Kinnistute register

Sisaldab hetkel Tallinna, Haapsalu ja Lihula linnade ning Eesti mõisakinnistute andmeid

Käesoleva andmebaasiga alustati omandireformi kiirendamise eesmärgil 1993-94 aastal Ajalooarhiivis (EAA) leiduvate Tallinna kinnistusameti fondis nr 2840 leiduvate kinnistusregistrite ja toimikute põhjal. Tallinna linna osas on neid andmeid kontrollitud ja täiendatud 1930-ndate aastate aadressidega Tallinna Linnaarhiivis (andmebaasis lühend TLA) leiduvate kinnistulehtede abil. Tallinna puhul on sisestanud suurem töögrupp. Ajalooarhiivi töögruppi juhatas Kalev Jaago ja Tallinna Linnaarhiivi-poolset töögruppi juhatas Lea Kõiv. Tallinna kinnistute projekti üldjuht oli Priit Pirsko. Haapsalu ja Lihula kinnistute andmed sisestas Kalev Jaago. Mõisakinnistud sisestas Reet Hünerson.

Andmebaasis on reeglina kinnistute andmed alates 19 sajandi algusest kuni 1940 aastani (erandjuhtudel kuni 1950-ndateni, kui inventariseerimisbüroo ametnikud on kinnistusregistrisse sissekandeid teinud). Haapsalu puhul on ajaline ulatuvus laiem, kuna lisaks kinnistusameti materjalidele on siin kasutatud ka Haapsalu Magistraadi fondis nr 992 ja mujal arhiivides Haapsalu kinnisvarasid puudutavaid materjale. Haapsalu ja Lihula puhul on võimaluse puhul ära näidatud nii varasemad kui ka tänapäevased aadressid. Tallinna, Haapsalu ja Lihula puhul on samuti sisestatud tänapäevastesse piiridesse jäänud omaaegsed mõisamaad ja maaseadusega loodud kohad.

Andmebaas on suunatud eelkõige neile, keda huvitavad kinnistuomanikud. Kinnistu vanus ei näita automaatselt seal peal asunud hoonestuse vanust.

Mõisate kinnistuid hakati sisestama novembris 2005. aastal. Pärast kohtureformi alates 1889. aastast kuni 1940. aastani on sisestatud kõik mõisatega erinevates kinnistusametites kinnistatud tehingud. Omanike nime õigekirjutust venekeelsete sissekannete puhul on kontrollitud Genealoogiliste käsiraamatute ja arhivaar Vello Naaberi koostatud kartoteegi järgi. Käib töö kohtureformieelsete andmete sisestamisega.

Perspektiivis on võimalik andmebaasi täiendada ka teiste Eestis asunud kinnistute andmetega.

Andmebaasist saab otsida omanike nimede, hüpoteegiringkondade, kinnistunumbrite, krundinumbrite ja tänavanimede või asukohtade (linna või mõisa nime) järgi. Otsingu tulemuste lehel on näidatud lisaks kinnistunumbrile, hüpoteegiringkonnale ja aadressile ka viide kinnistutoimikule või erandjuhtudel laenutoimikutele. Viite andmine võimaldab huvilistel originaaltoimiku tellida uurimissaali. Fondi nimistu on siiani veel koondnimistu ja seega on nimistust konkreetse kinnistutoimiku viidet raske leida. Klikkides otsingu tulemuste lehel uurijat huvitaval real pääseb konkreetse kinnistu andmete juurde (kinnistute registrisse). Kuvatakse ainult need tabelid, mis andmeid sisaldavad. Kui näiteks algsuuruse kohta andmed puuduvad või pole andmeid kaartide või natsionaliseerimise kohta, siis neid tabeleid ei kuvata. Andmed on jagatud järgmistesse tabelitesse:
Kinnistu üldandmed – Kinnistu number ja hüpoteegiringkond 1940 aasta seisuga, krundinumber (siin on näidatud ka vana kinnistunumber, kui selliseid on varem olnud, ja talumaade, mõisamaade ja maakohtade juhtumil ka krundi nimetus ning kust on käesolev kinnistu eraldatud). Märkuste lahtrisse on kantud muuhulgas ka andmeid, kui kinnistu on likvideeritud ja liidetud mõne muu kinnistuga.
Asukoht – lisaks linna või mõisa nimele sisaldab ka aadressi, mis Tallinna puhul kajastab 1930-ndate aastate seisu. Haapsalu ja Lihula puhul on püütud aadresside muutumist näidata 1911 aastast tänapäevani. Iga vastava aadressi taga on siis tema kehtivuse daatumid ja kui aadress on pärit kinnistutoimikust, siis on EAA lahtrisse tehtud linnuke.
Tehingud – sisaldavad andmeid kinnistuomanike muutuste kohta suunaga mineviku suunas. Sisust võib leida detailsemaid andmeid kinnistu väärtuse, hoonete ja omaniku kohta.
Kaardid – sisaldavad arhiiviviidet, daatumit ja märkuste lahtris vajadusel näidatud kas tegemist juurdelõike plaaniga või ehitusplaaniga. Tavalise krundiplaani puhul on märkuste lahter tühi või Haapsalu puhul on märgitud kas krunt oli hoonestatud.
Suurus – sisaldab kinnistu suurust mingil konkreetsel ajahetkel, mis on näidatud märkuste lahtris. Kui hiljem pole tehtud eraldusi või liitmisi, siis kajastub see suurus ka 1940 aasta seisu.
Liitmised/lahutamised – kajastab algsuurust ja algsuurusest tehtud eraldusi või liitmisi ning maaliiki. Levinud maaliik on linnamaa, mis tähendab, et kinnistu ülemomanik oli linn ja eraomanik valdas kinnistut kruntrendi õigusega. Linnal säilis sellisel juhul kinnistu müügi puhul eesostuõigus. Eraldatud suurused on märgitud miinusmärgiga ja liidetud suurused plussmärgiga. Ära on näidatud ka kinnistute numbrid, millest on liidetud või mille külge on eraldatud. Kui kinnistu asus teises hüpoteegiringkonnas, siis on ära näidatud ka hüpoteegiringkond. Mõisakinnistute puhul liitmisi ja lahutamisi sisestatud pole.

Tartus, 7.6.2007 Ajalooarhiivi teatmetalituse arhivaar
Kalev Jaago