Mõisaomanikud ülikoolis
On tähelepanuväärne, et Tartu ülikoolis õppis järjest kolm põlvkonda Suure-Kõpu mõisa omanikke Stryke: Alexander Georg Gottlieb von Stryk õppis Tartus 1804-1806, Heinrich Otto Alexander von Stryk 1859-1861 ning Alfred Georg Alexander von Stryk 1896-1900.Keiserlik Tartu Ülikool taasavati 1802. aastal. Kuna keiser Paul I keelas Venemaa kodanikel Prantsuse revolutsiooni monarhiavastaste meeleolude tõttu Euroopas õppimise, oli vajadus kohaliku ülikooli järele väga suur. Pidulik avamine toimus vana kalendri järgi 21. ja 22. aprillil. Tartu ülikool erines teistest tsaaririigi ülikoolidest selle poolest, et õppetöö toimus siin saksa keeles ning ülikoolis oli neli, mitte aga kolm teaduskonda. Lisaks lubati üliõpilastel Saksamaa tudengite eeskujul koonduda korporatsioonidesse. Esimesena rajati 1808. aastal Kuramaalt tulnud üliõpilasi ühendav korporatsioon Curonia ning hiljem Estonia ja Livonia. Kuna Strykid olid Liivimaalt pärit, astusid kaks nooremat - Heinrich Otto Alexander ja Alfred Georg Alexander korporatsiooni Livonia.
  |
EAA F 402, n 8, s 39. L 1
Teisel ülikooliaasta sügisel tekkis Alexander von Strykil intsident notar Gustav Peterseniga. Nagu kohtumaterjalidest selgub, süüdistas Petersen Stryki avalikult tänaval provotseerimata solvamises. Stryki teatel oli aga kõik alanud ühest vaiksest kolmapäeva õhtust, mil ta istus rahulikult Musses ja luges Hamburgi ajalehte, mille üliõpilane Nolken talle oli jätnud. Siis aga nõudis parun Üksküll, et ka talle kui Musse eesistujale selline hangitakse. Selle peale haaranud Petersen Stryki käest ajalehe ja andnud selle Üksküllile ning lahkunud seejärel kiiresti. Kuna esimene kohtumenetlus ei toonud vaidlusesse selgust, kaebas Petersen peagi Stryki uuesti kohtusse, süüdistades Stryki sedapuhku kohtusse kaebamise pärast tänaval ähvardamises. Stryk ise väitis, et ta oli lihtsalt küsinud ja Petersen oli vastanud, et tema pole kunagi kedagi kohtusse kaevanud.
 |
EAA F 402, n 2, s 24602. L 3
Lisaks muudele dokumentidele esitati ülikooli astumisel vahel ka tõend aadliseisusesse kuulumise kohta. Selle on välja andnud Liivimaa Rüütelkond ja sellega tõestatakse, et Heinrich Otto Alexander von Stryk kuulub Liivimaa aadliperekonda Stryk, mis on kantud Liivimaa aadlimatriklisse numbri 52 all.
 |
EAA F 402, n 1, s 25447. L 8p ja 9
Loenguraamatusse tuli kirja panna tudengi poolt kuulatud loengud ja neid esitav professor. Õppejõud võis vastavasse lahtrisse teha märkusi loengus käimise või muu asjassepuutuva kohta. Von Strykil on kirjas mitu loengut Vene õiguse kohta ja rahvusvahelise õiguse loeng - kokku kaheksa loengut, mis on päris suur arv, kuna tavaliselt on tal kirjas 4-5 loengukursust semestri kohta. Samas oli tal ju kevadel ees ülikooli lõpetamine ja seega pidi ta kõik kohustuslikud ained sooritama.
 |
EAA 1844, n 1, s 177
Kui vanem Stryk veetis oma õhtuid Bürgermusses, mis tõi talle kaasa ka sekeldusi, siis noorim Stryk sai ajalehte lugeda rahulikult oma korporatsiooni majas, mida nimetatakse konvendiks. Pildil on ilmselt kujutatud Livonia saali. Uhke vapi all on peenemad toolid korporatsiooni eestseisuse ehk juhatuse jaoks. Ukse kohal asuv hüüdlause Einer für alle, alle für Einen ehk „Üks kõigi, kõik ühe eest,“ on tuntud juba musketäride lugudest ning sümboliseerib korporatsiooni liikmete omavahelist solidaarsust.
 |
EAA 1844, n 1, s 182a
Eesti akadeemilised organisatsioonid enam mensuure ei korralda (baltisaksa korporatsioonid Saksamaal peavad neid praegugi). Mensuuri peeti rapiiridega ning kõik toimus kindlate reeglite järgi. Kuigi mõlemad võitlejad kannavad kaitsmeid, juhtus vahel siiski õnnetusi. Mensuuri vaatavad pealt korporatsiooni täisliikmed ehk värvikandjad (värviliste teklitega) ja noorliikmed ehk rebased (musta tekliga).
  |
EAA F 1844, n 1, s 178
Gravüür kujutab baltisaksa üliõpilaselu idülli – väljasõitu grüünesse, kus romantikat veelgi lisavad varemed. Pildil on selgesti näha Livonia värvid punane-roheline-valge nii lippudel, vapil kui ka liikmete teklitel ning värvilintidel.
