi väärib veel äramärkimist Liivimaa revisjonide andmete ülekandmine AISi (fondid 1864, 1865).
Suurem ühekordne töö oli ajalooarhiivi AISi andmebaasi üleviimine (Olga Kislitsina) uuele tehnilisele platvormile (Sybase ASA 9).

Tartu projektid (Tiiu Oja, Lea Teedema)
2007. aastal ITosakonna poolt tehtud veebiversiooni uuendused on kasutajale muutnud andmete leidmise baasist tunduvalt kergemaks. Andmebaasile on lisatud ka projekti digikujutused, lisati uus otsinguvõimalus — omanik 1940. aastal.
Andmebaasi lisati Tartu Kammerkohtu fondis (fond 3828) olevate projektide andmed ja lõpetati fondis 2623 (Tartu Linnavalitsus) leiduvate projektide andmete kontrollimine ja parandamine. Digiteeritud on Tartu eeslinna politseijärelevaataja fondis leiduvad projektid. Kuna projektid ise on restaureerijate töölaual, siis ootab digipiltidele kirjelduste lisamine oma järge. Jooksvalt tegeldi teistes fondides leiduvate Tartu ehitusprojektide väljaselgitamisega. Nimekiri on koostatud Tartu magistraadi (fond 995) fondis leiduvate projektide kohta.

Kaardiprojekt (sisestaja Terje Eha (TVL), vastutaja Tiiu Oja)
Detsembri alguseks on läbi vaadatud 5800 Võru Kinnistusameti fondis (fond 3416) leiduvat Petserimaa kinnistusüksuste toimikut. Nende vahelt on leitud 1800 kaarti ja need ka andmebaasis kirjeldatud. Lisaks on andmebaasi sisestatud juhuslikke kaardileide eri fondidest, sh ka kümmekond 17.–18. sajandist pärinevat kaarti, mis on leitud fondidest 858 ja 1224.

Kinnistute andmebaas (sisestaja Reet Hünerson (TVL), vastutaja Kalev Jaago)
Lõpetati Liivimaa kubermangu mõisate 1889. aasta kohtureformijärgsete andmete sisestamine. Alustati Eestimaa kubermangu mõisate kohtureformieelsete andmete sisestamist (alates 1800) kinnistusraamatute põhjal. Jooksvalt on korrastatud Vello Naaberi mõisate kartoteeki. Parandatud ja täiendatud on varem sisestatud andmeid.

Aadlivappide andmebaas (Tiiu Oja)
Ajalooarhiivi kogudes leiduvate aadlivappide andmebaas (http://www.eha.ee/vapid/) jõudis esitluseni 16. mail, arhiivi sünnipäeval. Andmebaasi toimetas Kai Tafenau, selle käigus korrastati struktuur, kontrolliti sisuliselt ja toimetati keeleliselt kõik andmebaasi väljad.

18. sajandi adramaarevisjonide andmebaas (Kersti Lust)
Valmis andmebaasilahenduse esialgne kujundus, lõppes vakuraamatute andmete keeleline korrektuur, toimetamist vajavad veel inkvisitsiooniprotokollid. Veebipõhise otsingusüsteemi lõi Urmas Tamm.

Luteri koguduste personaalraamatute nimeregister
Valmis uus täiendatud versioon (Erik Uus), mis 1) võimaldab otsingut filtreerida ka maakonna järgi; 2) võimaldab moderaatoril andmeid parandada; 3) võimaldab kasutajatel lisada nimede juurde viiteid Saaga piltidele.
Olga Kislitsina on regulaarselt kandnud üle andmeid «Luteri koguduste personaalraamatute nimeregistrisse»; samuti on ta teinud andmebaasi struktuuris väiksemaid täiendusi, mis olid vajalikud kasutajaliidese edasiarendamiseks.
Samuti on Olga Kislitsina uuendanud Filmiarhiivi infosüsteemi andmemudelit ja veebiliidest.

3.3. Klienditeenindus

Aruandeaastat klienditeeninduses ilmestas ühelt poolt kasvav digitaalne mõõde ja teiselt poolt arhiivi töötajate osalemine erinevate rahvusarhiivi klienditeenindust parendavates ja arendavates projektides, olgu siinkohal nimetatud elektroonilise kliendimooduli, VAU e. virtuaalse arhiivi uurimissaali loomise, teenusstandardite koostamise ning kauglaenutuse korra väljatöötamise töörühmad. Rahvusarhiivi klienditeeninduse standardi ning vastava rakenduskava väljatöötamiseks 2006. aastal loodud töörühma tööd juhtis teenindustalituse juhataja Helina Tennasilm. Standard kiideti heaks RA nõukojas ning jõustub 2008. aasta algusest.

Esimesel poolaastal tegeles klienditeenindusega uurimissaalis põhiliselt kolm ning valve- ja kliendilauas samuti kolm töötajat, alates juulist lisandus uurimissaali üks täiendav töötaja. Puhkuste ajal oli klienditeeninduses abiks Laura Allikvee (18.06–17.08.07) lepingu alusel. Laupäeviti on uurimissaalis töötanud Maie Henberg ja Anne Maasikas, ajutiselt ka Ene Liiva. Alates novembrist ei osale Raissa Viira enam öövalvetes, mistõttu on öövalved täielikult haldusosakonna kanda. Töötajate töö tõhustamiseks paigaldati sügisel uurimissaali värvilised jälgimiskaamerad.

Arhiivipäringud
28. detsembri seisuga on kasutusosakonna töötajad koostanud vastused 1359 arhiivipäringule, mis jagunevad järgmiselt: tööstaažialased — 791, biograafilised — 293, temaatilised — 134, omandiõiguslikud — 141 päringut. Lõviosale päringutest (1087) on vastanud teenindustalituse töötajad, millest 668 on vormistatud teatise/kaaskirjana ning 267 infokirjana. Ülejäänud päringutele on vastused koostanud teatmetalituse töötajad, kellest on kõige rohkem teatistele-infokirjadele vastamise ja samuti uurijate konsulteerimisega seotud olnud Tatjana Šor (lahendanud 139 päringut). Töömahukamatest päringutest võiks välja tuua ülevaate koostamise Toompea lossi puudutavatest säilikutest (Tiiu Oja) ning USAs ettevalmistatava Kreenholmi manufaktuuri käsitleva kogumiku jaoks materjalide ettevalmistamise (Tatjana Šor).
Kokkuvõttes on esitatud kõige enam päringuid tööstaaži kohta, nendele järgnevad biograafilised ning omandiõiguslikud teatised.
Päringute vastuvõtmise ning registreerimisega on tegelenud Maie Henberg, Ene Liiva ja Raissa Viira.

Uurimissaali külastused
Uurimissaali külastatavus näitas ka 2007. aastal langustrendi. Kui 2006. aastal külastati uurimissaali 7018 korral, siis 2007. aasta 21. detsembri seisuga on vastav arv 6300. Olulisima tegurina võib siin kindlasti välja tuua alternatiivse Saaga-keskkonna üha kasvava kasutatavuse, mistõttu paljudel juhtudel ei tarvitsegi enam uurijatel arhiivi kohale tulla. Viimase viie aasta tagasivaates on uurimissaali külastuskordade arv vähenenud ligikaudu 1000 võrra aastas. Ehkki uurimissaalis registreeritud uute uurijate arv on veidi kõrgem kui eelmisel aastal, on ka see pikemas tagasivaates langemas.

Kuude lõikes jaotus uurimissaali külastatavus enam-vähem ühtlaselt (keskmiselt 500 külastust kuus), kõige rohkem külastajaid (842) oli 2007. aastal märtsis, kusjuures aasta lõikes rekordiliselt külastas uurimissaali 7. märtsil 47 uurijat. Võrdluseks võib öelda, et
2006. aastal külastati uurimissaali enim novembris (842).
Selgelt on langenud aga mikrofilmide lugemissaali külastatavus, keskmiselt kasutab mikrofilmilugereid vaid 2–3 inimest päevas.
Laupäeviti on uurimissaali külastanud aasta lõikes keskmiselt 10 klienti.
Enim välisuurijaid on olnud Saksamaalt ja Rootsist, edasi tulevad päritolumaade pingereas Soome, Venemaa, USA, Austraalia ja Läti.

Uurimisteemade esikolmik on püsinud juba aastaid muutumatuna: kolme populaarsema uurimisülesandena esinevad endiselt genealoogia, teadustöö ning õppetöö. Kõikide registreeritud uurijate andmete põhjal on uurimistööde eesmärgid jaotunud järgmiselt:

Tellimused
Uurimissaali tellimuste arv on püsinud võrreldes eelmise aastaga enam-vähem samas suurusjärgus: 21.12.2007 seisuga on esitatud 3606 tellimust ning saali toodud 18 090 säilikut.

Kauglaenutus
Kauglaenutuste osas on aasta vältel tõusnud ajalooarhiivist rigiarhiivi tellitud säilikute arv. Tänavu on vormistatud 92 laenutust, eelmises aastal oli see arv 60. Säilikuid on laenutatud eelkõige riigiarhiivi, samuti ka Pärnu maa-arhiivi. Laenutuste kasvu põhjuseks on huvi AISi kaudu leitavate arhivaalide vastu.
Riigiarhiivist on esitatud ajalooarhiivi 119 kauglaenutustellimust (2006. aastal 136 laenutust).
Näituste tarbeks on vormistatud 6 deponeeringut: Eesti Arhitektuurimuuseumi (2 näitust),
TÜ kunstimuuseumi, Tallinna linnaarhiivi, Fraternitas Esticale ja Eesti Tervishoiu Muuseumi.
Aasta lõpuks valmis rahvusarhiivi kauglaenutuse kord, mille tarbeks koostati kauglaenutusse mitteväljastatavate säilikute näidisnimekiri.

Koopiatellimused
Koopiatellimusi esitati pisut vähem kui eelmisel aastal, suurusjärk (ca 2000) on aga siiski üldjoontes sama. Sagenenud on seejuures juhtumid, kus tellitakse koopiaid säilikut nägemata, konsulteerides vaid telefoni või meili teel saalitöötajatega.
Isepildistamise meelespeasid on täitnud 185 uurijat.

3.4. Raamatukogutöö

Aruandeaasta jooksul tegid raamatukogutööd Tiina Valgma ja Jelena Vammus.
2007. aasta algul oli raamatukogus arvele võetud 200 340 arvestusühikut.
2007. aasta lisandus umbes 1300 eksemplari, seega 1000 võrra vähem kui 2006, mil tänu Uno Hermanni personaalkogu soetamisele lisandus 2341 eksemplari. 2007. aastal lisandunud personaalkogud (Aino Järvesoo, Oleg Roslavlevi ja Vello Helk) ning Jõõpre koguduse raamatud ja ajakirjad olid kokkuvõttes tunduvalt väiksemad.
2007. aastal lisandus raamatuid ja jätkväljaandeid ca 940 eksemplari, perioodikat 165
ning pisitrükiseid 200 nimetust.
Saamisviisi järgi liigitades osteti 271 eksemplari raamatuid ja jätkväljaandeid,
annetustena ja muul teel saadi trükiseid ning audiovisuaalteavikuid 1014 eksemplari.

Laenutusi vormistati raamatukogust 2500, neist uurimissaali poolt 800. Lugemissaali laenutuste arv on juba mõned aastad kõikunud 700 ja 800 vahel. Raamatuid laenutas 173 lugejat (eelmisel aastal 180), neist 97 uurimissaali külastajat ja 73 oma töötajat.

Jooksvate töödena jätkus trükiste rekataloogimine andmebaasi URRAM ning raamatute kataloogimine, samuti uute raamatute arvelevõtmine ja töötlemine, lugemissaalile teatiste tegemine pikendamist vajavatest trükistest ning eestikeelse uudiskirjanduse jälgimine ja vajalike trükiste komplekteerimine.

URRAM-sse sel aastal tehnilisi täiendusi ei tehtud, küll aga esitati konkreetsed ettepanekud töö käigus ilmnenud vigade parandamiseks ja uute täienduste saamiseks, millele saadi URANIAst konkreetne hinnapakkumine. Aasta jooksul on sisestatud ca 8000 eksemplari kirjed. Lõppes Herbert Ligi personaalkogus olevate trükiste kataloogimine, jätkub teiste fondide trükiste rekataloogimine.
Alates oktoobrist tegeleb raamatulao haldamisega Jelena Vammus.

3.5. Korrastamine ja kirjeldamine

Fondiloend (Lea Teedema)
Pidevalt on toimunud fondinimetuste korrastamine ja lisamaterjalide sisestamine vastavalt arhiivijuhi 3. osa artiklite toimetamisjärjele. Täpsustatud on fondide pealkirju. Tehnilise uuendusena on nüüd võimalik üleminek otse fondiloendist AISi, et tutvuda väljavalitud arhiivifondi säilikute pealkirjadega.

Jooksev korrastustöö
Vastavalt omavahelisele tööjaotusele teatmetalituse ja asutuste osakonna vahel arhivaarid plaanipärase korrastustööga ei tegelnud, külla aga tegeldi mitmesuguste nn sabade juurdeliitmisega. Aegade jooksul mujalt arhiividest saadud säilikute koopiatest ja mikrofilmidest moodustati fond 5393 «Estica kollektsioon», kuhu on praeguseks liidetud Taani Riigiarhiivist, Rootsi Riigiarhiivist, Rootsi Sõjaarhiivist ja Bremeni Muuseumiühingu raamatukogust saadud koopiad. Kollektsiooniga tegelesid Tiiu Oja ja Kalev Jaago.

Arhiivijuht
3. osa artiklite toimetamine on jõudnud lõpukorrale. Toimetamisprotsessi on aeglustanud ja muutnud selle keeruliseks mitmed asjaolud: kirjeldamist vajavate fondide suur hulk ja sellest tulenev lai autorite ring; suurest autorite hulgast tulenevad ühtlustamisprobleemid; kirjeldatavad fondid on väga paljudel juhtudel väga väikese säilikute arvuga ja fondimoodustaja tegevuse kohta on raske andmeid leida; fondides olevad materjalid käsitlevad väga erinevaid eluvaldkondi ja toimetajal tuleb toimetamisprotsessis ennast nende kõigiga kurssi viia. Palju meelehärmi on toonud omaaegne korrastuspoliitika, mille tulemusena ei vasta fondi nimi tihti fondis tegelikkuses olevale materjalile.
Arhiivijuhi 1. osast väljajäänud artiklite kirjutamisega tegeles Kadri Tooming.
Alustatud on ka arhiivijuhi 4. osa — mõisa- ja isikufondide teatmiku — sisulist ettevalmistust, suur osa artiklitest on autoritele laiali jagatud.

3.6. Ühiskonna arhiiviteadlikkuse tõstmine

Arhiivipedagoogika
Arhiivisiseste arhiivipedagoogikaga seonduvate tööülesannete täpsustamiseks ja paremaks koordineerimiseks koostati töövoogude tabel, mida on võimalik edaspidi vaadata ja täita aadressil G:\arhiivipedagoogika.
A-õppe koolituskava täitmisel viis Edith Seegel arhiivis kohapeal läbi 7 teematundi, väljaspool maja 12 teematundi. Arhiivi külastanud õpilastele on allikatest tutvustatud vallakohtute toimikuid, õpilaste kohta käivaid materjale arhiivifondides jne. Väljaspool arhiivi läbi viidud teematunnid on olnud üldiselt arhiivi tutvustavad ja vastava piirkonna ajalugu puudutavaid eestikeelseid arhivaale käsitlevad. Teematundide jaoks on välja otsitud erineva raskusastmega allikaid ning koostatud töö- ja tagasisidelehed. Arhiivipedagoogilist tegevust on tutvustatud ajalooõpetajate listi kaudu, avaldatud artikkel Õpetajate Lehes ning algatatud lingi lisamine EASi kodulehele.
Arhiivis toimus teabepäev Elva õpetajatele (läbiviijad Edith Seegel ja Lea Teedema), mille sisuks oli ekskursioon ning andmebaaside ja õpilastele jõukohaste allikate põhjalikum tutvustus.
Arhiivis töötasid aasta jooksul ka mitmed praktikandid. Jaanuaris töötas fotolaboris töövarjuna Rhoda Vaiksaar Mart Reiniku Gümnaasiumist, kevadisel koolivaheajal toimus arhiivis Lille maja kevadmalev 4 õpilasele. Õpilased tutvusid arhivaaride töö ja hoidlatega, koostasid kirjeid raamatukogus ja kopeerisid säilikuid. Viljandi Kultuuriakadeemia praktikandid (3) töötasid arhiivis 26.–27. septembril ja 30. oktoobrist 1. novembrini.
Publitseerimistalituses oli praktikal kutsehariduskeskuse õpilane Valli Murel, esimeses etapis (september–oktoober) tutvus ta raamatukogu juures URRAMiga, teises etapis (november–detsember) on tema ülesanne skannida ning veebistada Eesti Riigi Keskarhiivi toimetised.
Arhiivikooli kodulehele lisandus aasta vältel jooksvalt värsket infot ja uusi allikaid õpilastele iseseisvaks uurimiseks, samuti uued näitused mõisakoolide rubriiki. Aasta lõpuks lisandub kodulehele ka veebipõhine mälumäng vappidest (programmeerija Urmas Tamm). Samuti on kujunduslikult ette valmistatud õpilastele suunatud mapp, mille lõppversioon valmib 2008. aastaks.
Pärimusküsitluse «Võim Eestis» tööde hindamisega olid seotud Edith Seegel ja Kalev Jaago.

Mõisakoolide projekt (Edith Seegel, Janet Laidla (TVL))
Aprillis külastas arhiivi kultuuriministeeriumi mõisakoolide riikliku programmi nõukogu. Analüüsiti tehtud töid ning lepiti kokku edasised plaanid. Aasta alguses jätkus töö eelmisel aastal pooleli jäänud Albu voldikuga.
2007. aasta esimesel poolel toimus töö Suure-Kõpu põhikooli ja Puurmanigümnaasiumiga, nende tarbeks koostati stendinäitused ning voldikud.
Puurmani õpetajad ja õpilased külastasid arhiivi, lepiti kokku edasised töökavad ja tutvustati arhiivi ja nende mõisakooli kohta käivaid arhivaale. Puurmani gümnaasiumis toimusid kolmel erineval päeval arhiivitunnid erinevate klasside õpilastele. Puurmani õpilastele on paljundatud materjale uurimistööde tegemiseks ning neid ka juhendatud.
2007. aasta teises pooles jätkus töö Ruila ja Tõstamaa kooliga. Augustis külastasid nende koolide direktorid ajalooarhiivi ja lepiti kokku edasised tööplaanid. Arhiivi poolt külastasid septembri alguses Ruilat ja Tõstamaad Edith Seegel ja Janet Laidla, tutvudes koolides leiduva ajalooalase informatsiooniga.
2007. aasta lõpuks lõpeb töö stendide tekstidega ning näitusematerjalid liiguvad kujundaja kätte. Ruila ja Tõstamaa koolide õpilastele on välja otsitud materjalid kodukoha kohta uurimistööde kirjutamiseks.

Avalikud üritused
Ajalooarhiivi preemia väljaandmise paremaks reguleerimiseks koostati ja kinnitati preemia statuut, millele järgnes preemiakonkursi väljakuulutamine aprillis ning pidulik väljaandmine septembris. Väljavalituks osutus Sven Lepa bakalaureusetöö «Kingstoni hertsoginna ning Voka ja Toila mõisad aastatel 1781–1806». Preemia väljaandmise päeval toimus arhiivis ka rebaspäev TÜ ajaloo esmakursuslastele ning avati näitus.
Suuresti kasutusosakonna töötajate kanda oli ajalooarhiivi sünnipäevaürituse korraldamine 16. mail, mil esitleti värskeid trükiseid ja aadlivappide andmebaasi, avati «Postimehe»juubelinäitus ning esmakordselt toimus ka tublimate töötajate premeerimine.

Ekskursioonid
Aasta jooksul viidi läbi 55 ekskursiooni. Peamised läbiviijad olid Edith Seegel, Kalev Jaago, Tõnis Türna ajalooarhiivist ning Birgit Kibal arendusbüroost. Ekskursioonide arv on viimastel aastatel jõudsalt kasvamas.

Veebihaldus
Ajalooarhiivi veebi nn pinnapealse osa haldamine on nii nagu varemgi Helina Tammani tööülesanne. Aasta algul oli küll plaanis võtta veebi korrastamine tõsisemalt käsile, mitte piirduda vaid lisamiste-kohandamistega, aga ülerahvusarhiivilise VAU-projekti käivitamisega jäi see töö seisma, kuna ei olnud selge, milline üldse struktuuriüksuste oma veebilehtede saatus on.
Veebistati venekeelne Tuna (Helina Tamman).

3.7. Teadus- ja publitseerimistöö

Mitmeaastased teadusprojektid
Lõpule jõudis rahvusvaheline projekt «Baltic Connections», Kersti Lusti panus Eesti-poolse projektijuhina kogu ettevõtmise õnnestumisse oli väga suur. Lisaks Eestis leiduvate arhivaalide väljaselgitamise ja kirjeldamise koordineerimisele, kirjeldamisele ja tõlkimisele käis Kersti Lust ka Peterburis huvipakkuvaid arhivaale välja selgitamas ja kirjeldamas ja osales aktiivselt väljaande toimetamises. Kogu projekt päädis meeleoluka lõpukonverentsiga Kopenhaagenis 29.–31. oktoobril 2007.

Eesti merelinnade 17./18. sajandi sadamaraamatute projekt algas 2003. aasta veebruaris, eesmärk on muuta Pärnu, Narva ja Tallinna sadamaraamatud — rahvusvaheliselt hinnatud majandusajaloo allikas — laiemale huviliste ringile kättesaadavaks. Projekti põhitäitja on Katre Kaju. Pärnu linnatolliraamatud 1764–1782 on 2006. aastal vormistatud elektroonilise publikatsioonina (http://www.eha.ee/raamatud/sadamaraamat/parnu.htm). 2007. aastal kontrollis Katre Kaju Kaarel Vanamöldri poolt sisestatud Narva raamatuid, praeguseks on üle vaadatud 1,5 tolliraamatut.

Enn Küng oli jätkuvalt tegev ka materjalide kogumisega eeldatavalt 2008. aastal (taas)käivituva projekti «Piiskop Joachim Ihering ja tema ajastu (1638–1657)»jaoks.

Publikatsioonid
Aasta jooksul ilmus 4 trükist ja üks veebipublikatsioon:
1) E. Jansen. Eestlane muutuvas ajas
2) RA tegevuse ülevaade 2005–2006
3) EAA toimetised 15 (22). Hilisstalinistlik Eesti NSV
4) Sarja «Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost»5. osa:
J. Mõttus, E. Kippel. 2. jalaväepolgu ajalugu
5) Arhiivimaterjalide eksponeerimise juhis (veebis)

Ea Janseni monograafia ilmus juunis (toimetajad Jaanus Arukaevu, Helina Tamman, Tõnu-Andrus Tannberg; kujundaja Kalle Müller/Momo). 28. novembril toimus Ajaloo Instituudis Ea Janseni mälestuspäev, kus tema õpilased ja endised kolleegid kõnelesid ja meenutasid Ea Jansenit ja koostööd temaga ning esitleti ka raamatut.

Plaaniväliselt toimetas Kai Tafenau «Arhiivimaterjalide eksponeerimise juhise» (veebiväljund Helina Tamman: http://www.eha.ee/raamatud/eksponeerimine.htm). Tõlke madala kvaliteedi tõttu ei saanud piirduda keeletoimetamisega, vaid kohati tuli tekst uuesti tõlkida.

Trükist ilmus sarja «Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost»5. osa:
J. Mõttus, E. Kippel. «2. jalaväepolgu ajalugu». Sarja järgmise osa käsikiri on valmimas.

Tööplaanis olnud Arvo Teringu monograafia «Eesti-, Liivi- ja Kuramaalt pärit tudengid...» (SAHE) kaante vahele ei jõudnud (toimetaja Katre Kaju), aga trükikotta selle aastanumbri sees ehk siiski. Küljendaja (Aage Raud) oli hädas tehniliste probleemidega, kuna publikatsioon kasvas oodatust mahukamaks, probleemide ületamine võttis aga omakorda aega. Raamat ilmub 2008. aasta alguses.

Christian Kelchi «Continuatsion»on toimetaja Kai Tafenau laual. Töö lõpetamine lükkus uude aastasse osalt selle aasta jooksul lisandunud tööde tõttu, osalt tõlkija Ivar Leimuse palvel. Praeguseks on Kai Tafenau teksti ühe korra läbi lugenud ja parandanud, selle käigus on selgunud vajadus (kohati) tõlget originaaliga võrrelda, et tagada tõlke sisuline täpsus. Chr. Kelchi «Liivimaa ajaloo»kordustrükki otsustati praegu mitte teha.

Näitused
Teist aastat järjest ei ole näitusi täpselt ette planeeritud, nende tekkimine ja toimumine sõltub suuresti entusiasmist, võimalikust tööajast, tekkivatest ideedest ja ka koostööpakkumistest.
2007. aastal toimus arhiiviruumides kokku kolm näitust, neist kaks arhiivitöötajate ettevalmistatud dokumendinäitust. Kolmandana eksponeerisime alates septembrist esimese ja teise korruse galeriis Kaarel Vanamöldri ettevalmistatud plakatinäitust «Eesti ajalugu vene õppekeelega põhikoolidele».

Aasta alguses (kuni aprilli lõpuni) oli vaadata väljapanek «200 aastat ümbermaailmareisist Adam Johann von Krusensterni juhtimisel» (avamine 7. detsembril 2006). Näituse valmistas eelmisel aastal sisuliselt ette Terje Lõbu TÜ Ajaloomuuseumist, ajalooarhiivi väljapanek oli muuseumi näitusele täienduseks. Vestibüüli vitriinidesse oli välja pandud valik originaalidest, mida oli kasutatud muuseumis eksponeeritud postrite illustreerimiseks. Lisaks näitasime koridorigaleriis valikut graafilistest lehtedest koopiatena. Arhiivi poolt korraldas näitust Helina Tamman.

16. maist septembrini oli arhiivis vaadata näitus «Postimees 150». Vitriinidesse oli välja pandud Postimehega seotud arhivaale: asjaajamisteateid, omaaegseid kaastöid, originaalfotosid ja kõike muud, mis ajalehe tegemiseks vaja. Esimese ja teise korruse galeriis oli välja pandud fotosid, karikatuure ja sõbralikke joonistusi koopiatena fondist «Ajalehe «Postimees»kirjastus ja trükikoda». Dokumendinäituse koostas Liina Lõhmus, fotosid ja joonistusi valisid Tõnis Türna ja Helina Tamman.

5. oktoobril avatud Tartu ülikooli 375. aastapäevale pühendatud näitusel «Salus Academiae suprema lex esto! Akadeemia heaolu olgu ülim seadus!»eksponeeritakse ajalooarhiivis hoitavaid käsikirjalisi dokumente, trükiseid ja kaarte. Välja pandud dokumendid kajastavad Rootsi-aegse Tartu ülikooli, Academia Gustaviana (1632–1656) ja Academia Gustavo-Carolina (1690–1710) tähtsündmusi ning mõningaid ülikoolielu aspekte. Näituse valmistas ette Katre Kaju, teda abistas Kai Tafenau.

Näitus «Huvitav arhivaal»
2002–2005, s.o viis aastat leidis iga kuu veebis kajastamist üks huvipakkuv arhivaal, alates sellest aastast ei ole aga vastav näitus enam kalendriga seotud: kodulehele ilmub uus pilt ja kirjeldus just siis, kui arhivaar on oma igapäevases tegevuses sattunud üllatust pakkunud arhivaalile või on meie uurijad juhtinud tähelepanu kajastamist väärivale dokumendile. Sel aastal on see juhtunud 6 korda, huvitavaid arhivaale valmistasid tutvustamiseks ette Kadri Tooming, Liina Lõhmus, Ingrid Sahk TÜ kunstimuuseumist ja Kai Tafenau. Vormistas nii veebis kui uurimissaali seinal Helina Tamman.

Väljaspool maja toimunud näitustest võib välja tuua 09.08.2007 avatud Lea Teedema poolt koostatud näituse «Koolid Põltsamaa kihelkonnas». Juunis tegeles Tallinnas asuva Jaan Poska muuseumitoa jaoks ajalooarhiivis leiduvate sobivate materjalide väljaselgitamisega Kadri Tooming.

4. Organisatsiooniline areng

4.1. Personal

Asutuste osakonnas aasta jooksul personaliliikumisi ei olnud. Koosseisus jätkasid osakonnajuhataja Kaja Pullonen, inspektor Tuuli Tarandi, arhivaarid Maia Kask ja Ave Märjama ja spetsialist Aire Ambos.

Säilitusosakonna põhikoosseisus aasta vältel muudatusi ei toimunud. Töövõtulepingulised mikrofilmide skaneerijad olid Sigrid Marga, Mary Masik ja Virge Terav ning paberikonservaator Sirje Vesi.

Kasutusosakonnas asus 1. jaanuarist osakonnajuhataja kohuseid täitma senine teatmetalituse arhivaar Tõnis Türna, kelle senisele töökohale asus Kadri Tooming teenindustalitusest. Teenindustalituse koosseisu lisandusid 1. jaanuarist peaspetsialistina Raissa Viira ja koosseisuvälise peaspetsialistina Ene Liiva ning 1. juulist koosseisuvälise spetsialistina Maive Mürk. 6. augustil lapsepuhkusele jäänud talitusejuhataja Helina Tennasilma asendajana asus tööle Liina Lõhmus.
Publitseerimistalituses töötas koosseisuvälise spetsialistina Kersti Lust, kes koordineeris rahvusvahelist projekti «Baltic Connections»ning lepingulisena Enn Küng (sama projekti juures).

ITosakonnas töötasid 2007 aastal:
Erik Uus – peaspetsialist (veebruarist osakonnajuhataja ülesannetes);
Olga Kislitsina – peaspetsialist (andmebaaside ja arhiivi infosüsteemi administraator);
Andres Lilla – peaspetsialist (võrguadministraator);
Kuldar Aas– peaspetsialist digitaalarhiivinduses (andmekogude arhiveerimine);
Lauri Eskor – spetsialist digitaalarhiivinduses (dokumendihalduse tarkvara);
Anne-Ly Kaarama – spetsialist (kasutajatugi).
Lisaks koosseisulistele töötajatele andsid oma panuse ITosakonna 2007. aasta töösse Urmas Tamm, koosseisuväline peaspetsialist (programmeerija) ja Tamar Parm, füüsilisest isikust ettevõtja (veebiserveri ja kettamassiivi administreerimine, arendustööd).

Haldusosakonnas asus 1. veebruarist tööle spetsialist Heikki-Jaak Hallika ja 1. septembrist koondati autojuhi ametikoht (Aare Põlluste).

4.2. Osalemine koolitustel

vt. ka Rahvusarhiivi koolitustegevuse aruanne

Teiste koolitamine
Lisaks funktsioonidest tulenevatele koolitamistele on asutuste osakonna töötajad kaasa aidanud Tartu ülikooli ajalootudengite ja Viljandi Kultuuriakadeemia dokumendihalduse tudengite praktikate läbiviimisel, tutvustades Vahi arhiivihoonet ja konkreetsemalt osakonna ülesandeid. Kaja Pullonen pidas OÜ Vastuse korraldatud koolitusel «Asjatundlik arhivaar» loengu arhivaalide hindamisest ja kogumise korraldamisest novembris 2007. Rahvusarhiivi sisesel teabepäeval (05.12.2007) tutvustas Kaja Pullonen ajalooarhiivi kogumistegevust. Kasutusosakond:
Kalev Jaago: Loengukursus ja selle juurde kuuluv õpetamistöö Viljandi Kultuuriakadeemias; Anna Maasikas juhendas AIS-i sisestamise praktikat Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele; Lea Teedema: üÜliõpilaste seminari- ja lõputööde juhendamine Viljandi Kultuuriakadeemias. Üliõpilastöid retsenseerisid Tatjana Šor, Kadri Tooming, Kalev Jaago, Tiiu Oja ja Tõnis Türna. Säilitusosakonna ülevaade vt 2.1, üldised säilitusalased tegevused.
Aruannet ajalooarhiivi töötajate osalemise kohta arhiivivälises teadus- ja õppetöös, arhiivitöötajate poolt avaldatud artiklite ja peetud ettekannete kohta vt ka Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimistegevuse aruanne.

4.3. Osalemine Rahvusarhiivi töörühmades ja komisjonides

Ajalooarhiivi töötajad osalesid järgmiste rahvusarhiivi komisjonide ja töörühmade töös:
RA arhiiviteenuse tegevuslubade komisjon — Kaja Pullonen, Ruth Tiidor
RA hindamiskomisjon — Kaja Pullonen
RA kutsekomisjon — Kaja Pullonen
Säilitustähtaegade määramise ja arhivaalide hävitamise juhise koostamise töörühm — Kaja Pullonen
Arenguvestluse töörühm — Tõnis Türna
Kliendimooduli töörühm — Tõnis Türna, Liina lõhmus
VAU töörühm — Lauri Eskor, Indrek Kuuben (töörühma juht), Liina Lõhmus, Maive Mürk, Ruth Tiidor, Tõnis Türna, Helina Tennasilm, Martin Terav, Erik Uus

4.4. Osalemine erialases ja rahvusvahelises koostöös

Säilitusvaldkonna ülevaade vt ptk 2.1., üldised säilitusalased tegevused

QVIZ-projekt
Jätkus ajalooarhiivi töötajate osalemine QVIZ-projekti töös (algus mai 2006, lõpp mai 2008). Töörühma juhtis Tõnis Türna. Töörühma töös osalesid Edith Seegel, Kristina Teral, Erik Uus. QVIZ töörühma jaoks oli tegemist töise aastaga, aasta lõpuks valmis projekti teine prototüüp ning algas selle testimine. ITosakonna jaoks tõi 2007. aasta kaasa esimesed konkreetsed programmeerimistööd, mille käigus integreeriti arhiivi portaalid QVIZ portaalidega. Tõnis Türna ja Erik Uus osalesid projekti töökohtumistel 27.–30. märtsil Hispaanias Valladolidis, Tõnis Türna osales samuti 22.–24. mail Luksemburgis ja 16.–18. oktoobril Ungaris Budapestis toimunud kohtumistel. Juunis viibisid Tartus töökohtumisel projekti partnerid Rootsist ning novembris Suurbritanniast. 14. juunil viis Tõnis Türna läbi projekti tutvustava infotunni ajalooarhiivi kolleegidele ning tutvustas QVIZi 6. novembril rahvusarhiivi infopäeval Nelijärvel.

5. Infotehnoloogiline areng

Serverite väljavahetamisega, andmeside reorganiseerimisega ja uue tarkvara installeerimisega tegeles Andres Lilla. Kasutajatoe pakkumise ja uue riistvara seadistamise eest vastutas Anne-Ly Kaarama.

Serverite väljavahetamine
Uutest moodulserveritest on käivitatud terminaliserver, kuhu on tõstetud ka osa andmebaase. Käivitatud on testserver andmebaasidele ja veebile. Samuti on moodulserverisse loodud postiserveri koopia, mis lähiajal käivitatakse. Käivitunud on maa-arhiivide serverite väljavahetamise protsess.

Andmeside reorganiseerimine
Pärnusse on paigaldatud uus Interneti püsiühendus ja tulemüür. Välja on vahetud ka Valga tulemüür. Loobutud on vahearhiivi serverist Vahi hoones. Vahearhiivi andmed on koondatud ajalooarhiivi sisevõrku. Samuti on lülitatud osa vahearhiivi arvutitest otse ajalooarhiivi arvutivõrku.

Tarkvara
Lõunapiirkonnas on käivitatud ja juurutatud uus veebipõhine postiprogramm Horde.

Kasutajatugi
Osakond pakkus kasutajatuge jooksvate probleemide korral ajalooarhiivis ja lõunaregioonis. Soetas ja häälestas riistvara vastavalt vajadusele. Osakond pakkus kasutajatuge rahvusarhiivi, ajalooarhiivi ja maa-arhiivide veebide ja rahvusarhiivi intraneti haldamisel. Samuti pakkus ITosakond kasutajatuge Postipoisi haldamisel lõunapiirkonnas.

6. Haldus- ja majandustegevus

2007. aastal remondist märkimisväärne osa koondus Vahi hoonele, kus tehti sanitaarremont kogu avalikus piirkonnas (185 000.-) Aasta lõpuks saab Liivi hoones 30 m2 hoidlast büroopind Tartu maa-arhiivi tarbeks. Rekonstrueeriti uurimissaali ja majaümbruse videovalvesüsteemid. Pisiremont tehti keldris töötajate olmeruumides. Samuti remonditi paljundus- ning skaneerimisruumide põrandad eesmärgiga muuta need staatilise elektri vabaks. Teisel poolaastal parandati maja katus. Kolleegide suureks meeleheaks sai täiesti uue näo maja sisehaljastus.

Ajalooarhiivi osakondade aruannete põhjal kokku pannud Indrek Kuuben
21.12.2007