Wrangellid ja Douglased
Wrangellid on väga vana ja mitmeharuline baltisaksa aadlisuguvõsa. Albu omanik Detlof Gustav von Wrangell (surnud 1742 Tallinnas) kuulus perekonna Kohila-Tohisoo harusse. Ta ei olnud Albu omanik kaua, sest juba 1741. aastal müüs ta mõisa krahv Gustav Otto von Douglasele (1687 Stockholm - 1771 Tallinn).Douglaste suguvõsa pärines Šotimaalt ning selle liikmed astusid Rootsi riigi teenistusse 17. sajandil. 1651. aastal sai kindral Robert Douglas Rootsi vabahärra tiitli. Eestimaa rüütelkonda immatrikuleeriti esimese Douglasena just Albu omanik Gustav Otto von Douglas alles 1784. aastal.
Krahv Gustav Otto von Douglase näol oli tegemist äärmiselt värvika isiksusega. Alustanud sõjaväeteenistust Rootsi armees, tõusis ta 1703 aastal jalaväe kaptenleitnantiks ning 1708. aastal kuninga trabandiks. 1709. aastal langes noor Douglas Poltaava lahingus venelaste kätte vangi ning viidi vangistusse Vologdasse. 1714. aastal astus Douglas polkovnikuna Vene teenistusse ning sai 1715. aastal Eestimaa rüütelkonna indigenaadi. Järgnes kiire karjäär: 1715-1717 oli Douglas Eestimaa maanõunik ja 1717-1721 aga Turu kindralkuberner. Nendes ametites sai krahv Douglas peagi kurikuulsaks mitmete vägivallaaktide, väljapressimiste ja äärmise julmuse poolest. Nii peetakse teda näiteks vene galeerilaevastiku rüüsteretkede algatajaks Rootsi rannikul. 1719. aastal pussitas Douglas äkkvihas söögilauas surnuks ühe vene külalise, mille eest määrati talle karistuseks sunnitöö. Sellele järgnes aga peatselt armuandmine Peeter I poolt ning Douglase teenistusalane tõus jätkus: 1725. aastal edutati ta kindralmajoriks ning 1729 kindralleitnantiks, 1732. aastal autasustati Aleksander Nevski ordeniga ning ülendati 1737. aastal kindraliks. 1738-1740 töötas Douglas Eestimaa kubernerina, läks aga 1741. aastal erru ning elas edaspidi Albus. Lisaks Albule oli Douglas omandanud veel Kukevere mõisa.
1715. aastal Tallinnas sõlmitud abielust Helene von Schlippenbachiga (1700-1767) sündis perre kaks poega ja viis tütart.
  |
Detlof Gustav von Wrangelli kiri 20. aprillist 1739.
EAA F 1234, n 1, s 118. L 9 ja 9p
Kiri on leitud Järvamaa praost Harald Meri paberite hulgast Paide pastoraadi tulekahju järel ning on saanud tugevasti kannatada.
Wrangell annab selles Albu pärushärrana teada, et heinamaa, mis enne eelmist katku kindla omanikuta jäi, läheb nüüd jälle pastor Metzigi omandusse. Samuti vannub ta, et tema pärijad peavad seda omandit igavesti kaitsma. Et see on Wrangelli aus ja kindel tahe, on ta selle dokumenti kinnitanud 20. aprillil Albus oma pitsati ja allkirjaga.
Ürikus mainitakse heinamaa asukohta kirjeldades ka Tammsaare Jüri nimelist peremeest ning kohta Berg Warga Saar ehk Vargamäe saar või Vargasaare mägi.
 |
Albu mõisa ostu-müügi leping Detlof Gustav von Wrangelli ja Gustav Otto von Douglase vahel 1741. aastal.
EAM F 19, n 1, s 5. L 2
Wrangell müüs mõisa koos kõigi selle juurde kuuluvate maavalduste ja päraldistega nii nagu ta ise selle omandanud oli 19 000 rubla eest Gustav Otto von Douglasele.
 |
EAA F 861, n 1, s 689. L 3
1746. aastal uuritakse Kroonlinnas Albu päritolu talutüdruku surma asjaolusid. Uurimise käigus esitavad komissar Sterlick ja polkovnik Bock süüdistuse krahv Douglase vastu. Ülekuulamisel esitatakse küsimusi ka Douglase virtinale ning nende põhjal saabki rekonstrueerida järgmise loo.
Mihklipäeva õhtul hilja oli talutüdruk Anni nähtud kindralihärra köögis aega veetmas. Seejärel sai virtin oma härralt käsu neiu ära viia, mida tal aitas täide viia Douglase teenija Ishka. Virtinat, Ishkat ja Anni olla linna peal nähtud veel ühe kolmanda isiku seltsis, kes oli valgesse riietatud. Riietus sarnanes madruseülikonnaga. Ishka oli viinud neiu rannakindluse ette, kus etterakendatud vanker juba ootas ning selle juures seisid veel mõningad inimesed. Ann lükati vägivaldselt vankrisse ja see sõitis minema. Koju naastes pidid virtin ja Ishka oma härrat asjade käigust teavitama.
Douglas ise mainib oma kirjas meeskohtunikule, et ta ei leia, et seda lugu peaks lähemalt edasi uurima.
 |
EAM F 69, n 1, s 89. L 38
Testamendis jagab Gustav Otto von Douglas oma vallasvara. Esimesena laseb ta oma šatullist (kastike väärtasjade, väärtpaberite ja muu sellise hoidmiseks) number ühega tähistatud kuldmüntidega kukru anda kohe pärast oma surma oma armsale lapselapsele krahv Robert Archibald von Douglasele vabaks kasutamiseks (Robert Archibald oli tol hetkel juba 15-aastane). Samas šatullis asuv teine, number kahega märgistatud kuldmüntidega kukkur, oli määratud Robert Archibaldi kaks aastat nooremale õele Ottiliana Helene von Douglasele.
Testamendis mainis krahv Douglas teiste hulgas pärijatena ka oma miniat, polkovnikuproua von Douglast (sündinud von Knorring), ning tütart Helene von Douglast.
 |
Wappensammlung der estländischen Ritterschaft. II. S. 123. Käsikiri Ajalooarhiivi raamatukogus.
Wrangellide perekonnavapi keskne sümbol oli hõljuv hammaskatke või hiljem telliskivimüür. Pildil on kujutatud perekonna Soontagana, Andja ja Keila-Joa harude vappi. Detlof Gustav von Wrangell kuulus Wrangellide Idavere harusse, millel oli pisut erinev vapp. Oma pitsatil kasutas ta ka oma haru vapist erinevat vapikujutist, millel oli samasuguse kilbi kohal kiivri asemel kroon.
