Mõisamajandus
 |
Katkend Kiltsi mõisa 1831. aasta maikuu majandusaruandest. EAA. F. 1314 n. 1 s. 37. L 3p. Adam Johann von Krusensterni valdusesse läinud Kiltsi mõis kujutas endast keerukat paljuharulist majanduskompleksi, mille igapäevasest käekäigust andsid mõisavalitsejad sageli eemalviibivale admiralile aru lausa piinliku täpsusega. Ja tihti ei olnud tegemist just rõõmustavate sõnumitega. |
|
Kiltsi mõisa veski 20. sajandi alguses. EAA. F. 1314 n. 1 s. 52. L 3. Mõisa inventaris oli üheks olulisimaks artikliks teravili. Maikuu jooksul ei ole mõisa viljatagavarad täienenud, ainult 12 tündrit ja 2 vakka rukist on vahetatud teiste viljasortide vastu. |
 |
 |
Alexei von der Pahleni joonistus. 17.05.1794. EAA. F. 1414 n. 2 s. 55 Kuu jooksul on mõisaaidast vilja välja antud külvamiseks ning loomasöödaks (sh ka Hagudi mõisas peetavatele Krusensterni hobustele), jagatud toiduks taludele ning saadetud karjamõisatesse ja mitmetele mõisateenistujatele: Vorsti põlluvahile, metsavahile, karjanaisele, vahimehele, töötasuks karjusele ning 1 vakk rukist kingitud ka teener Jaschka emale. Kuu lõpuks jäi mõisaaita 103 tündrit rukist, 36 tündrit ja 2,5 vakka otra, 6 tündrit ja 0,7 vakka kaera ning 5 tündrit linnaseid, peale selle veel vähemal määral herneid, läätsi, ube ja vikki. |
Mõisaomaniku sagedasest eemalviibimisest annab tunnistust ka asjaolu, et maikuu jooksul saadeti mõisa viljatagavaradest isiklikult Krusensternile 1 vakk nisu, 16 tündrit rukist, 6 tündrit ja 2,5 vakka otra ning 46 tündrit ja 1 vakk kaera.
Maikuus osteti olemasolnud 24 tündrile kartulile juurde veel 25 tündrit, millest suurem osa on järgnevalt Kambi karjamõisas maha pandud. Vähemal määral on kartulit kulunud mullikatele söödaks ning samuti karjanaisele, valitsejale ja taludele söögiks.
Leivakõrvast ei ole 1831. aasta mais märkimisväärselt toodetud: tehti võid, millest 1 nael jagati taludele. Tapeti ka üks mullikas, kellest saadud liha anti samuti puudustkannatavatele taluperedele söögiks. Ühest tündrist odrast tehti 1 vakk ja 24 toopi tangu, millest 18 toopi on taas Kiltsi taludele toiduks saadetud.
Lisaks oma majapidamisesest saadule osteti maikuus mõisale 2 vakka soola, mida tarvitati või sissesoolamiseks ning anti ka Vorsti karjusele, põlluvahile ning taludele toiduks.
Muust majakraamist kulus vaadeldaval perioodil mõisas terast ja rauda, millest valmistati müürsepa tööriistu ja kindlustati aiamüüre. Samuti parandati sepa tööriistu, rautati mõisa hobuseid ning sepistati uue elumaja uste ning kalkuniaia väravate hinged ja haagid.
Mõisa kari püsis maikuu jooksul suhteliselt muutumatuna: kuu lõpus olid karjas 65 lehma ja 3 lehmmullikat, 7 pulli ja 8 pullmullikat ning 42 härga, kellest kõik härjad ning 19 noort lehma asusid Vorsti karjamõisas.
Lambakarja kuulus pärast 10 noore jäära realiseerimist 2 jäära, 34 lammast, 23 talle, 7 oinast ja 10 oinatalle. Mõisa lammastelt saadi kokku 4 leisikat ja 10 naela villa.
Peale kariloomade peeti mõisas veel hanesid, kalkuneid ning küülikuid.
|
Kiltsi mõisa valitsejamaja 1914. a. EAA. F. 1314 n. 1 s. 52. L 9. Mõisate oluliseks sissetulekuallikaks oli tollal õlle- ja viinapruulimine. Kiltsi mõisa tagavarades oli 1831. aasta mais õlut 1 vaat ja 70 pudelit, millest viimased toimetati taas admiralile. Kiltsi viinaköögis põletati poolpiiritust ning 50 %-list viina, kogu poolpiiritus muudetud aga samuti 50% viinaks. Viinast saadeti 54 toopi Kükita kõrtsi ja 70 toopi Sootaga kõrtsi, peale selle on viina antud ka taludele, telliseladujale ning väiksemas koguses müüdud otse. |
 |
Kevade lõpuks oli talvine loomasööt otsakorrale jõudnud. Kogu allesolev heinatagavara kulutati kuu lõpuks ära: mõisa loomadele söödaks, valitseja ja ristikuvahi hobustele, laenuks taludele, mõisa hobustele. Loomade aluspanuks kulutati 101 puuda õlgi, millest jäi alles veel 699 puuda.
Ka mõisakassa olukord oli võrdlemisi kasin. Kuu sissetulekud moodustasid 261 rubla 90 kop, väljaminekud 233 rubla 83 kop, mistõttu jäi kuu lõpuks kassasse alles vaid 28 rubla ja 4 kop.
Suurimateks sissetulekuteks oli mõisa möldrilt saadud poole aasta rent ning viinamüük Kükita ja Sootaga kõrtsist. Raha laekus veel ka taluperemeeste võlgadest ning pulli müügist, 100 rubla tuli aga lisaks laenata kelleltki von Rennenkampffilt.
Väljaminekud on olnud kirevad. Näiteks on mõisa majapidamise tarbeks ostetud räimi, kirjutuspaberit, põrandahari, ahjusiiber ja kriiska, müürsepapintsel, raudplekki, labidaid, mune kalkunite jaoks, tubakat tallede ravimiseks ning ehitustööde jaoks hangitud 200 latti ning saelaudu. Väljaminekute hulgas loetleti üles ka mõisale võlgu olevad talumehed, eraldi on välja toodud 30-rublane laen peremees Jaulo Jüri Madisele. Mõisakassast maksti raha ka adrakohtunikule politseiteenri ülevalpidamiseks.
 |
Mõisavalitseja J. C. Henningi kiri A. J. v Krusensternile 2. juunil 1831. EAA. F. 1314 n. 1 s. 37. L 4p. 1831. aasta majandusaruande kaaskirjas kirjutab mõisavalitseja J. C. Henning Krusensternile: |
Ma kavatsen sel suvel rohkem ristikut seemnena säilitada, et selle müügi teel tehtud kulutusi hüvitada. Taludele on 2 tündrit rukist leivaks ja 1 tünder otra toiduks võlgu antud, mõlemat on aga tulevaks kuuks üks osa järel. Suvivili on siiani võrdlemisi hästi kasvanud. Siin tuntakse ka suurt hirmu koolera ees, Tartu Ülikool on juba 14 päeva suletud ning kõik tudengid vabaks lastud, et nad ettevaatlikult kodus olla saaksid. Terve Eestimaa kubermang on tõkkepuudega kinni pandud, juba räägitakse, et haigus olevat väikeses Valga linnas väga ägedalt vallandunud.
Sarnased probleemid - talupoegade abistamine, ristiku- ja viljaseemne hankimine - olid aktuaalsed ka pisut rohkem kui 10 aastat hiljem. Halvenenud tervisega admiral on ka vaid aasta enne oma surma viibinud mõisast eemal. Kuid siiski on ka esmapilgul kõige tähtsusetumad probleemid, nagu näiteks teenijate palkamine, tulnud mõisavalitsejal temaga isiklikult kooskõlastada.
|
Mõisavalitseja Schillingi kiri admiral Krusensternile 20.02.1845. EAA. F. 1414 n. 1 s. 262. L 79-80. Mõisavalitseja G. Schilling 20. veebruaril 1845. a: Tema Ekstsellentsi lahke kaasaelamine meie perele kohustab mind teatama kurba sõnumit, et Kõigekõrgem on soovinud minu sügavaltarmastatud ema siit maailmast ära kutsuda. Üsna kurva aja oleme me mööda saatnud, ometi mis Jumal teeb, on ikka hea. |
  |
Ma võtan endale vabaduse Tema Ekstsellentsile Kiltsi talupoegade majapidamise suhtes teada anda, et oleks küll vajalik osta 3 kuni 4 lasti odraseemet, kuna talupojad ei ole muidu vastasel korral suutelised oma põlde seemendama. Kohalikus ümbruskonnas ei ole külvivilja hangitud, ka mina ei ole seda välja andnud, seetõttu palun ma mulle teada anda, kas ma peaksin Tallinnast, kus ma 5. märtsil viibin, seda ostma. Ma usun, et küllap vähem kui 280 rubla eest lasti saada ei ole, sellega, et ma Tema Ekstsellentsi huvisid silmas pean, olete Te, nagu ma loodan, nõus. Kui see Tema Ekstsellentsile ebamugav ei ole, teen ma ettepaneku, et Tema Ekstsellents ristikuseemne minu asemel õiendaks ja mina siis omakorda odraseemne hinna maksaksin, ja hiljem saaksime me ju välja arvutada, kes teisele juurde peab maksma. Kui Tema Ekstsellents sellele minu ettepanekule nõusoleku annab, siis palun ma teada anda.
Veel on mul Tema Ekstsellentsile esitada minu proua palve, kas Tema Ektsellents lubab, et teenija Eva, kes meie juures teenib, tohib meile kauemaks jääda või peab ta 23. aprillil Kiltsi tagasi pöörduma. Samuti on surnud vahimees Jaani lesk palunud, et minu proua võiks tema tütre meie juurde teenistusse võtta, mis aga ilma Tema Ekstsellentsi nõusolekuta ei ole võinud sündida. Ma palun seetõttu Tema Ekstsellentsi mulle avameelselt Teie arvamus öelda.
Ehkki minu õemees parun Steinheil soovis siinset aidameest omale palgata, on mul ometi õnnestunud ta nõusse saada siia jääma. Ma teatan seda Tema Ekstsellentsile, kuna oma viimases kirjas jaanuaris kirjutasin ma Teile, et aidamees ei soovi ühelgi juhul jääda[...]
Teid ja Teie austatud peret kaugel tervitades on mul au olla
Teie Ekstsellentsi alandlik teener
G. Schilling
Kiltsi, 20. veebruar 1845.
 |
Kiltsi mõisa teenijad 1834. aasta hingeloendis. EAA F.1864, n. 2, s. VIII:133. L 206p Mõisa kui sotsiaalmajandusliku üksuse juurde kuulusid lisaks maadele, hoonetele ja karjale olulise osana ka mõisateenijad, kelle arv ja koosseis võis mõisati ning periooditi olla väga erinev. |
|
Fragment Kiltsi mõisa teenijate riietega varustamise raamatust. EAA. F. 1414 n. 3 s. 80. L 10. Mõisas peeti täpset arvestust teenistujate riietuse üle. 1830. aastatel on mõisalt riidekraami saanud aednik, tisler, vahimees, karjused, aednikupoiss, eesratsutaja, kutsar, kilter, karjanaised, kokk jpt. |
 |
