Aastatel 1870-1910
EAA, f. 1457, n. 1, s. 33, l. 1, 3. Ärakiri Palupera mõisa 1870. aasta ostumüügilepingust parun Karl Friedrich Bruiningki ja Matthias Fuchsi vahel.1870. aastal müüs Palupera senine omanik vabahärra Karl Friedrich Bruiningk pool sajandit perekonna käes püsinud mõisavalduse kolleegiumiregistraator Magnus Matthias Fuchsile (1823–pärast 1910). Viimane sai selle oma valdusse 140 000 hõberubla eest.
EAA, f. 1260, n. 1, s. 14, l. 1138. Perekondlikud andmed Magnus Matthias Fuchsi kohta Otepää koguduse personaalraamatus.Palupera mõisnik Matthias Fuchs sündis 1823. aastal Valga linnas. Päritolult ei olnud ta aadlik, vaid kuulus päriliku aukodaniku seisusesse. Nimetatud seisus tõi endaga kaasa mitmeid eesõigusi: vabastuse nekrutikohustusest (enne 1874. aastat), pearahamaksust, ihunuhtlusest, neil oli õigus osaleda linnavalimistel ja saada valituks jne. Võimalik, et Fuchs oli tõusnud aukodanikuks tubli teenistuse eest. Ta oli nimelt kolleegiumiregistraator; see oli tiitel, mis paiknes teenistusastmete tabelis 14. astmel. Teenistujad, kes asusid sellel astmel, võisid tõusta aukodaniku seisusesse. Enne Palupera mõisa omandamist rentis ta vürstidele Gagarinitele kuulunud Põltsamaa mõisat. Kahest abielust oli tal kokku 19 last. Kahest tema pojast said samuti mõisaomanikud. Vanem poeg Oskar Matthias (1848–?) pidas Uderna mõisat kuni võõrandamiseni. Noorem poeg Karl Heinrich Ottomar (1850–1919) oli mõisapidaja Vana-Kirepis ja Sännal. Ta kaotas elu bolševike käe läbi.
 |
EAA, f. 2469, n. 1, s. 485, l. 41. Matthias Fuchsi signatuur ja pitser.
EAA, f. 2469, n. 1, s. 677. Palupera mõisasüda 1888. aastal koostatud kaardil.
EAA, f. 2469, n. 1, s. 485, l. 84. Palupera mõisahoonete nimekiri 1890. aastal.1890. aastast on säilinud Palupera mõisahoonete nimekiri. Loetelus on kirjeldatud, mis materjalist hooned olid ehitatud, milline oli katus ja millises seisukorras need olid. Palupera mõisasüdames oli kokku 26 ehitist. Kui häärber oli puidust, siis enamik majandushoonetest olid kivist. Kogu mõisakompleks oli heas korras, kuna paljud hooned olid alles uued. Ka paar vanemat maja olid hinnatud heas seisukorras olevaks. Nimekirjas on mainitud kolme Paluperale kuuluvat karjamõisat: Miti (Bethel), Awwinel ja Koiguta. Awwinelis oli mõisa elumaja kivist, Mitis aga puidust. Miti sai oma saksakeelse nime 19. sajandi I poolel rajatud hernhuutlaste asunduse järgi, mille asemele karjamõis hiljem ilmselt rajati. Bethel tähendab „Jumala koda“. Peale kolme nimetatu on Paluperal aegade jooksul olnud teisigi karjamõisaid. 18. sajandist on teada Vastemõisa. 1826. aastal olid olemas Salloallakülla ja Ekse karjamõis. Pärdu karjamõis rajati ilmselt samanimelise talu asemele. Äidusse rajati karjamõis arvatavasti 19. sajandil. Küla ise oli olemas juba 1418. aastal ja paar aastakümmet hiljem isegi mõis.
  |
ERA, f. 62, n. 1, s. 742, l. 21, 28. Rendilepingud Palupera mõisaomaniku Matthias Fuchsi ja Kaarel Sutti ning Jaan Aloe vahel.Ehkki talude päriseksostmise kõrgaeg langes Lõuna-Eestis 1850. – 1860. aastatesse ja 20. sajandi alguseks oli see peaasjalikult lõpule jõudnud, ei kadunud raha eest renditavad talud täielikult. Renditalude olemasolu tagas mõisnikule täiendava sissetuleku. Palupera mõisnik Fuchs sõlmis 1. aprillil 1893 oma voliniku kaudu Kaarel Suttiga Waela talumaa rendilepingu, mis pidi kehtima kuus aastat ehk ajavahemikul 1893–1899. Rendisummaks lepiti kokku 180 rubla aastas. Leping oli mahukas – see koosnes 19 punktist – ja üksikasjalik. Selgelt pandi kirja nii mõisniku kui rentniku kohustused ja õigused. Kas hiljem Suttiga lepingut pikendati, ei ole teada. Igatahes võttis 1908. aastal talu üle uus rentnik Jaan Aloe, kellega samuti kontraht kuue aasta peale tehti.
EAA, f. 1125, n. 2, s. 318. Palupera mõisaomaniku Matthias Fuchsi kaebus Jüri Muru vastu.Ajalooarhiivis on säilinud hulgaliselt kohtumaterjale, mis puudutavad Palupere mõisniku Fuchsi ja talurahva vahelisi tüliküsimusi. Peamiselt oli mõisnikul raskusi rendisumma kättesaamisega, sest ikka ja jälle tuli pöörduda Palupera vallakohtu poole. Käesolevas säilikus kaebab mõisnik oma voliniku kaudu vallakohtule, et Trummi talu rentnik Jüri Muru võlgneb talle renti 71 rubla suuruses summas. Kohtumaterjalidest selgub, et viimane seda ei salga ja kinnitab, et võlgneb tõepoolest nimetatud summa. Kohus tegigi otsuse summa välja maksta. Muru suutis ära maksta 25 rubla, kuid 46-rublane võlg jäi üles. Näib, et võlglane seda maksta ei suutnud. Tema varandusest võeti neli punast lehma, mis oksjonil võla katteks maha müüdi.
