Sargvere mõis loodi 1722. aastal
Sargvere mõis (saksa keeles Sarkfer) rajati 1722. aastal Esna mõisa (saksa keeles Orrisaar) maadest, mis kuulusid 17. sajandil Essenite suguvõsale. Sargvere küla on mainitud juba varem. Eraldumise ajal moodustasid Sargvere maad kolmandiku Esna mõisast. 23. juunil 1750 läbi viidud revisjoni kohaselt oli Sargvere suurus 12 3/5 adramaad. Eestimaa adramaarevisjoni protokolle lugedes tuleb meeles pidada, et adramaa ei näita maa suurust, vaid on arvestatud tööjõuliste inimeste arvu järgi.   |
EAA F 2069, n 1, s 110.
***
Alexander von Essen oli sõjaväelane, kes Rootsi kuningas Gustav II Adolfilt sai kingituseks Esna mõisa, kuhu ta elama asus. Oma elu jooksul oli Alexander von Essen teeninud nii Poola kui ka Rootsi kuninga teenistuses ning sõjategevuse käigus olnud Hollandis, Veneetsias ja Liivimaal. Alexandril oli neli poega: Jürgen (1629-1655), Gustav Johann (1637-1703), Otto Magnus (1638-1707) ja Gotthard Wilhelm (suri 1644). Esna mõisa päris Otto Magnus von Essen, kes oli ametilt meeskohtunik ja rüütelkonna maanõunik.
Otto Magnus oli abielus kaks korda. Esimesest abielust Christina Elisabeth Clodt von Jürgensburgiga (maetud Tallinnas 1667) sündis perre 2 poega. Teise abielu sõlmis Otto Magnus 1669. aastal Hedwig Elisabeth von Tiesenhauseniga (1652-1694) ning sellest liidust sündis kolm tütart: Magdalena Elisabeth, Anna Sophia ja Christina Hedwig.
 |
Von Essenite vapp
Ajalooarhiivi Raamatukogu A II 50 Nr. 67
Tulevane Sargvere mõis läks edasi suguvõsaliinile, mis pärines Otto Magnuse noorimast tütrest Christina Hedwigist (sünd 1676). Ta abiellus Tallinnas 1698. aastal Hans Heinrich von Ferseniga, kes oli Rootsi sõjaväelane ja rüütelkonna maanõunik.
  |
EAA F 854, n 3, s 163 L 26, 27
Eestimaa rüütelkond kogus mitmesuguseid genealoogilisi andmeid aadlike kohta. Fersenite perekonnaraamatusse on kirja pandud ka Hans Heinrich von Ferseni elulugu.
Hans Heinrich päris Kirna ja Reopalu mõisad ning ostis 1724. aastal juurde Laupa mõisa. Ta teenis Rootsi sõjaväes ning talle omistati kapteni auaste. Hiljem tegutses ta rüütelkonna maanõunikuna. Pärast Christina Hedwigi surma abiellus Hans Heinrich Anna Barbara von Vietinghoffiga, kellega tal oli palju lapsi.
 |
EAA F 854, n 1, s 1008a
Mis on rüütelkond?
Rüütelkond oli aadli seisusliku omavalitsuse organ, mis loodi aadelkonna huvide ja eesõiguste kaitsmiseks. Rüütelkonnal olid oma ametnikud, keda nimetati maanõunikeks. Rüütelkonna kõrgeim otsustav organ oli umbes iga kolme aasta järel kooskäiv Maapäev, mida juhtis rüütelkonna peamees või maamarssal. Maapäeva täieõiguslikeks liikmeiks võisid olla rüütlimõisate omanikud. Mõisaomanikud pidasid rüütelkonnas erinevaid ameteid. Otto Magnus von Essen ja Hans Heinrich von Fersen olid rüütelkonna maanõunikud.
Ei Esna ega Sargvere mõis ei kuulunud siiski Fersenile. Christina Hedwig von Ferseni (sündinud Essen) tütar Louisa Magdalena (suri 1726) abiellus 1721. aastal Karl Johann von Delwigiga. Louisa Magdalena vanaisa Otto Magnus von Esseni kahel pojal järeltulijaid ei olnud ja pärast tema surma puhkes pärandi pärast tüli Esseni pärijate ja Hans Heinrich Tiesenhauseni vahel, millesse sekkus ka von Delwig. (vt dokument 6). Karl Johann von Delwigist teame vaid niipalju, et tema ja tema kaksikõde Sophie Helene olid ristitud Tallinnas 1683. aastal. Karl Johann teenis samuti Rootsi sõjaväes olles kuningas Karl XII teenistuses.
  |
EAA F 2069, n 1, s 647
Sellest dokumendist võib välja lugeda, et vastrajatud Sargvere mõisa esimene omanik oli Karl Johann von Delwig, kellele jäi mõis tänu abielule Louisa Magdalena von Ferseniga. Näib, et kogu Esna mõis jagati Esseni pärijate vahel ära ja see ei läinud ühe suure valdusena edasi.
Vaata Peetri kihelkonna kaart 19. sajandist Digisisu portaalist (selleks tuleb seal registreeruda kasutajaks ning sisse logida)
EAA F 1687, n 1, s 31
