|
Autoriõigused andmebaasile kuuluvad Eesti Ajalooarhiivile ja Tartu
Ülikoolile. Andmebaasi või selle osa reprodutseerimine ja
levitamine on lubatud ainult Eesti Ajalooarhiivi ja Tartu Ülikooli
nõusolekul.
Album Academicumi koostamislugu
Album Academicumi koostamispõhimõtted
ja ülevaade allikatest
Iga isiku kohta leiduvad andmed:
1) matriklinumber;
2) perekonnanimi ja eesnimi (-nimed);
3) rahvus (mitte-eestlastest üliõpilastel);
4) sünniaeg;
5) sünnikoht;
6) isanimi;
7) isa tegevusala;
8) keskhariduse omandamise koht ja aasta;
9) õpitud eriala(d) ja õpingudaatumid
Tartu ülikoolis ning teistes kõrgkoolides;
9a) teaduskraadid;
9b) teaduskraadi(de) omandamiseks kaitstud töö(de)
pealkiri (pealkirjad);
10) Tartu ülikooli juures tegutsenud üliõpilasorganisatsiooni
nimi, mille liige oli antud isik;
11) surmaaeg;
12) surmakoht;
13) eluloolised andmed;
14) viited kasutatud kirjandusele;
15) teised matriklinumbrid (isikutel, kes olid immatrikuleeritud ka
enne
1. detsembrit 1919).
V. Tamuli saatesõna 1994. aastal ilmunud Album Academicumile
Album Academicumis
kasutatud lühendid
Koostamislugu
AA eeltöid alustati Eesti Ajalooarhiivis 1976. aastal. 19761990
olid selle töö peamisteks tegijateks Shirley Kodasma, Malle
Loit, Salme Nõmmeots ja Valdek Pütsep. Paralleelselt koostati
samade inimeste poolt ka teost "Tartu Ülikooli üliõpilaskonna
teatmik 18891918" (ilmus 19861988), töö AAga
edenes aeglaselt ja katkes 1990. aastal. Töö tulemusena oli
valminud matrikliraamatute publikatsiooni käsikiri koos isikunimede
alfabeetilise registriga, mille andmestikku oli parandatud ja täiendatud
isikutoimikute alusel. Koostamise järjepidevuse katkemise tõttu
tuli töö jätkajatel hiljem enamik kasutatud materjalist
uuesti läbi vaadata ja käsikiri üle kontrollida.
Aastatel 19921994 AAd koostanud töörühm (Lauri Lindström
ja Helina Tamman, kellele aastal 1993 lisandusid Toomas Hiio, Ene Hiio
ja Arti Hilpus, aastal 1994 Leino Pahtma ja Argo Kuusik; arvutitöötlus
19931994 Toomas Tamman) alustas isikunimede registri arvutisse sisestamisest
ja registris esinevate lünkade täitmisest (19921993).
1993. aasta kevadel, pärast finantseerimise algust Eesti Teadusfondi
poolt, sisestati arvutisse ka ülejäänud mustandkäsikiri
ja kujundati see andmebaasiks, mis oluliselt lihtsustas edasist tööd.
Põhiandmestiku korrigeerimine lõppes alles 1994. aasta kevadel.
Paralleelselt põhiandmestiku täiendamise ja korrigeerimisega
süstematiseeriti ja ühtlustati olemasolev teave.
Kuna eesmärgiks oli seatud matrikliraamatute allikapublikatsiooni
kujundamine samaaegselt ka biograafiliseks teatmeteoseks, alustati 1993.
aasta sügisel põhiandmestiku täiendamist elulooliste
andmetega. Kui 1993. aasta algul oli olemas juhuslikku laadi eluloolisi
fakte ca 500600 isiku kohta, siis 1994. aasta septembris
ulatus isikute arv, kelle kohta oli olemas eluloolisi andmeid, ca
12 700ni (2/3 immatrikuleeritutest).
Reageering koostajate poolt kodu- ja väliseesti ajakirjanduses avaldatud
üleskutsetele andmete saamiseks Tartu ülikooli vilistlaste kohta
oli ootamatult elav, laekunud kirju analüüsides tuleb aga nentida,
et kodu-Eestis vastati üleskutsetele tunduvalt vähema aktiivsusega
kui välis-Eestis. 1994. aasta suvel töötati läbi aastatel
19911994 EAAsse ja Tartu ülikooli arhiivi laekunud taotlused
teatiste saamiseks õpingute kohta Tartu ülikoolis. Koostajad
pöördusid kirja teel teatisi taotlenud isikute poole lisaandmete
saamiseks, ca 350le välja saadetud kirjale tuli üle 250
vastuse. Kokku laekus unikaalseid andmeid rohkem kui 1000 inimese kohta.
1994. aasta septembris loodi olemasoleva andmebaasi põhjal trükivalmis
käsikiri.
AA sisaldab 20 783 isiku 31 417 erinevat perekonnanime. Erinevate perekonnanimede
rohkus on tingitud kirjaviisi muutustest eesti keeles, nimede eestistamisest
2030ndatel aastatel, muutuvast transliteratsioonist põhjustatud
teistest rahvustest üliõpilaste perekonnanimede erinevatest
vormidest erinevates dokumentides jms.
Koostajad on püüdnud läheneda kasutada olnud allikmaterjalidele
võimalikult objektiivselt. Siiski ei õnnestunud paljude
isikute kohta saada täiendavaid või täpsustavaid andmeid
ning ei saa välistada, et teosesse on sattunud vigu või valeinformatsiooni.
Koostamispõhimõtted ja ülevaade allikatest
"Album Academicum Universitatis Tartuensis 19181944"
on Eesti Ajalooarhiivis asuvate Tartu ülikooli matrikliraamatute
elulooliste andmetega täiendatud andmebaas, mis üritab anda
ülevaate esimese eestikeelses ülikoolis õppinud põlvkonna
saatusest. Kuna eelnevad Album Academicumid ei haaranud Tartu ülikooli
tegevussemestrit 1918/II, Saksa okupatsiooni aegset nn Landesuniversitäti,
on see lisatud.
AA põhiallikad on Eesti Ajalooarhiivis ja Tartu ülikooli
arhiivis säilitatavad Tartu ülikooli matrikliraamatud ja üliõpilaste
isikutoimikud:
Eesti Ajalooarhiivis
- F 2100, n 1 (üliõpilaste isiklikud toimikud);
- F 2100, n 11, s 13 (isikute nimekiri, kellele Tartu ülikool
on välja andnud diplomeid ja teaduslikke kraade),
- F 2100, n 11, s 52-61 (Tartu ülikooli matrikliraamatud aastatest
1919-1939),
- F 2100, n 11, s 126 (rohuteaduse kuulajate registreerimise raamat);
- F 2100, n 16, s 6 (1918. aasta II semestri matrikliraamat);
Tartu ülikooli arhiivis asuv Album Academicum VI (matrikliraamat
19391944).
Matrikliraamatute andmetele on lisatud teistest arhiivimaterjalidest,
biograafilisest kirjandusest ja mõnedest ajakirjandusväljaannetest
kogutud lisateavet peamiselt õpingutejärgse elu- ja teenistuskäigu
kohta. Teistele allikatele tuginedes on korrigeeritud ka matrikliraamatutes
esinevaid vigu ja eksitusi.
Andmed õpingute kohta Tartu ülikoolis põhinevad eelpoolnimetatud
allikatel. Samas ei ole need ainsad õpinguid või üliõpilaste
arvestust peegeldavad allikad. Teaduskondadel olid eraldi üliõpilaste
registreerimise raamatud, eraldi arvestust peeti ülikooli teistkordselt
immatrikuleeritute kohta, eksmatrikuleeritute kohta jne. Erinevate allikate
andmed ei pruugi alati kattuda.
Andmed iga isiku kohta on AAs järjestatud :
1) matriklinumber;
2) perekonnanimi ja eesnimi (-nimed);
3) rahvus (mitte-eestlastest üliõpilastel);
4) sünniaeg;
5) sünnikoht;
6) isanimi;
7) isa tegevusala;
8) keskhariduse omandamise koht ja aasta;
9) õpitud eriala(d) ja õpingudaatumid
Tartu ülikoolis ning teistes kõrgkoolides;
9a) teaduskraadid;
9b) teaduskraadi(de) omandamiseks kaitstud töö(de)
pealkiri (pealkirjad);
10) Tartu ülikooli juures tegutsenud üliõpilasorganisatsiooni
nimi, mille liige oli antud isik;
11) surmaaeg;
12) surmakoht;
13) eluloolised andmed;
14) viited kasutatud kirjandusele;
15) teised matriklinumbrid (isikutel, kes olid immatrikuleeritud ka enne
1. detsembrit 1919).
1. Matriklinumber
1919. aastal võeti kasutusele uued matriklinumbrid, mis jätkusid
kuni 1944. aasta I semestri lõpuni. 1918. aasta II semestril oli
kasutusel oma matriklinumeratsioon. Farmaatsia kuulajate eristaatus säilis
1931. aasta II semestrini, see kehtis ka 1918. aasta II semestril. Seetõttu
on AAs kasutatud nelja liiki matriklinumbreid:
- 1919/II1944/I immatrikuleeriti 19954 üliõpilast
(matriklinumbrid 119954)
- 1919/II1931/II immatrikuleeriti 179 rohuteaduse kuulajat
(matriklinumbrid F-1 F-179)
- 1918. a II semestril immatrikuleeriti 1011 üliõpilast
(matriklinumbrid S-1 S-1011)
- 1918. a II semestril immatrikuleeriti 33 rohuteaduse kuulajat
(matriklinumbrid P-1 P-33).
Eksmatrikuleeritud üliõpilasele uuesti immatrikuleerimisel
tavaliselt uut matriklinumbrit ei antud, sissekandeid matrikliraamatusse
jätkati sama matriklinumbri juures. Siiski immatrikuleeriti 1919/II
1944/I teadaolevalt 32 üliõpilast erinevatel põhjustel
kaks korda. 7 rohuteaduse kuulajat olid immatrikuleeritud ka üliõpilastena.
1918. aasta II semestril õppinutest jätkasid õpinguid
Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis vastavalt 344 üliõpilast
ja 10 farmaatsia kuulajat.
2. Perekonnanimi ja eesnimi (-nimed)
Perekonna- ja eesnimed on antud vastavalt sissekannetele matrikliraamatutes.
Sulgudes on toodud nimemuutuste läbi (nimede eestistamine, abiellumine,
adopteerimine) saadud nimed. Abielus olles, adopteeritutena või
pärast nimede eestistamist immatrikuleeritutel on neiupõlvenimi,
adopteerimise-eelne või eestistamata nimi toodud samuti sulgudes.
Sulgudes on ka erineva transliteratsiooni tõttu tekkinud nimevormid,
mis erinevad matrikliraamatutesse kantutest.
Matrikliraamatute sissekandeid on perekonna- ja eesnimede osas korrigeeritud
kahel juhtumil:
- V-tähte sisaldavate eesti perekonna- ja eesnimede esitamisel
on loobutud 1920ndate aastate algul matrikliraamatutes kasutatud W-tähte
sisaldavatest nimevormidest;
- teistest rahvustest (peamiselt saksa) üliõpilaste perekonna-
ja eesnimed, mis on 1930ndate aastate matrikliraamatutesse kantud eesti
kirjaviisis, on esitatud vastava keele kirjaviisis.
Andmete puudumise tõttu ei ole alati märgitud adopteerimise,
abiellumise või nime eestistamise aastat. Mõnede isikute
puhul on andmete puudumise tõttu selgusetuks jäänud,
kas perekonnanime muutmise põhjuseks on olnud eestistamine või
abiellumine. Seetõttu puudub nendel juhtudel ka vastav märge
ja sulgudes on toodud ainult uus nimi.
Mõnedel isikutel on perekonnanime järel sulgudes ka pseudonüüm(id).
Aadlikel järgneb eesnimele partikkel von, tituleeritud aadlikel on
selle järel ka tiitel.
3. Rahvus
Matrikliraamatutesse on rahvus märgitud ebajärjekindlalt, siiski
on AAs nende mitte-eestlaste nimede järel, kellele matrikliraamatusse
rahvus märgitud on, see ka ära toodud. Eestlastele rahvust märgitud
ei ole, eksituste vältimiseks on koostajad loobunud rahvuse märkimisest
ka isikutele, kelle kohta matrikliraamatutes vastav sissekanne puudub.
Seetõttu puudub Tartu ülikooli üliõpilaskonna
rahvusliku koosseisu kohta aastail
1919/II 1944/I täpne ülevaade. 55 isikul on erinevates
dokumentides märgitud erinev rahvus või on nende kohta teada
rahvuse muutmise fakt dokumentides. Sellisel juhul on AAs märgitud
mõlemad rahvused.
4. Sünniaeg
Tsaari-Venemaal oli kasutusel vana (juuliuse) kalender, enne 1918. aastat
sündinute sünniajad on AAs uude (gregooriuse) kalendrisse ümber
arvestatud. Matrikliraamatutesse kanti sünniajad immatrikuleerimisel
esitatud dokumentidele vastavalt ja enamikul juhtudel märgiti juurde,
kas sünnidaatum on vana või uue kalendri järgi. Siiski
esineb matrikliraamatutes selles osas rohkesti vigu. Enamik sünniaegu
on paralleelsete allikate (isikutoimikutes leiduvad ristimis-, sünni-
ja isikutunnistuste ärakirjad, omakäelised elulood üliõpilasorganisatsioonide
materjalide hulgas, gümnaasiumide lõputunnistused, Eesti gümnaasiumide
lõpetanute nimekirjad jms.) põhjal kontrollitud, vaatamata
sellele on ebatäpsused võimalikud, kuna isikutoimikuid ei
ole kõigi üliõpilaste kohta.
Tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et pärast gregooriuse
kalendrile üleminekut ei olnud kuupäevade ümberarvutamise
reeglid üldtuntud ja tihti lisati 13 päeva ka daatumitele enne
1. märtsi 1900. Seetõttu esineb nii matrikliraamatutes kui
ka isikudokumentides palju ühepäevalisi ümberarvutamisvigu.
Et paljude isikute kohta on matrikliraamatute ja dokumentide põhjal
teada ainult ümberarvutatud sünnidaatum, ei olnud nende õigsust
võimalik kontrollida. Seetõttu võib esineda juhtumeid,
kus sünniajale vana kalendri järgi on liidetud 2 x 13 (12) päeva
või on sünniaeg esitatud vana kalendri järgi.
1918. aasta II semestri matrikliraamatutesse oli märgitud vaid vanus.
Isikutoimikutest ja teistest allikatest on enamikule tol semestril immatrikuleeritutest
leitud täpne sünnidaatum, siiski on 52 üliõpilasel
sünniaja asemel näidatud vanus immatrikuleerimise hetkel, s.o
septembrisoktoobris 1918.
5. Sünnikoht
Sünnikohad on AAs esitatud sünnikoha administratiivset või
(väljaspool Eestit sündinutel) riiklikku kuuluvust ära
näidates, kusjuures lähtutud on administratiivsest jaotusest
sünnihetkel. Erandiks on sünnikohad Eestis, mis on märgitud
vastavalt Eesti Vabariigi piiridele pärast Tartu rahulepingut ja
Eesti-Läti piirilepingut sünniajast olenemata.
Sõltuvalt olemasolevatest andmetest on sünnikohad Eestis
erineva täpsusastmega. Maal sündinutel on tavaliselt teada sünnivald,
kuna see oli märgitud isikudokumentidesse. Teistest allikatest on
paljudele üliõpilastele leitud ka täpsem sünnikoht
(küla, alev, asundus vms).
Vallanimede kirjutamisel ja vallapiiride arvestamisel on lähtutud
1923. aastal ilmunud "Üleriiklisest asumite nimestikust".
Erandiks on nende isikute sünnikohad, kes on sündinud 19. sajandil
või 20. sajandi esimesel aastakümnel ja kelle sünnikohaks
on vald, mis hiljem liideti mõne teise vallaga. Sellistel juhtumitel
on vana valla nimi alles jäetud ja seda ei ole 1920ndate aastate
süsteemi sobitatud.
1930ndate aastate lõpul ja 1940ndatel aastatel kanti sünnikoha
asemel matrikliraamatutesse tihti valla nimi, kus antud isik immatrikuleerimise
hetkel hingekirjas seisis. Samuti ei ole isikudokumendid sel ajal sünnikoha
osas enam sellise täpsusastmega nagu 1920ndatel aastatel immatrikuleeritute
toimikutes. Seetõttu on mitmele 1940ndatel aastatel immatrikuleeritule
sünnikohaks märgitud vald, mis loodi alles 1939. aasta vallareformi
käigus.
Sageli esineb sünnikohana mõis või kirikumõis.
Kuigi mõisad ja kirikumõisad enne 1919. aasta maareformi
(s.o enamiku immatrikuleeritute sünniajal) halduslikult valla alla
ei kuulunud, on AA kasutamise lihtsustamiseks nende nimede ees näidatud
valla nimi, mille territooriumil mõis või kirikumõis
pärast 1919. aastat asus.
Asukohavalla nimega kokkulangevate külade, mõisate ja kirikumõisate
nimede ette valla nime märgitud ei ole. Maakonnakeskuste ja teiste
tähtsamate linnade nimede ette ei ole kirjutatud maakonna nime.
Sünnikohad, mis asuvad 1921. aastal Valgamaaks ühendatud valdades,
on näidatud vastavalt sünniajale enne 1921. aastat Tartu-, Võru-
või Viljandimaal, 1921. aastal ja hiljem Valgamaal asuvatena. Sama
kehtib ka 1920. aastal Pärnumaa koosseisust Järvamaa alla läinud
Käru valla ja 1925. aastal Võrumaa koosseisust Tartumaale
läinud Meeksi valla kohta.
Sünnikohad Tsaari-Venemaa Liivimaa kubermangu Valga maakonna aladel,
mis Eesti-Läti piiri kindlaksmääramisel jäid Eesti
Vabariigi koosseisu (Paju ja Sooru vallad ning osa Vana-Laitsna vallast),
on AAs sünniajast sõltumata esitatud 1923. aasta "Üleriiklise
asumite nimestiku" järgi. Sama kehtib ka 1920. aastal Tartu
rahulepingu alusel Eestiga liidetud Petserimaa ja Narva jõe idakaldal
asuvate valdade kohta.
Sünnikoha leidmise lihtsustamiseks on Tsaari-Venemaa kubermangud
ja oblastid piirkondadeks rühmitatud. Piirkonnad on Venemaa, Ukraina,
Valgevene, Kaukaasia, Turkestan, Poola ja Soome. Ühegi piirkonna
alla kuuluvaiks ei ole loetud Liivimaa, Kuramaa, Vilniuse, Kaunase ja
Bessaraabia kubermange. Juhul, kui Suwalki kubermangus asunud sünnikoht
on praegusel Leedu Vabariigi territooriumil, ei ole selle kubermangu ette
Poolat märgitud. Kubermangu või maakonnaga samanimeliste linnade
puhul ei ole kubermangu või maakonna nime korratud. Peterburi märkimisel
on kasutatud lühendit Pbg, mida kasutatakse ka perioodi kohta, kui
linn kandis Petrogradi nime.
6. Isanimi
AAs on näidatud ka üliõpilase isanimi. Isanimede puudumine
võinuks tekitada raskusi samanimeliste isikute identifitseerimisel.
Isanimede esitamisel on lähtutud matrikliraamatutes esitatud andmetest
ja kirjaviisist. Kuna suur osa isanimedest on matrikliraamatutesse kantud
ilmselt immatrikuleeritavate suuliste ütluste kohaselt, on nende
kirjaviisi teistele allikatele toetudes korrigeeritud.
Juudi rahvusest üliõpilaste isanimede esitamine matrikliraamatutes
on ebatäpne. Seetõttu on teadaolevad nimed eesti- ja/või
heebreapärasteks ühtlustatud.
1918. aasta II semestri matrikliraamatutesse isanimesid ei kantud. Teistest
allikatest on leitud 115 sel semestril immatrikuleeritu isanimed.
7. Isa tegevusala
Ülevaate saamiseks üliõpilaste sotsiaalsest päritolust
on AAs ära näidatud isa tegevusala. Isa tegevusala märgiti
matrikliraamatutesse enam-vähem järjekindlalt kuni 1930ndate
alguseni ja aastal 1940. 1918. aasta II semestri matrikliraamatusse on
kantud isa seisus. Sisu poolest sarnanevad 1940. aasta sissekanded isa
tegevusala lahtris 1918. aasta II semestri sissekannetele, kajastades
küll mitte enam seisust, vaid immatrikuleeritute vanemate seisundit
klassiteooria poolt loodud süsteemis (sellest olenes, kas üliõpilane
maksis õppemaksu või mitte).
Matrikliraamatute andmestikku on täiendatud ja korrigeeritud isikutoimikute
ja biograafilise kirjanduse abil. Koostajad on püüdnud näidata
üliõpilase isa tegevusala sünnihetkel, kuid matrikliraamatute
ebajärjekindluse ja teiste allikate mitmepalgelisuse tõttu
ei olnud see alati võimalik ning seetõttu on paljudel üliõpilastel
näidatud isa tegevusala immatrikuleerimise hetkel.
Isa tegevusala on esitatud võimalikult täpselt. Seetõttu
on linnainimestel eelistatud tegevusala omandisuhetele (enamik kaupmehi,
arste, tööstureid, käsitöölisi jne olid ka majaomanikud),
maal aga suhet omandisse tegevusalale (mõisaomanik, -rentnik, talupidaja,
sulane jne mahuvad kõik ühise nimetaja põllumees alla).
Et aga erinevates allikates on isa tegevusala erinevalt esitatud, ei olnud
võimalik vältida mõistete kohatist kattumist. Nii ei
õnnestunud täpsustada, kas 1833 põllumehe puhul on
tegemist mõisaomanike (esineb mujal 117 korral), mõisarentnike
(56), mõisavalitsejate (107), talupidajate (1205), talurentnike
(85), popside (10), kandikohapidajate (8) või põllutöölistega
(143). Lahtiseks jääb 62 korral esineva elukutse põllupidaja"
sisu, dokumentides väga sageli kasutatav mõiste talupidaja"
on samuti väga erinevalt interpreteeritav. 219 majaomaniku, 116 linnakodaniku
ja 281 käsitöölise puhul ei selgu nende täpsem tegevusala.
514 korda on kasutatud mõistet kooliõpetaja enamasti algkooliõpetaja
tähenduses, kuid ei ole võimalik välistada, et nimetatud
514 hulgas ei ole ühtegi gümnaasiumiõpetajat (esineb
muidu 55 korral) või köster-kooliõpetajat (28). Samasuguseid
vastuolusid esineb ka teiste elukutsete ja tegevusalade puhul.
8. Keskhariduse omandamise koht ja aasta
Immatrikuleerimise eelduseks oli keskhariduse olemasolu, farmaatsia kuulajatel
kas keskharidus või mõne ülikooli juures sooritatud
apteekri abilise eksam. Kui 1920ndate aastate teisel poolel või
19301940ndatel aastatel immatrikuleeritud on lõpetanud gümnaasiumi
või sooritanud küpsuseksamid Tallinnas ja Tartus asunud riiklike
eksamikomisjonide juures, siis varem immatrikuleeritute puhul on pilt
kirevam, immatrikuleerumiseks piisavaks hariduseks loeti ka sõjakoolide
või mitmesuguste kursuste lõpetamist. Tuleb arvesse võtta,
et andmed keskhariduse omandamise kohta põhinevad immatrikuleerimisel
esitatud lõputunnistustel ja ei peegelda kogu ülikoolile eelnenud
hariduskäiku. Paljud 1920ndate algul immatrikuleeritud on tegelikult
õppinud tsaariajal piiratud õigustega koolides (rahvuskeelsed
erakoolid) ja sooritanud vaid küpsuseksamid õigustega gümnaasiumi
juures, mille diplomi nad immatrikuleerimisel esitasid. Samal ajal on
paljud üliõpilased immatrikuleeritud ka omaaegsete õigusteta
koolide diplomite alusel.
Matrikliraamatutes puuduvad andmed keskhariduse kohta, kui immatrikuleeritu
on enne Tartu ülikooli õppinud mõnes teises kõrgkoolis.
Andmed keskhariduse kohta puuduvad ka paljudel 1918. aasta II semestril
ja aastatel 19421944 immatrikuleeritutel. Osaliselt on lüngad
teiste allikate abil täidetud.
Seoses haridussüsteemi ümberkorraldustega Eesti Vabariigis
muutusid ka gümnaasiumide nimed. Koolide nimede esitamisel on püütud
säilitada järjepidevust, kuni suuremate ümberkorraldusteni
1930ndate aastate lõpul on koolid näidatud ühe nime all.
Väljaspool Eestit asunud koolide nimed on isikutoimikutes leiduvatel
lõputunnistustel olevate ametlike nimede järgi eesti keelde
tõlgitud.
9. Õpitud eriala(d) ja õpingudaatumid Tartu ülikoolis
ning teistes kõrgkoolides
Õpingud Tartu ülikoolis on AAs esitatud vastavalt matrikliraamatute
sellekohastele sissekannetele. Kuna matrikliraamatute sissekanded kajastavad
eelkõige semestrimaksu tasumist, ei peegeldu õpingudaatumites
tingimata tegelik õpingute kulg.
Teaduskondade, osakondade ja kitsamate erialade esitamisel on kasutatud
eestikeelseid lühendeid. Rahvusvaheliste ladina keelest lähtuvate
lühendite kasutamisest on loobutud, kuna Tartu ülikooli mõnede
teaduskondade, osakondade ja erialade kohta sellised lühendid puuduvad
(matemaatika-loodusteaduskond, eriti filosoofiateaduskonna kitsamad erialad).
Osakond või kitsam eriala matemaatika-loodusteaduskonnas on näidatud
nendel üliõpilastel, kellel see on matrikliraamatusse märgitud.
Seetõttu on enamikul lühikest aega õppinutel märgitud
vaid teaduskond. Mõnede osakondade ja erialade ette ei ole teaduskonda
märgitud. Need osakonnad ja erialad on matemaatika-loodusteaduskonnas
loodusteadus, matemaatika ja keemia; arstiteaduskonnas kehaline kasvatus;
põllumajandusteaduskonnas agronoomia ja metsandus; õigusteaduskonnas
aastani 1926 kaubandus, 19261936 majandus. Filosoofiateaduskonnas
õppinutel on peaaine(d) üldjuhul näidatud vaid lõpetanutel;
juhul, kui lõpetanu on kaitsnud ka magistrikraadi ja peaaine peegeldub
magistritöö pealkirjas, seda eelnevalt näidatud ei ole.
Tartu ülikooli teaduskondade ja osakondade süsteem nende isikute
kohta käivas teabes, kes vahepeal katkestatud õpinguid pärast
1944. aastat jätkasid, on esitatud hilisemat süsteemi ja selle
muutusi arvestades. Erandina ei ole isikutel, kes õppisid pikemate
vaheaegadeta ja lõpetasid pärast 1944. aastat, teaduskonna
või osakonna nime muutumist näidatud.
Tsaariaegses Tartu ülikoolis ja 1918. aasta II semestril oli 5 teaduskonda:
ajaloo-keele-, õigus-, füüsika-matemaatika-, usu- ja
arstiteaduskond. Andmed selleaegsete õpingute kohta on esitatud
vastavat teaduskondade ja osakondade süsteemi järgides.
Õpingudaatumid on esitatud aastase täpsusega järgmisi
tingmärke kasutades:
- aastaarvude vahel tähistab vaheaegadeta õpinguid, aastaarvu
järel stuudiumi katkestamist samal aastal. Tuleb arvestada, et 1920ndate
aastate algul õppinute puhul vaheaegadeta õpinguid näitav
tingmärk alati tegelikku olukorda ei peegelda, kuna Vabadussõjas
osalenutel oli õigus tasuta haridusele.
.. aastaarvude vahel tähistab õpinguid vaheajaga/vaheaegadega,
mis on lühemad kui 3 aastat. Pikemate vaheaegade puhul on õpingute
katkestamise ja uuesti alustamise aastad näidatud. .. aastaarvu järel
näitab andmete puudumist õpingute katkestamise aja kohta (peamiselt
enne 1918. aastat ja 1940ndatel aastatel immatrikuleeritutel).
* tähistab diplomiga lõpetamist. Tartu ülikooli lõpetasid
samal erialal mitu korda üliõpilased, kes filosoofiateaduskonnas
mitu peaainet olid valinud; õigusteaduskonnas 1920ndate aastate
esimesel poolel nii II kui ka I järgu diplomiga lõpetanud
jt. Ka 1940ndatel aastatel lõpetati mitu korda, kuna Saksa okupatsiooni
ajal ei tunnustatud Nõukogude-aegseid ja pärast sõda
Saksa okupatsiooni aegseid diplomeid.
-* teada on vaid õpingute lõpetamise fakt antud kõrgkoolis
ja/või erialal;
.. aastaarvu ees puuduvad andmed õpingute alguse kohta;
- ilma aastaarvudeta puuduvad andmed õpingute aja kohta.
Matrikliraamatute andmeid 1940. aastate sissekannete osas on teiste allikate
olemasolu korral korrigeeritud, kuna ülikoolist lahkumist registreeriti
ebajärjekindlalt. Nii on paljud 1941. aastal arreteeritud, küüditatud,
Punaarmeesse mobiliseeritud või Nõukogude Liidu tagalasse
evakueeritud üliõpilased ametlikult eksmatrikuleeritud alles
1942. aastal. Viimane kehtib ka paljude juudi rahvusest tudengite kohta,
kelle õpingute jätkumine Saksa okupatsiooni aegses Tartu Ülikoolis
ei ole tõenäoline. Paljud 1943. aastal või 1944. aastal
enne Saksa okupatsiooni lõppu ülikoolist lahkunud üliõpilased
on ametlikult eksmatrikuleeritud alles 31. detsembril 1944 või
koguni 1945. aastal. Et andmed 1941. aastal mõrvatute, küüditatute,
arreteeritute, mobiliseeritute ja evakueeritute ning 19431944 mobiliseeritute,
langenute, Läände põgenenute ja 1944 Saksa või
Nõukogude okupatsioonivõimude poolt arreteeritute või
hukatute kohta ei ole täielikud, võivad paljud aastal 1942
või 1945 eksmatrikuleeritud, kelle kohta hilisemad andmed puuduvad,
tegelikult ülalnimetatute hulka kuuluda.
Õpingud teistes kõrgkoolides on esitatud vastavalt teistes
allikates ja kirjanduses leidunud andmetele ning on seetõttu lünklikud.
Nii puuduvad andmed paljude isikute õpingute lõpetamise
kohta, kes pärast Eestist lahkumist töötasid lõpetatud
kõrgharidust eeldavatel ametikohtadel (arstid, advokaadid jms);
mõnede isikute kohta on teada vaid akadeemilise kraadi olemasolu,
andmed stuudiumi lõpetamise koha ja aja kohta puuduvad; tihti on
teada vaid mõnes ülikoolis õppimise fakt, andmed teaduskonna,
õppimise aja ja õpingute lõpetamise kohta puuduvad;
USA kõrgkoolides õppinute puhul ei selgu mõnikord,
millise ülikooliga on tegemist (näiteks ei tehta allikates tihti
vahet New Yorgi Linna Ülikooli ja New Yorgi Ülikooli vahel);
esinevad juhtumid, kus kõrgkoolis, millises isik on õppinud,
näidatud eriala üldse puudub (näiteks ei olnud ega ole
tänapäevani võimalik Peterburi ülikoolis arstiteadust
õppida) jms.
Eesti Vabariigi aegsetest kõrgematest õppeasutustest on
kõrgkoolideks loetud Tallinna Tehnikaülikool ja kõrgemat
eriharidust andnud õppeasutused: Kõrgem Kunstikool "Pallas",
Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem
Sõjakool, Riigi Kunsttööstuskool ja Tallinna Tehnikumi
kõrgem aste. Tallinna Tehnikum, õpetajate seminarid, merekoolid
ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste süsteemi ülejäänud
koolid, millistes samuti õpiti pärast gümnaasiumi lõpetamist,
kõrgkoolide hulka arvatud ei ole.
Välismaa kõrgkoolide nimed ja nendes õpetatavate erialade
nimetused on võimaluse korral eesti keelde tõlgitud. Asukohamaa
keeles on esitatud kõrgkoolide nimed, mille korrektne eesti keelde
tõlkimine ei ole võimalik (mõned Prantsusmaa, USA,
Kanada ja Austraalia kõrgkoolid, näiteks Chicago La Salle
Extension University). Samuti on algkeeles või rahvusvahelise
lühendiga toodud eriala, millele eesti keeles puudub täpne vaste
(rer pol jms).
9a) Teaduskraadid
Tartu ülikooli juures aastani 1944 omistatud teaduskraadid on toodud
tolleaegseid ametlikke ladinakeelseid lühendeid kasutades. Ka välismaa
kõrgkoolide poolt omistatud teaduskraadid on toodud ladinakeelsete
lühenditega, välja arvatud Inglismaa, USA, Kanada ja Austraalia
kõrgkoolide kraadid. Nende puhul on püütud esitada konkreetse
kõrgkooli poolt omistatava kraadi nimetuse ametlik ingliskeelne
lühend. Ühtlasema üldpildi huvides on Eesti NSVs või
mujal Nõukogude Liidus antud teaduskraadide nimetused ladinakeelseteks
lühenditeks mugandatud.
Tartu ülikooli juures anti välja järgmisi teaduskraade:
usuteaduskonnas: dr theol, mag theol, cand theol
(19211925);
õigusteaduskonnas: dr jur, mag jur, mag rer oec
(aastast 36 majandusteaduskonnas);
arstiteaduskonnas: dr med;
filosoofiateaduskonnas: dr phil, mag phil;
matemaatika-loodusteaduskonnas: dr phil nat;
a) 1930ndate aastate alguseni: mag math, mag geogr, mag
chem, mag geol, mag astr, mag zool, mag mech,
mag chem techn, mag bot, mag min, mag geophys,
mag phys;
b) 1930ndate aastate algusest alates mag sc nat ja mag sc math;
c) 19201925 cand rer nat, cand math, cand chem;
loomaarstiteaduskonnas: dr med vet;
põllumajandusteaduskonnas: dr agr, mag agr.
Peale ülalnimetatute omistati farmaatsia kuulajatele kraade dr
pharm ja mag pharm.
AAs ei ole märgitud Rootsi ja Soome ülikoolide kandidaadikraade
ning Inglismaa, USA, Kanada ja Austraalia ülikoolide bakalaureusekraade.
Erinevates riikides või ka erinevatel aladel omandatud teaduskraade
on väga raske kõrvutada. Siiski saab esile tuua asjaolud,
mis mõne teaduskraadi omandanute rohkust seletab. Tartu ülikooli
farmaatsia kuulajate kraad mag pharm ei ole päris võrdväärne
teiste Tartu ülikooli omistatud magistrikraadidega, kuna farmaatsia
kuulamiseks ei olnud keskharidus nõutav ja farmaatsia kuulajate
ettenähtud stuudium oli lühem kui teistel erialadel. Saksamaa
ülikoolide juures omandatud doktorikraadid on üldiselt väiksema
kaaluga kui Tartu ülikooli doktorikraad. Pärast baltisakslaste
ümberasumist aastatel 19391941 kinnitati paljude ümberasunute
magistrikraadid mõnes Saksamaa ülikoolis vastavate doktorikraadidena;
ei olnud haruldased ka juhtumid, kui doktoriks ümberatesteerimiseks
piisas Tartu ülikooli auhinna- või diplomitööst.
9b) Teaduskraadi(de) omandamiseks kaitstud töö(de) pealkiri
(pealkirjad)
AAs on märgitud vaid teaduskraadi omandamiseks kaitstud tööde
pealkirjad. Tööde pealkirjad on esitatud üldjuhul keeles,
milles need on kirjutatud. Venekeelsed pealkirjad on kirjutatud vastavalt
rahvusvahelistele transliteratsioonireeglitele ladina tähestikku
kasutades. Eesti NSVs kaitstud tööde puhul ei õnnestunud
mõnikord kindlaks teha, millises keeles need on kirjutatud ning
esitatud on venekeelse autoreferaadi pealkiri. Vastupidine on olukord,
kui mõne Nõukogude Liidu, Euroopa või Põhja-Ameerika
teadusasutuse juures koostatud ja kaitstud töö pealkiri on saadud
mõnest eestikeelsest allikast ja seetõttu esitatud eestikeelsena.
Nõukogudeaegsete tööde puhul on võimaluse korral
näidatud kaitsmise aasta, kuid mõnikord on teada ainult Tartu
ülikooli nõukogus või NSVL Kõrgema Hariduse
Ministeeriumi juures asuvas Kõrgemas Atestatsioonikomisjonis kinnitamise
aasta.
10. Üliõpilasorganisatsiooni nimi
Üliõpilasorganisatsioonidest on märgitud korporatsioonid
ja seltsid, mille liikmeksolek on eluaegne (s.t on olemas ametlikult registreeritud
vilistlaskogud) ja mille liikmeskonnad omavahel ei kattu.
Märgitud ei ole kuulumist lühikest aega eksisteerinud organisatsioonidesse
(korporatsioonid Kungla, Harjola jms), samuti maakondlikesse kogudesse
(Valvila jt), kuna nende tegevus oli vähem aktiivne, organiseerumisprintsiip
võimaldas liituda ka korporatsioonide ja seltside liikmetel ning
enamik neist hääbus juba enne üliõpilasorganisatsioonide
keelamist 1940. aastal. Teaduslikud seltsid olid tavaliselt mingi eriala
tudengite huviühendused, nende ühiskondlik aktiivsus oli väiksem.
Kuulumine organisatsiooni on märgitud vaid neile üliõpilastele,
kes olid organisatsioonide tegevliikmed. Andmed korporatsioonide ja seltside
liikmeskonna kohta pärinevad üliõpilasorganisatsioonide
poolt igal semestril Tartu ülikooli valitsusele esitatud nimekirjadest.
Andmed organisatsioonide nende liikmete kohta, kes on vastu võetud
paguluses või pärast üliõpilasorganisatsioonide
taastamist 1980ndate aastate lõpus, pärinevad üliõpilasorganisatsioonide
väljaannetest ja eraarhiivide materjalidest. Organisatsiooni nimetus
on märgitud kõigile tegevliikmeks saanutele, hilisem väljaastumine,
kui väljaastunu ei saanud mõnes teises organisatsioonis tegevliikmeks,
AAs ei kajastu.
Organisatsioonide nimede lühendite loetelu:
Ami naiskorporatsioon Amicitia (asut 1924);
Blt baltisaksa farmatseutide korporatsioonina asutatud Baltonia
(18721939, 19111932 Fraternitas Pharmaceutica);
BNÜS Baltisaksa Naisüliõpilaste Selts (Verein
Deutsch-Baltischer Studentinnen, 19221939);
Boet vene korporatsioon Boeteia (19261931), ühines Fraternitas
Aeternaga;
Conc üliõpilasselts (ÜS) Concordia"
(1923);
Cur baltisaksa korporatsioon Curonia (18081939, Tartus a-ni
1920);
ENÜS Eesti Naisülõpilaste Selts (1911);
Est baltisaksa korporatsioon Estonia (18211939);
EÜS Eesti Üliõpilaste Selts (1870);
FP naiskorporatsioon Filiae Patriae (1920);
FrAcad Tartus õppivate riigisakslaste ja Venemaa sakslaste
korporatsioonina asutatud Fraternitas Academica (18811939);
FrAet vene korporatsioon Fraternitas Aeterna (19231940);
FrDorp baltisaksa loomaarstide korporatsioon Fraternitas Dorpatensis
(18541930ndate algus);
FrEst korporatsioon Fraternitas Estica (1907);
FrLiv farmatseutide korporatsioonina asutatud Fraternitas Liviensis
(1918);
FrNorm 1918. aastal Peterburist Tartusse ümber asunud Venemaa
sakslaste korporatsioon Freie deutsche Burschenschaft Fraternitas Normannia
(19091939);
FrRig baltisaksa korporatsioon Fraternitas Rigensis (18221939,
a-ni 1920 Tartus);
FrRth vene korporatsioon Fraternitas Ruthenia (19291932;
tegutses ajal, kui Fraternitas Slavia oli keelatud);
FrSlav vene korporatsioon Fraternitas Slavia (19231940);
FrTart loomaarstide korporatsioonina asutatud Fraternitas Tartuensis
(1929);
Hasm juudi korporatsioon Hasmonea (19231940);
Ilm Eesti Naisüliõpilaste Selts (ENÜS) Ilmatar"
(1920);
Ind naiskorporatsioon Indla (1924);
Lem naiskorporatsioon Lembela (1924);
Lett läti korporatsioon Lettonia (1870, a-ni 1920 Tartus);
Liiv Üliõpilasselts (ÜS) Liivika" (1909);
Lim juudi korporatsioon Limuvia (registreeritud 1925);
Liv baltisaksa korporatsioon Livonia (18221939);
Met läti üliõpilasorganisatsioon Metraine (19271935);
Neo baltisaksa korporatsioon Neobaltia (18791939);
Pol poola korporatsioon Polonia (18281918);
Põh Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) Põhjala"
(1884);
Rev korporatsioon Revelia (1920);
Rml Üliõpilasselts (ÜS) Raimla" (1922);
Rot korporatsioon Rotalia (1913);
Sak korporatsioon Sakala (1909);
SorOri vene naiskorporatsioon Sororitas Oriens (19281940);
Tehn korporatsioon Tehnola (1921; peamiselt Tallinna Tehnikumi,
hiljem Tallinna Tehnikaülikooli juures);
Teut volgasakslaste korporatsioon Teutonia (19091930ndad,
a-ni 1918 Tartus);
Ug korporatsioon Ugala (1913);
Vel Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) Veljesto"
(1920);
Vir korporatsioon Vironia (1900);
Üh Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) Ühendus"
(1904).
11. Surmaaeg
Surmaaeg on AAs märgitud analoogiliselt sünniajaga. Erandiks
on surmaajad, mis ei ole täpselt teada. Kui teada on vaid surma fakt,
on märgitud ja surmakoht (kui see on teada). Kui on teada
vaid surma kuu ja aasta, on kuu nimetus sõnadega välja kirjutatud.
Mõned surmaajad on allikates antud ebatäpselt, sellistel juhtumitel
on need sõltuvalt olemasoleva teabe iseloomust näidatud ligikaudselt
(kas enne või pärast mingit aastat).
12. Surmakoht
Surmakohad Eestis on surmaajast olenevalt märgitud:
- enne 1939. aastat: vastavalt haldusjaotusele enne 1939. aasta valdade
reformi;
- 1939-1950: vastavalt 1939. aasta valdade reformi järgsele haldusjaotusele;
- pärast 1950. aastat: vastavalt tänapäevasele haldusjaotusele.
Viimase märkimisviisi põhjuseks on asjaolu, et kõigi
Eesti NSV rajooni- ja külanõukogupiiride muutuste arvestamine
koostajate poolt muutnuks AA kasutamise keerulisemaks.
Surmakohad väljaspool Eestit on surmaajast olenevalt märgitud
üldiselt tänapäevaseid riigipiire ja haldusjaotust arvestades.
Erandid:
- Surmakohad II maailmasõja ajal Saksamaaga liidetud Poola aladel
(nn Wartheland, nn Kindralkubermang, Lääne-Preisimaa ja endise
Danzigi vabalinna territoorium) on näidatud Saksamaal olevatena,
kuna tihti ei võimalda allikates olevad andmed leida surmakoha
tänapäevast nime või on surmakohaks näidatud vaid
sõjaaegse haldusüksuse nimetus (näiteks Wartheland).
Võimaluse korral on sellistele kohanimedele tänapäevased
poolakeelsed vasted lisatud.
- Endise Nõukogude Liidu territooriumil asuvad surmakohad on
esitatud surmaajale vastavat Nõukogude Liidu haldusjaotust ja
kohanime kasutades. Siiski on ühtluse huvides mõned surmakohad
surmaaegade puhul enne 1944. aastat näidatud Pihkva või
Tomski oblastites asuvatena, kuigi neid oblasteid sel ajal veel ei olnud.
13. Eluloolised andmed
Eluloolised andmed on kogutud Eesti Ajalooarhiivis, Riigiarhiivis, Kirjandusmuuseumis
ning USA, Rootsi ja Austraalia eesti arhiivides asuvatest allikmaterjalidest,
trükis avaldatud biograafilisest kirjandusest ja teatmeteostest,
üliõpilasorganisatsioonide väljaannetest ning olulisematest
ajakirjandusväljaannetest. Kasutatud on mitmete üliõpilasorganisatsioonide
eraarhiive. Tuleb nentida, et andmeid 19391941 ümberasunute
ja 1944. aastal Eestist põgenenute kohta on võrreldes siiajäänutega
suhteliselt rohkem. Pagulasrühmade ühtekuuluvustunne on olnud
tugevam ja paguluses on ilmunud suur hulk biograafilist teavet sisaldavaid
raamatuid. Nõukogude ühiskond oli riigikeskne ja huvi üksikisiku
saatuse vastu väike. Võrreldes surmakuulutusi välis-Eesti
ajalehtedes ja Eesti NSVs ilmunud ajalehtedes torkab kohe silma viimaste
oluliselt väiksem informatiivsus. Seetõttu ei pidanud koostajad
ka vajalikuks Eesti NSVs ilmunud ajalehtede surmakuulutuste läbitöötamist,
kuna isikute identifitseerimine ainult nime järgi ei ole usaldusväärne.
Ajalehtede ja ajakirjade, mille kõik ilmunud numbrid on läbi
töötatud, üksikutele numbritele viidatud ei ole. Viidatud
ei ole ka Eesti aadress-raamatutest (19261927, 19291930 ja
19341935), telefoniraamatutest (1932, 1935, 1937, 1939 ja 1940)
ning Tartu ülikooli isikkooseisu nimekirjadest (19211938) pärinevatele
või nende abil täpsustatud andmetele.
Alljärgnevalt elulugude koostamispõhimõtetest ja allikatest.
Elusündmustele eelneb sündmuse toimumise aeg, andmete vähesuse
korral alguse või lõpu aeg (a-ni ja a-st), mõnikord
ka ainult aastaarv, mille aegset olukorda vastav allikas kajastab (näiteks:
38 Räpina metsaülem). Elulooliste andmete lõppu märgitud
elukoha ees olev aastaarv näitab konkreetse isiku kohta saadud kõige
uuema teabe vanust.
Matrikliraamatutest pärinevad andmed üliõpilaste kodakondsuse
kohta immatrikuleerimise hetkel ja õpingute ajal. Eesti kodakondsust,
kui see ei ole omandatud pärast immatrikuleerimist, märgitud
ei ole.
Andmed Vabadussõjast osavõtmise kohta on saadud Vabadussõjas
osalemise eest õppemaksust vabastamist taotlejate nimekirjadest.
Kahjuks ei saa andmeid Vabadussõjas osalemise kohta pidada ammendavaiks,
kuna teiste allikate põhjal selgunud paljude sõjast osavõtnute
nimed nendes nimekirjades puuduvad. Autasudest ainsana AAs märgitud
Vabadusristi kavaleride nimekiri on ilmunud vastavas ülevaateteoses
(viide VR). Suurel osal nimekirja kantud Vabadusristi kavaleridest puuduvad
aga lähemad isikuandmed, mis enamlevinud nimede puhul ei võimaldanud
konkreetseid isikuid identifitseerida.
Tegevuse ülevaade enne immatrikuleerimist vanemas eas immatrikuleeritutel
on koostatud isikutoimikutes leiduvate dokumentide ja üliõpilasorganisatsioonidesse
astumisel kirjutatud curriculum vitaede põhjal.
Abikaasa matriklinumber on märgitud nende naisüliõpilaste
elulooliste andmete algusesse, kelle abikaasa vaadeldaval perioodil Tartu
ülikoolis õppis. Kõiki selliseid seoseid ei õnnestunud
välja selgitada, sest ainult vähesed biograafilised teatmeteosed
toovad ära abikaasa nime, mõnikord ka täpsemad isikuandmed.
Koostajad pidasid siiski vajalikuks olemasoleva teabe esitada.
Elu- ja teenistuskäiguga seotud kohanimed on esitatud vastavalt
sündmuse toimumise aja kirjaviisile. II maailmasõja ajal Saksamaa
poolt annekteeritud Poola aladel asuvate kohtade nimedele on sulgudes
lisatud poolakeelne nimi, kui see õnnestus kindlaks teha.
Asutustel, ettevõtetel ja organisatsioonidel on esitatud nende
ametlikud nimed või viimati kasutusel olnud nimi. Eesti Vabariigi
asutuste nimede kirjaviis lähtub aadress- ja telefoniraamatutest.
Võõrkeelsed nimed, mille samatähenduslik tõlkimine
eesti keelde ei ole võimalik, on jäetud asukohamaa keelde.
Nime muutnud asutustel on reeglina kasutatud nime, mis oli kasutusel siis,
kui konkreetse isiku tegevus selles asutuses lõppes. Pikemaajalise
tegevuse korral samas asutuses on mõnikord näidatud ka nimemuutused.
Poliitilist tegevust AA ei kajasta, kui tegemist ei ole elukutseliste
poliitikute või parteide palgaliste ametnikega. Riikide parlamentidesse
kuulumine on märgitud, Eesti Asutava Kogu ja IV Riigikogu liikmeks
olnutel on näidatud partei, mille nimekirjades nad valiti. Poliitiline
tegevus on näidatud ka juhul, kui isik on selle eest vanglakaristust
kandnud (vabadussõjalaste liikumises osalemise või kommunistliku
tegevuse eest vangistatud).
Rahvuslik tegevus paguluses on näidatud pagulasorganisatsioonide
juhtidel, ajalehtede-ajakirjade toimetuste liikmetel ja isikutel, kellel
see oli põhitegevusala.
19401950ndate aastate inimkaotuste kohta Eestis puudub ammendav
teave. Koostamisel on kasutatud Vello Salo poolt publitseeritud 1941.
aastal arreteeritute ja küüditatute nimekirja (viide VSK; esineb
557 korda) ja Eesti kaadriohvitseride saatust käsitlevat raamatut
(EVKO; 395) ning andmebaase 19411949 Venemaal hukkunute (VHa; 376)
ja 1949. aastal küüditatute (K; 80) kohta. Andmed baltisakslaste
kohta pärinevad Georg Adelheimi teosest "Baltische Totenschau"
(BT; 147) ja selle lisaköitest (BTn; 80).
19401941 arreteeritutele/küüditatutele on AAs märgitud
arreteerimise või küüditamise fakt koos aastaarvuga.
Nende Venemaale viimist eraldi välja toodud ei ole, kuna see selgub
surmakohast või Eestisse tagasipöördumise faktist, paljude
isikute kohta on arreteerimise fakt üldse viimane informatsioon ja
ei ole välistatud, et nad hukkusid juba Eestis. Andmed 19401941
küüditatute ja arreteeritute saatusest Venemaal on niivõrd
lünklikud ja vastuolulised, et nende esitamist AAs, välja arvatud
surmaajad ja -kohad, ei pidanud koostajad otstarbekaks.
Arreteerimine ja/või hukkamine Saksa okupatsioonivõimude
poolt on eraldi välja toodud, kui see ei selgu arreteerimise või
hukkamise aastast (aastad 19421943). 19441945 Nõukogude
võimude poolt arreteeritute kohta on konkreetseid andmeid vähe,
seetõttu on paljudele neist märgitud arreteerimise fakt ilma
aastaarvuta.
1949. aastal küüditatute kohta on teada kinnivõtmise
koht ja koht, kuhu küüditati. Need on ka AAs ära toodud.
Neile küüditatute nimekirjades olnutele, keda ei küüditatud,
on märgitud elukoht aastal 1949.
1950. aasta nn kodanlike natsionalistide" kampaania aegsed
repressioonid väljendusid suures osas tagandamises seniselt ametikohalt
ja määramises madalamale ametikohale või vallandamises.
Nii kajastub see ka AAs.
Enamik II maailmasõjas Saksa armees võidelnud meestest
oli 1945. aastal sõjavangi staatuses ja tihti allikad seda ei märgi.
Seetõttu on sõjavangis olemine märgitud ainult pikemaajalise
vangistuse puhul, s.o peamiselt Nõukogude Liidus sunnitööl
olnutele.
Sõdadest osavõtnutele on märgitud vaid konkreetses
sõjas osalemise fakt ja riigi armee, mille koosseisus võideldi.
Erandina ei ole isikutele, kes I maailmasõjas olid Vene armees,
armeed juurde märgitud (küll on see märgitud I maailmasõjas
Saksa poolel võidelnuile); baltisakslastele on märgitud, kas
nad võitlesid Vabadussõja ajal Eesti poolel Balti rügemendi
koosseisus või kuulusid landesveeri; Vabadusristi kavaleridel on
näidatud teenistuskäik Vabadussõja ajal; II maailmasõja
ajal Soome armees võidelnutel on näidatud kuulumine 200. eesti
jalaväerügemendi koosseisu; kaadriohvitseridel on näidatud
teenistuskäik nii sõja- kui ka rahuajal. Täpsemate andmete
puudumise tõttu ei saanud koostajad teha vahet vabatahtlike ja
mobiliseeritute vahel.
II maailmasõjas Nõukogude Liidu poolel võidelnute
puhul tuleb arvestada, et enamik neist kuulus 1942. aastal moodustatud
Eesti Laskurkorpuse koosseisu. Saksamaa poolel võidelnud eestlastele
on märgitud Saksa armeesse kuulumine, sest reeglina puudub teave
konkreetsete üksuste kohta, samuti on vähestel teada sõjas
oldud aeg. Erandina on välja toodud Omakaitse üksustesse kuulumine.
Samal ajal võib märge Saksa armees tähendada ka ainult
Omakaitsesse kuulumist. Tuleb silmas pidada, et aastatel 19421944
Tartu ülikooli immatrikuleerimisel oli meessoost isikute puhul enamasti
tingimuseks Saksa armees või Omakaitses olemine.
Andmed 19391944 Eestist lahkunute kohta pärinevad kahest allikast:
19391940 Saksamaale ümberasunutest annab ülevaate Oskar
Angeluse vastav teos (ESksm; 874), 1944. aastal Eestist põgenenute
kohta pärineb teave enamjaolt Saksamaa põgenikelaagrites koostatud
ja hiljem täiendatud isikute kartoteegist (DP; 3550), mis praegu
asub Lakewoodi Eesti Arhiivis. Oskar Angeluse teose puuduseks on, et 1940.
aastat käsitlev nimekiri on ilma sünniaegadeta. Andmed 1941.
aasta nn järelümberasunute kohta pärinevad juhuslikumat
laadi allikatest ja ei ole täielikud.
1944. aastal põgenenute kartoteek sisaldab andmeid ca 50
000 isiku kohta. Enamiku kohta on kartoteegikaartidel vaid isikuandmed
ja teave Saksamaal viibimisest ning sealt lahkumisest, kuid sageli on
näidatud ka elukutse, perekonnaseis ja abikaasa nimi. Siiski ei saa
seda kartoteeki lugeda kõigi Eestist põgenenute andmeid
sisaldavaks, kuna teistest allikatest on teada veel ligi tuhande Tartu
ülikoolis õppinud ja 1944. aastal Eestist lahkunud isiku nimed,
kelle andmeid kartoteegis ei leidu. Selles kartoteegis on ka paljude 19391941
ümberasunud eestlaste ja baltisakslaste nimed.
Entsüklopeediatest on AA koostamisel kasutatud 19321937 ilmunud
Eesti Entsüklopeediat (EE1; 65), 19681978 ilmunud Eesti Nõukogude
Entsüklopeediat (ENE; 326) ja aastast 1985 ilmuva Eesti (Nõukogude)
Entsüklopeedia esimest seitset köidet (EE2; 268). ENE ja Eesti
NSV ajal ilmunud Eesti Entsüklopeedia köidete puuduseks on nende
ideoloogilisus nii isikute valikul kui ka materjali esitamisel. Teatavast
ühekülgsusest isikute valikul (eestlastekesksus, põhirõhk
rahvusliku liikumise tegelastel ja kultuuritegelastel) ei ole vaba ka
1930ndatel aastatel ilmunud entsüklopeedia.
Olulisematest biograafilistest teatmeteostest on kasutatud 1932. aastal
ilmunud raamatut "Eesti avalikud tegelased" (EAT; 197), samuti
Kirjandusmuuseumis asuvaid teose allikmaterjale. Raamatu väärtuseks
on, et see põhineb suures osas käsiteldavate isikute enda
kirjutatud elulugudel. AA koostamise seisukohalt veelgi olulisemaks allikaks
oli Kirjandusmuuseumis asuv 1930ndate aastate lõpul "Eesti
avalike tegelaste" teise trüki väljaandmiseks kogutud elulooliste
materjalide kogu (EAKm; 851). See kogu on vaba trükis ilmunud andmestiku
Eesti entsüklopeediale sarnanevatest eelistustest isikute valikul
ja sisaldab infot paljude riigiametnike, omavalitsustegelaste, arstide,
(eri)teadlaste ja majandustegelaste kohta.
1938. aastal ilmunud "Eesti majandustegelased" (EMT; 194) kajastab
majandus- ja poliitikategelaste elulugusid ning täidab osalt "Eesti
avalike tegelaste" jäetud tühiku. 19261929 ilmunud
"Eesti biograafiline leksikon" on käesoleva teose seisukohalt
ilmunud liiga vara ja seetõttu sisaldab vaid üksikute 19181944
Tartu ülikoolis õppinute elulugusid (EBL; 22), mis on enamikus
korratud ülalnimetatud teostes.
Eesti Vabariigis ilmus mitmeid piirkondlikke biograafilisi leksikone,
nagu "Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad" (LETB; 197),
"Maakondlikud suurmehed. Põhja-Eesti kultuurilugu ja tegelased"
(PEKT; 38), "Pärnumaa tegelaste biograafiad" (PTG; 93),
"Välis-Eesti tegelased" (VET; 54). Nendes teostes on paljude
algkooliõpetajate, vallavanemate, edukate taluperemeeste, kohalike
seltskonnategelaste jt elulood, kes suurtesse teatmikesse ei mahu. AA
koostamise seisukohalt vähemolulised olid 1940. aastal ilmunud "Eesti
tuletõrje leksikon" (ETL; 219) ja 1937. aastal ilmunud "Spordibiograafiline
leksikon" (SBL; 309), mis sisaldavad andmeid väga paljude isikute
kohta, kajastades kahjuks vaid tuletõrje- ja spordialast tegevust.
Ülejäänud elulooliste faktide osas on piirdutud perekonnaseisu
ja elukutse esitamisega teose ilmumise hetkel.
AA koostamisel on kasutatud enamikku pärast sõda Eestis ja
paguluses ilmunud biograafilistest teostest. Biograafilise kirjanduse
alla kuuluvad ka Vello Salo raamatud 1941. aasta küüditatutest
ja Eesti Vabariigi kaadriohvitseride saatusest, mis sisaldavad siiski
vaid põhiandmeid (nimi, sünniaeg, surmaaeg jms), kajastamata
kogu elulugu.
Paguluses ilmunust väärib märkimist 1960ndate aastate
lõpul ilmunud "Auraamatu andmete kogu.." (Aur; 769).
Vaatamata käsitlemist leidnud laiale isikute ringile on selle teose
puuduseks täpsete isikuandmete puudumine enamikul raamatus märgitud
isikutest ja paljude ajakirjanduses avaldatul ning mälestustel põhinevate
andmete ebausaldusväärsus.
Eraldi rühma biograafiliste teatmeteoste hulgas moodustavad üliõpilasorganisatsioonide
biograafilised leksikonid. Need on olemas peaaegu kõigil Tartus
tegutsenud baltisaksa korporatsioonidel. Vanade" baltisaksa
korporatsioonide Curonia, Estonia, Livonia ja Fraternitas Rigensise
peaaegu perekondlikul traditsioonil põhinevad albumid on
täielikumad, nooremate" organisatsioonide albumites on
mitmeid isikuid, kelle kohta on on märgitud vaid nimi ja liikmeks
astumine. Kuna kõik need teosed on ilmunud pärast sõda
Saksamaal, esineb mitmeid ebatäpsusi nimede ja daatumite esitamisel
19201940ndatel aastatel Eestis ja Lätis toimunud sündmuste
osas. Albumid on koostatud kirjavahetuse ja isiklike mälestuste põhjal
ning seetõttu on puuduseks ebaühtlane sündmuste esitamise
viis.
Eesti üliõpilasorganisatsioonidest on sarnased teosed olemas
Eesti Üliõpilaste Seltsil (EÜSa; 1175), korporatsioon
Vironial (VirAlb; 56) ja EÜS Põhjalal" (Põh;
113). Kõik need teosed on koostatud paguluses. Henno Lenderi "EÜSi
biograafiliste andmete kogu" puuduseks on, et see ei sisalda andmeid
kõigi EÜSi liikmete kohta. Samuti esineb ebatäpsusi pärast
sõda Eestisse jäänute elulugude osas. Põhiandmete
osas on raamatud (teos on 3-köiteline) täpsed, kuna Henno Lender
on 19701980ndatel aastatel saanud kasutada EAAs säilitatavaid
Eesti Üliõpilaste Seltsi materjale. EÜS Põhjala
matrikkel 19441977 sisaldab andmeid ainult EÜS Põhjala"
1940ndatel aastatel Eestist lahkunud liikmete kohta.
Kahjuks puuduvad teistel eesti üliõpilasorganisatsioonidel
biograafilised teatmeteosed liikmeskonna kohta. Ilmunud albumid sisaldavad
enamjaolt mälestusi, erialaseid ja muid artikleid. Oluliseks infoallikaks
on siiski liikmete juubeliartiklid ja nekroloogid. Mõnedel organisatsioonidel
(EÜS, ÜS Liivika", Rotalia ja Ugala) on paguluses
olnud erineva sagedusega ilmuvaid perioodilisi väljaandeid, mis annavad
ülevaate liikmete tegevusest ja karjäärist aastate vältel.
Suhteliselt palju on nii paguluses kui ka viimastel aastatel Eestis ilmunud
kirjandust sõjaeelses Eesti Vabariigis tegutsenud gümnaasiumide
kohta. Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi "Gymnasium Revaliense"
(GR; 11), J. Vestholmi Gümnaasiumi "Per aspera ad astra"
I, II (JW; 24), Läänemaa Ühisgümnaasiumi "Läänemaa
Ühisgümnaasium & Haapsalu 1. Keskkool" (LÜG; 15),
Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumi "Mehed Vabaduse puiesteelt"
(MVP; 87) ja "Reaali teine raamat" (RTR; 60), Hugo Treffneri
Gümnaasiumi "Treffoonia" (TRF; 173) jt sarnased teosed
annavad ülevaate koolide ajaloost, sisaldavad õpilaste ja
õpetajate nimekirju, mälestusi ning elulugusid.
Tartu ülikoolil (TRÜbn; 387) ja Eesti põllumajandusülikoolil
(EPmÜbn; 52) on 1980ndatel aastatel ilmunud biograafilised teatmikud,
mis annavad ülevaate pärast sõda nendes õppeasutustes
õpetanud ja töötanud isikute kohta. Mõlemas on
esitatud täpselt dateeritud eluloolised faktid; puuduseks on nende
õppeasutuste teenistusest lahkumise järgse eluloo puudumine
paljudel isikutel, ilmumisajast olenevalt on vähe andmeid tegevuse
kohta sõja-aastatel.
"Eesti teadlased väljaspool kodumaad" (ETVK; 243) annab
ülevaate paguluses silma paistnud eesti teadlaste tegevusest, kellest
paljud on õppinud Tartu ülikoolis. Elmar Järvesoo poolt
koostatud "Balti Ülikool Saksamaal 19451949" (BÜS;
87) sisaldab Pinnebergis Hamburgi lähedal balti põgenike jaoks
asutatud ülikooli ajalugu ja eluloolisi andmeid paljude selle eestlastest
üliõpilaste kohta.
AA koostajate käsutuses oli küllalt palju materjali õigusteaduskonna
lõpetanute kohta. Eesti Vabariigi Vannutatud Advokaatide Nõukogu
aruannete (Adv; 561) põhjal aastatest 19271940 on olemas
täielik ülevaade neil aastatel vandeadvokaatide ja vandeadvokaadi
abidena tegutsenud isikute praksisest. Kasutatud on ka Toomas Anepaio
magistritöö materjale Eesti Vabariigis kohtuteenistuses olnud
isikute kohta (TAa; 377). Ajakirja Eesti Jurist (EJ; 43) kõigis
aastakäikudes sisaldub andmeid vaid 43 Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis
õppinu kohta, kuid tuleb silmas pidada, et sõjajärgsetel
aastatel oli eestiaegse" juristidiplomiga isikutel erialase
töö leidmine keeruline. Palju õigusteaduskonna lõpetanuid
oli riigiasutuste, riiklike pankade, majandusettevõttete ning väli-,
kriminaal- ja poliitilise politsei teenistuses, mille kohta tänu
aadress-raamatutele on aastate 19261927, 19291930 ja 19341935
lõikes üksikasjaline ülevaade.
Kõige täpsemad on andmed teoloogide kohta, seda tänu
Konrad Veemi raamatule "Eesti vaba rahvakirik" (KV; 305) ja
Wilhelm Neanderi koostatud baltisaksa kirikuõpetajate biograafilisele
teatmikule (DbT; 78). Vaatamata mõningatele ebatäpsustele
daatumite osas annavad need hea ülevaate Tartu ülikoolis õppinud
kirikuõpetajate elukäigust.
Andmed arstiteaduskonna lõpetanute kohta põhinevad peamiselt
ajakirjas Eesti Arst (EA; 269) avaldatud juubeliartiklitel ja nekroloogidel.
Suhteliselt palju andmeid arstide kohta on Eesti NSVs ilmunud entsüklopeediates.
Kuna Eesti arstiteaduse keskus on alati olnud Tartus, sisaldab Tartu ülikooli
õppejõudude ja personali biograafiline nimestik ka paljude
arstide elulugusid. Mitmete arstide AAs esitatud eluloolised andmed tuginevad
siiski ainult aadressraamatutes olevatele arstide ja tervishoiuasutuste
nimekirjadele.
Andmed farmatseutide tegevusest Eesti Vabariigis pärinevad põhiliselt
aadressraamatutes sisalduvatest farmatseutide ja apteekide nimekirjadest.
Samuti on kasutatud ajakirja Eesti Rohuteadlane (ERt; 74), väärtuslikuks
andmeallikaks on selles avaldatud Heino Gustavsoni ülevaated Eesti
apteekide ajaloost.
Agronoomide ja metsateadlaste kohta on ilmunud vähem materjali,
kasutatud on viimastel aastatel ilmuma hakanud ajakirju Agraarteadus (Agr;
12) ja Eesti Mets (EM; 10), samuti paguluses ilmunud ajakirja Eesti Metsamees
Eksiilis mõningaid numbreid ja teisi paguluses ilmunud materjale
metsateadlaste kohta, mis sisaldavad üksikuid eluloolisi fakte (EME;
151).
Matemaatika-loodusteaduskonnas ja filosoofiateaduskonnas õppinute
kohta leidub eluloolist materjali väga mitmesugustes väljaannetes,
kõigi loetlemine läheks siinkohal pikale. Märkimist väärivad
ajalehed Õpetajate Leht (Eesti NSVs Nõukogude Õpetaja;
ÕL; 451) ja Kultuurileht (ilmunud ka nimede all Sirp ja Vasar,
Reede ja Sirp; KL; 125). Õpetajate Lehe biograafilises mõttes
väärtuslikumaks osaks on pikemate juubeliartiklite ja nekroloogide
kõrval juubeliõnnitlused ja Eesti NSVs ordenite, medalite
ja aukirjadega autasustatute nimekirjad, kus isiku nime juures on tavaliselt
märgitud ka kool, kus ta töötas. Kahjuks annab sedalaadi
informatsioon kogu eluloost väga lünkliku pildi. Kultuurileht
on biograafilises mõttes märkimisväärne põhjalike
juubeliartiklite ja nekroloogide poolest.
Ajakirjandusväljaannetest on kõige suuremaks teabeallikaks
olnud Rootsis ilmuv ajaleht Teataja (Te; 1130), milles on avaldatud sadade
inimeste põhjalikud elulood, samuti kajastub Teatajas jooksvalt
paljude isikute tegevus aastakümnete vältel. Koostajad olid
sunnitud loobuma üksiknumbritele viitamisest, sest paljude isikute
kohta sisaldas Teataja informatsiooni kümnetes erinevates numbrites.
Teataja teeb biograafilises tähenduses hästi kasutatavaks asjaolu,
et juubeli- ja surmateated on toodud koos täpsete isikuandmetega.
Nende puudumise tõttu Eestis ilmunud ajalehtedes loobusid koostajad
eesti päevalehtede läbitöötamisest.
Kõige väärtuslikumaks allikaks AA koostamisel on endiste
üliõpilaste, nende sugulaste, sõprade ja tuttavate
poolt AAle saadetud elulood ja muud materjalid. Üleskutse andmete
saatmiseks avaldas esimene koostav toimkond juba 1990. aastal. Vastusena
sellele üleskutsele laekus andmeid 354 endise üliõpilase
kohta (viide Kir1). Kuna AA selleaegsed koostajad orienteerusid peamiselt
õpinguid puudutava info kogumisele, sisaldavad vähesed nendest
kirjadest teavet ülikoolijärgse elukäigu kohta.
1993. aasta lõpul ja 1994. aastal avaldasid koostajad uue üleskutse
andmete saatmiseks nii Eesti kui ka Välis-Eesti lehtedes. Vastusena
sellele üleskutsele laekus andmeid enam kui 450 isiku kohta (viide
Kir2). Koostajad vaatasid läbi ka 19911994 EAAsse ja Tartu
ülikooli arhiivi saabunud taotlused teatiste saamiseks õpingute
kohta Tartu ülikoolis. Nendelt taotlustelt saadud aadressidel saadeti
357 kirja, millest 2/3-le saadi ka vastused (samuti viide Kir2).
Väärtuslikke andmeid AA jaoks on saatnud Agur Benno, kes Göttingeni
ülikooli raamatukogus kogus andmeid Göttingeni ülikoolis
õppinud ja Saksamaa kõrgkoolide juures doktorikraadi kaitsnud
Tartu ülikooli üliõpilaste kohta (viide ABa; 121); Harald
Seewann ja Alois Kernbauer, kes saatsid andmeid Grazi Ülikoolis ja
Tehnikaülikoolis õppinud isikute kohta (AK&HS; 9); Eugenie
Gurin-Loov, Marjasa Vassermann ja Jakob Kaplan, kes kogusid andmeid juudi
rahvusest üliõpilaste kohta (EGL; 156 ja JK; 174); Asta Veski
täpsustas andmeid korporatsiooni Filiae Patriae liikmete kohta (viite
FP; 61 all), Georg Staal korporatsiooni Baltonia liikmete kohta (viite
ABG; 60 all), Harri Pärkma korporatsiooni Fraternitas Liviensis liikmete
kohta (HPä; 56); Elmar Aruja korraldas andmete kogumise Kanadas ja
USAs elavate endiste Tartu ülikooli üliõpilaste kohta
(viite Kir2 all), Inno Salasoo endiste Tartu Ülikooli üliõpilaste
kohta Austraalias (viide IS1; 182); Jaak Rebane ja Robert Tasso (Lv; 149)
ning Elmar Järvesoo (EJa) kogusid andmeid ÜS Liivika liikmete
kohta; Olga Berendsen vahendas koostajatele Eesti Arhiivi Ameerika Ühendriikides
materjale (OBa; 51); Pekka Erelt täpsustas andmeid EÜS Veljesto
liikmete kohta (PEa; 73), Richard Freimann H.Treffneri Gümnaasiumi
lõpetanute kohta (RFa; 84).
Paljude olemasolevate allikate kasutamine oli koostajatele liialt töömahukas,
mitmed Eesti NSV ajal suletud arhiivid on praegu alles korrastamisjärgus.
Tänapäevaks on arvutisse sisestatud veel vähesed arhiivimaterjalid,
AA koostamisel õnnestus kasutada vaid Perekonnaseisuameti Tartu
büroo andmebaasi Tartus registreeritud surmajuhtumite kohta (PSa;
586). Eestis on mitmeid suure väärtusega eraarhiive, kahjuks
ei olnud mitte kõigi nende kasutamine võimalik. Samuti on
ajaline distants AA koostamise ja käsitletava perioodi vahel võrdlemisi
lühike ning iga päev võib lisanduda uut informatsiooni.
Saateks
Huvilise lugeja-uurija käes olev Tartu Ülikooli "Album
Academicum 19181944" lõpetab ühe pika, üle
saja aasta kestnud publitseerimistööde tsükli.
Nüüdseks on eriraamatutena välja antud andmed kõigi
1632. aastast kuni 1944. aastani Tartu Ülikooli immatrikuleeritud
ligi 52 000 üliõpilase kohta.
Algust selle tööga tehti 1852. aastal, mil ilmus C. Rummeli
poolt koostatud publikatsioon Tartu keiserlikku ülikooli viiekümne
aasta jooksul immatrikuleeritud üliõpilase kohta. Seda täiendati
ja pikema ning täielikuma matrikliraamatu publikatsiooni Tartu keiserliku
ülikooli üliõpilastest aastatel 18021889 andsid
välja A. Hasselblatt ja G. Otto.
Pisut vähem kui saja aasta pärast jätkas Tartu Ülikooli
immatrikuleeritud üliõpilaste kohta andmete avaldamist A.
Tering. Tema poolt koostatud, kommenteeritud ja analüüsitud,
Tartu Ülikooli Raamatukogu väljaandel ilmunud Tartu rootsiaegse
ülikooli (16321710) matrikliraamat nägi trükivalgust
1984. aastal.
Õige pea selle järel, 1980. aastate teisel poolel jätkus
ka Tartu keiserlikus ülikoolis 18891918. aastani õppinud
üliõpilaste andmete avaldamine Eesti Ajalooarhiivi ja ülikooli
ühisväljaandes.
Tänaseks oleme jõudnud Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli
üliõpilaskonda puudutava teatmeteoseni.
Pikale publitseerimisteekonnale tagasi vaadates võib küsida:
miks püüavad pea kõik maailma ülikoolid, Tartu Ülikool
nende hulgas, publitseerida, laiemale avalikkusele tutvustada andmeid
oma üliõpilaste kohta läbi aegade? Paljude põhjuste
seas tundub üks olulisemaid olevat asjaolu, et üliõpilased
on olnud (vähemalt Tartu Ülikoolis 1632-1944) ülikooli
täieõiguslikud liikmed, akadeemilised kodanikud ja selle läbi
kujundanud poole, kui mitte enam ülikooli akadeemilisest ilmest.
Oma ülikooli akadeemilist vaimsust on seal õppinud kandnud
edasi nii ajas kui ruumis, kujundades seeläbi tervete ajalooperioodide
ja piirkondade vaimset üldilmet. Seda on teinud 1706 rootsiaegses
ülikoolis õppinut, 30 032 keiserlikku ülikooli ja episoodiliseks
jäänud Maaülikooli (Landesuniversität) immatrikuleeritut
ning 20 092 eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli üliõpilast.
Kui toodud arve pisut liita ja lahutada, selgub, et kõikide varasemate
Tartu Ülikooli tegevuse etappide jooksul on seal õppinud kokku
ligi 32 000, eestikeelses ülikoolis 19191944 aga pisut üle
20 000 üliõpilase. Ehk teisiti öeldes: kahekümne
viie eestikeelse ülikooliaasta jooksul Tartus vaid ca 12 000
võrra vähem kui varasema kahesaja ladina-, rootsi-, saksa-
ja venekeelse ülikooliaasta jooksul. Paljuski on see tõik
muidugi vaid arvumäng: liialt erinevad ja võrreldamatud on
olnud ajastud oma võimaluste ja nõudmistega.
Kuid täna, Eesti ülikooli 75. juubeli aastal juhib ülaltoodu
siiski tähelepanu perioodi 19191944 tähendusele ja osakaalule
Tartu Ülikooli ajaloos. Veelgi enam: võttes nii otseses kui
kaudses tähenduses üle paljutki varasemast, omas 1919. aastal
tööd alustanud eestikeelne Tartu Ülikool kvalitatiivselt
uut tähendust põlisrahva eestlaste jaoks.
Ühe rahvuse täisküpsust tähistab rahvuskeelse kirjaliku
kõrgkultuuri, sealhulgas ka tippteaduse olemasolu ning rahvusliku
haritlaskonna pidev juurdekasv emakeelse kõrghariduse kaudu. Enam
kui 20 000 Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli üliõpilast
moodustasidki suurema osa sõdadevahelise Eesti haritlaskonnast.
Just nemad arendasid rahvusvaheliselt tunnustatud tasemele Eesti teaduse;
just nemad, töötades väga mitmesugustel elualadel, rakendasid
seda Eesti riigi ja rahva hüvanguks. Tegelikult on nende tähendus
ajaliselt veelgi kaugemaleminev: läbi okupatsioonide ja pagulusaastate
ulatuvad need rohkem kui 20 000 meest ja naist oma vaimsuses alust panema
ka meie tänasele Eesti riigile ja Tartu Ülikoolile.
Olgu käesolev väljaanne praeguste põlvkondade tänutundeliseks
kummarduseks neile!
Villu Tamul
|