Elustandardid
 |
Noor Adam Johann von Krusenstern. EAA. F. 854 n. 3 s. 226
1790. aasta oli noore Krusensterni jaoks mitmeti märkimisväärne: 6. juulil edutati ta leitnantiks ning 8. novembril tähistas ta oma 20. sünnipäeva.
Aasta jooksul teenis tulevane admiral 666 rubla 25 kop ning kulutas 669 rubla 35 kop. Tema sissetulekutes peegeldub ilmekalt tolleaegse Balti aadli elukorraldus ning sotsiaalsed- ja perekonnasuhted. Üle 60% tuludest on noor Krusenstern saanud oma perekonnalt ja sõpradelt: kokku 195 rubla papalt ning Erra, Lohu ja Essu onudelt, 137 rubla on ta laenanud sõpradelt ning 85 rubla saanud tagasi sõpradele laenatud raha. Ülejäänud noore ohvitseri sissetulekute põhiosa moodustas mereväest saadud palk.
Väljaminekud näitavad, kui kirju oli noorukese mereväheohvitseri elu. Regulaarselt tegi Krusenstern makseid korteriperemehele, teener Stepanile ja voorimehele ning küttepuud hankimisele.
Kord kvartalis kulutas Krusenstern raha pesunaisele, käis 5 korda aastas rätsepa ja kingsepa juures ning külastas sageli, enamasti jooksva kuu viimastel päevadel, juuksurit. Märksa harvem on tulnud kasutada kullassepa, lukksepa, vaselõikaja ja tisleri teenuseid. Korra aastas on noor Adam Johann käinud raamatukogus ning kahel korral raamatupoes.
Suuri summasid on neelanud mitmesuguste tarbe- ja luksusesemete ning samuti toiduainete soetamine. Sisseostude nimekirjast esinevad näiteks siidisukad, mõõgarihm, pumat, õunad, sidrunid, korduvalt piibud ning tubakas, vaha, kaardid, kollane värv, siidirätt, parknahk, taskunuga, liim, klaas, 3 tooli, uurikett, põlvepandlad, shokolaad, 4 jalga atlassi ja 4 jalga puuvillast riiet, suhkur, tee, kohv, taskuraamat, puudritups, kohviveski, pitsat jne. Raha on kulunud ka sõpradele võlgade tagasimaksmiseks. Sel aastal käis noor Krusenstern ühe korra maal, reisil ning pulmas.
 |
19. sajandi alguse baltisaksa aadlipere argimiljöö. A. J. v Krusensterni onutütar Magdalena Christine Ignatius abikaasa ja lastega 1813.aastal. EAA. F. 1414 n. 2 s. 192
Suureks väljaminekuks olid olmekulude kõrval ka seltskondlikule elule tehtud kulutused. Kuus korda aastas on tulevane admiral käinud teatris, kahel korral ballil ning ühel korral maskeraadil. Suhteliselt palju on raha nõudnud kolm Mustpeade maja külastust, veelgi enam on aga kulunud aadliklubile, mida Adam Johann von Krusenstern külastas 1790. aastal seitse korda. Alkoholi peale kulunud summade nimekirjas figureerivad populaarsematena viin, vein ning porter.
Tuleb tõdeda, et suurem osa rahast kulus seisusekohasele elule – noblesse oblige!
  |
Admiral Krusensterni sissetulekud ja väljaminekud 1834-35. EAA. F. 1414 n. 3 s. 62. L 11p-12
65-aastase viitseadmirali ning Kiltsi mõisniku Adam Johann von Krusensterni rahaline olukord erines tugevalt tema nooruspäevadest. Kahe aasta (1834-35) sissetulekud moodustasin sedapuhku 55474 rubla ning väljaminekud 59898 rubla.
Sissetulekute lõviosa laekus nüüd Liivimaa läti alal paiknenud Aahofi (tõenäoliselt Lejasciemsi mõis Valga maakonnas) kroonumõisast laekunud rendist ning Kiltsi mõisamajapidamisest, lisaks sellele tuli raha veel teenistustasust ja pensionist.
Väljaminekute eritlemisel on vana Krusenstern varasemast märksa üldsõnalisem. Majapidamisse on ta tagasi investeerinud 14 700 rubla, peale selle kulutanud veel reisidele Kiltsi, Tallinnasse ja mujale, ostnud raamatuid ning 270 rubla eest apteegist ravimeid, maksnud teenijatele palka ja riidekraami ning tasunud intresse.
Tolleagsele aadli elukorraldusele on eriti iseloomulik tõik, et kokku neljandik kahe aasta väljaminekutest ehk 14800 rubla on kulunud viitseadmirali lastele. Nõnda seisavad kulude loendis üksteise järel kanded: Ottole, Juliusele, Paulile, Emilile, Charlottele ja Juliele. Üks eluring hakkas täis saama.
A. J. v Krusensterni sissetulekud ja väljaminekud 1790. a. EAA. F. 1414 n. 2 s. 1. L 1p, 8p-9
  |
