Mõisaomanikud
Eelmisel stendil nägime, kuidas mõis läks Essenite perekonna valdusest Louise Magdalena von Delwigile (sündinud Fersen). Louise Magdalena abiellus pärast oma esimese abikaasa Karl Johanni surma 1729. aastal Erich Helmich von Kaulbarsiga. Kaulbars teenis Vene sõjaväes.
  |
EAA F 2069, n 1, s 692
Komme kasutada kinnisvara rahalise laenu tagatiseks ei ole levinud vaid tänapäeval. Mõisaomanikel tekkis ikka vajadus sularaha järele ning muu tagatise puudumisel kasutati selleks tervet mõisa. Selle dokumendiga annab Louise Magdalena oma pärijatele teada, et ta on Johann Kristoffer von Hahn’ile 51 Rubla ja 85 kopikat võlgu ja laenu tagatiseks on Sargvere mõis. Kui laenusid ei suudetud tagasi maksta, võidi mõis koos inventariga maha müüa ja saadud summa võlgnike vahel ära jagada. Sargvere mõisaga juhtus seda korduvalt (vt allpool).
 |
EAA F 2071, n 1, s 835
 |
Erich Helmich von Kaulbarsi vanaisale Johann von Kaulbarsile antud vapp Wappensammlung der estländischen Ritterschaft I Nr. 107. Käsikiri ajalooarhiivi raamatukogus Kaulbarside ajal, aastatel 1762-1765, rajati praegune kahekorruseline barokkstiilis mõisahoone. Sargvere mõisas on saal paigutatud erandlikult esimese korruse vestibüüli kõrvale. Enamasti asuvad saalid mõisahoonetes teisel korrusel. Teise korruse saale ümbritsevad tavaliselt salongid ja magamistoad, kuid Sargveres asuvad saali kõrval ehk esimese korruse vasakpoolses tiivas, majandushooned. |
Sargvere stukkdekoor
Sargvere mõisahoones on säilinud kaunis stukkdekoor (stukiks nimetatakse lubjast, kipsist ja liivast segatud massi, millest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi). Kaunistustel kujutatakse näiteks akantuselehtedest seotud girlandeid (girland on lintidega põimitud looklev vanik, mis koosneb lehtedest, lilledest ja puuviljadest), samuti on rohkesti puuviljafestoone (festoon on samuti lehtedest, lilledest ja puuviljadest koosnev vanikutaoline ornament, kuid vanik on lindiga kahelt poolt kimbuks seotud).
   |
Sargvere mõis liikus edasi jälle naisliini pidi. Louise Magdalena ja Erich Helmichi tütar Christina Louise von Kaulbars abiellus 1750. aastal Heinrich Magnus von Buddenbrockiga (sündis 1732 - suri 1796 või 1797), kes oli Vene sõjaväelane ja läks erru majori auastmes. Ta päris Ungurpilsi ja Aloja mõisad Liivimaal ning sai abikaasa kaudu Sargvere mõisa omanikuks Eestimaal. Esimesest abielust oli tal kaks last. Pärast Louise Magdalena surma, abiellus Heinrich Magnus uuesti, seekord Magdalena Margarethe von Gersdorfiga (suri 1795). Neil oli viis last.
 |
EAA F 2069, n 1, s 792
Friedrich Reinhold von Buddenbrock kinnitab, et ta on kätte saanud 700 Alberti riigitaalrit H. M. von Buddenbrocki jaoks. See kviitung andis Samuel Strauchile garantii, et F. R. von Buddenbrock toimetab tema kätte usaldatud rahasumma M. von Buddenbrockile, kel polnud võimalik rahale järgi minna.
 |
Wappensammlung der estländischen Ritterschaft I Nr. 36. Käsikiri ajalooarhiivi raamatukogus Nr. 36
Sargvere päris Heinrich Magnus von Buddenbrocki tütar esimesest abielust Anna Auguste Luise von Buddenbrock (1765-1805). Ta abiellus 1784. aastal Heinrich Wilhelm Friedrich von Kurselliga (1760-1805) Mõlemad surid Sargveres, jättes maha alaealised lapsed ja mitmed võlanõuded. Järgnevates protsessides esindasid lapsi Georg von Grünevalt ja parun von Ungern-Sternberg. Sargvere mõis, mis kuulus Anna Auguste Luisele tuli ilmselt müüa, sest naine pidi maksma teistele oma isa pärijatele 20 000 rubla.
 |
EAA F 860, n 1, s 1036. L 65
Seoses Schillingite võlgadega müüdi maha ka mõisa inventar. Vara müüdi kahel päeval - 3. aprillil 1807 ja 14. mail 1807. Nimekirjas on ülestähendatud esemed alates mööblist hõbenõude ja voodisoojendajani. Inventariloendid peegeldavad hästi mõisnike eluolu ning kombeid.
 |
Wappensammlung der estländischen Ritterschaft I Nr. 130. Käsikiri ajalooarhiivi raamatukogus
Pärast Anna Auguste Luise ja Heinrich Wilhelm Friedrich von Kurselli surma on Sargvere mõisa omanikuna nimetatud Reinhold Johann von Drentelnit. Kapten von Drenteln teenis Vene sõjaväes ning talle kuulus Lizdēni mõis Lätis. Ta oli abielus Christina Gertruda von Buddenbrockiga. Christina Gertruda oli eelpoolmainitud Heinrich Magnus von Buddenbrocki vanem õde, mis tähendab, et mõisa eelmine omanik Anna Auguste Luise oli tema vennatütar.
Kapten Drentelni tütar Luise Gertrude von Drenteln (1769-1832) abiellus Karl Otto von Stackelbergiga ning pärast tolle surma Karl Ernst von Franza’ga (suri 1824). Karl Ernst von Franza oli Nõva mõisa omanik. Pärast Karl Ernsti surma, 1828. aastal, müüs lesk mõisa Georg von Schillingile.
 |
EAA F 860, n 1, s 757
